ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 125




                                               

Graafi semioos

Graafi semioos kujutab endast graafi lokaalsete invariantide kindlaksmääramise, süstematiseerimise ja tõlgendamise protsessi. Lokaalne invariant on märk, mis ütleb midagi graafi kohta. Nende märkide süsteem – graafi semiootiline mudel – kirjeldab ...

                                               

Hermeneutika

Hermeneutika on tekstide tõlgendamise õpetus. Hermeneutika kujunes esmalt välja religioossete tekstide interpreteerimise õpetusena. Hermeneutika lähteseisukohad: tekst on autori ja lugeja dialoog: teksti tõlgendus sõltub uurija ajaloolisest vaist ...

                                               

Hüpoikoon

"Mingi võimalikkus üksinda on ikoon märk puhtalt oma kvaliteedi tõttu. Ning selle objekt saab olla üksnes esmasus. Kuid märk võib olla ikooniline, see tähendab, võib representeerida oma objekti peamiselt tema sarnasuse kaudu, olgu tema olemise vi ...

                                               

Ikoon (semiootika)

Ikoon ehk ikooniline märk) on Charles Sanders Peircei järgi märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Teised märgitüübid esitise ja objekti seose loomuse järgi on indeks ja sümbol. Semiootikas ja keeleteaduses mõeldakse tä ...

                                               

Indeks (semiootika)

Indeks on üks kolmest peamisest märgitüübist. Indeks on semiootikas niisugune märk, mille esitis on objektiga korrelatiivses seoses. Nii näitab indeks tihti piirnevust, seotust, külgnevust. Näiteks suits on tule indeks, sest on küllalt kõrge korr ...

                                               

Insenersemiootika

Insenersemiootika ehk tehnosemiootika on semiootika rakendusvaldkond, mis tegeleb semiootiliste mehhanismide ümberehitamise ja disainimisega. Insenersemiootika termini võttis kasutusele Clarisse Sieckenius de Souza 1990ndatel. Algselt tähistas se ...

                                               

Jakobsoni kommunikatsioonimudel

Roman Jakobsoni kommunikatsioonimudeli eesmärk on kirjeldada inimestevahelist suhtlust. Mudel koosneb kuuest osast ja igale osale vastab üks keelefunktsioon. Need kuus funktsiooni on vajalikud verbaalse kommunikatsiooni efektiivseks toimimiseks. ...

                                               

Kodeerimine

Kodeerimine on teksti, sõnumi või märgi loomine koodi abil. Kodeerimine on ühes märgisüsteemis esitatud teabe üleviimine teise märgisüsteemi ja teabe esitusvormi muutmine kindlate reeglite alusel väiksemateks tähendusüksusteks. Teavet kodeeritaks ...

                                               

Metakommunikatsioon

Metakommunikatsioon on laiemas mõistes teisane informatsioon, mis käib teabevahetusega kaasas ja annab edasi infot selle kohta, kuidas peab vahendatud teavet tõlgendama. Metakommunikatsiooni mõiste põhineb arusaamal, et üht ja sama teavet on võim ...

                                               

Modaalsus (semiootika)

Modaalsuse ehk semiootilise modaalsuse mõiste tõuseb kaasaegses humanitaarias kõige selgemalt esile multimodaalsete uuringute kontekstis. Multimodaalsuse teooriates mõistetakse modaalsust ennekõike psühholoogia traditsioonile toetuvalt. Seega väl ...

                                               

Modelleeriv süsteem

Modelleeriv süsteem on Tartu-Moskva semiootikakoolkonna mõiste. Modelleerivaid süsteeme kirjeldati kui primaarseid või sekundaarseid. Primaarseks modelleerivaks süsteemiks on algses käsitluses loomulik keel. Sekundaarseteks aga igasugused kahe- v ...

                                               

Märgisüsteem

Märgisüsteem on märkide komplekt koos nende kasutamise reeglitega. Märgisüsteeme kasutavad organismid, inimesed ja sotsiaalsed grupid. Inimesele eriomane märgisüsteem on keel ning keelevõimel põhinevad kultuuri märgisüsteemid. Märgisüsteeme uurib ...

                                               

Märk

Märk on diskreetne tähenduse ühik. See on "miski, mis käib millegi kohta kellegi jaoks ja mingis rollis". Märkide hulka muu hulgas kuuluvad sõnad, kujundid, žestid, lõhnad, maitsed, häälikud – kõik vahendid, mille abil üks tundlik ja mõtlev vaim ...

                                               

Oma ja võõras

Oma ja võõras on kultuurisemiootika baasopositsioone. See on analoogne teiste binaarsete vastandustega nagu sees-väljas, semiootiline-mittesemiootiline, kord – kaos jne. Ühevõrra oluline "oma" ja "võõraga" on kultuurisemiootika seisukohalt piir n ...

                                               

Prokseemika

Prokseemika ehk ruumi semiootika on ruumisuhete kommunikatiivsete aspektide uurimine. Termini võttis kasutusele ameerika antropoloog Edward T. Hall 1963. aastal. Ta pööras tähelepanu sellele, et suhtlemisel hoiavad erinevad inimesed distantsi kaa ...

                                               

Ruumisemiootika

Ruumisemiootika on semiootika haru, mis käsitleb kommunikatsiooniprotsesside ruumilist aspekti, ruumi tähendustamist, ruumi kujutamist ja ruumiloomet. Eestis tegelevad ruumisemiootikaga Anti Randviir ja Tiit Remm.

                                               

Semioloogia

Semioloogia on semiootika valdkond, mis toetub Ferdinand de Saussurei traditsioonile. Ta põhineb struktuursele lähenemisele märkide ja märgisüsteemide vaatlemisel, nii keeles kui muudes suhtlemisviisides. Semioloogia terminit kasutas Ferdinand de ...

                                               

Semioos

Semioos on märgiprotsess. Üks semiootika põhimõisteid. Termini võttis praeguses tähenduses kasutusele Charles Sanders Peirce, ent see esineb korduvana juba Philodemose teksis "De signis". Peircei järgi on semioos triaadne protsess, potentsiaalsel ...

                                               

Semiootiline ruut

Semiootiline ruut ehk Greimase ruut on märgisuhete struktuursel analüüsimisel kasutatav vahend. Selle töötas välja Algirdas J. Greimas ja esitas raamatus "Sémantique structurale" 1966 ning arendas seda edasi koos François Rastierga teoses "The In ...

                                               

Semiosfäär

Semiosfäär on semiootilisi süsteeme haarav semioosiline ruum, millest väljaspool semiootilisi protsesse ei ole või ei saagi olla. Semiosfääri mõiste võttis kasutusele Juri Lotman aastal 1982 Vladimir Vernadski biosfääri mõiste mõjul. Võrreldes bi ...

                                               

Semiotsiid

Semiotsiid on märgiliste suhete või märgilise keskkonna pahatahtlik hävitamine, mille tulemusena kaotab kannatanu osa oma identiteedist. Mõiste võttis kasutusele geoloog ja filosoof Ivar Puura. Semiotisiid võib olla olukord, kus semiootilised ja ...

                                               

Semioversum

Semioversum on semioosi aeg-ruum, millest väljaspool märgiprotsesse ei toimu. Semioversum on semiosfääri psühhosemiootiline edasiarendus. Semioversum hõlmab kõiki semiosfääre, on korraga nii elu kui ka taju lävendiks.

                                               

Simulaakrum

Simulaakrum on teabekaos. Simulaakrum on koopia, millel pole tegelikkuses vastet ; ehk märk, millel pole tähistatavat. Mõiste tõi ühiskonna- ja inimteadustes laialdasse kasutusse prantsuse filosoof Jean Baudrillard "Simulaakrumid ja simulatsioon" ...

                                               

Struktuurisemiootika

Struktuurisemiootika on diskreetsete, graafide kujul esitatavate objektide struktuurseid omadusi uuriv valdkond. See sai alguse 20. sajandi lõpul kui Eesti ja India uurimisrühmade poolt viljeletav uurimissuund graafiteooria ja semiootika piirimai ...

                                               

Sümbol

Sümbol ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade alusel. Klassikalise Charles Peirce’i märkide klassifikatsiooni kohaselt on sümbol üks kolmest peamisest märgitüübist indeksi ja ...

                                               

Triskele

Kolmjalg ehk triskele on kolmest ühte punkti koonduvast jooksvast jalast moodustatud kujund. Kolmjalg on kasutusel Bretagnei, Sitsiilia ja Mani saare sümboolikas. Eestis on kolmjalga kujutatud Saaremaa Karja kirikus ning sõlgedel. Kolmjalga peeti ...

                                               

Tähendus

Tähendus on märgiga vastavusse seatud sisu ehk märgi poolt esile kutsutud teadmine. Tähendus on üks semiootika alusmõisteid ning ka keeleteaduse ja filosoofia mõiste. Eri distsipliinide, koolkondade ja vahel ka eri autorite lähenemine tähenduse m ...

                                               

Õigussubjekt

Õigussubjektiks ehk subjektiks ehk õiguse subjektiks nimetatakse õigusteaduses isikut, kes on subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandja. Õigussubjekt võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Isikut kui õigussubjekti iseloom ...

                                               

Õigusteadus

Õigusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate õigusnormide sisu. Tavakasutuses jäävad tagaplaanile küsimused õigusteaduse teaduslikkusest ja õigusnormide kehtivusest, mida lihtsalt eeldatakse, ja keskendutakse õigusnormide sisu küsimustele.

                                               

Abandoon

Abandoon on omandiõigusest loobumine hüvitise eest või kohustusest vabastamise eest. Kõige enam on tuntud laeva või lasti omandiõigusest loobumine kogu kindlustussumma väljamaksmise eest. Kõige sagedamini toimub see juhul, kui laev on teadmata ka ...

                                               

Abieluvararegister

Abieluvararegister on riiklik register, kus on esitatud abieluvaralepingus ja abieluvararegistri seaduses nimetatud juhtudel abielupaari varalised õigused. Lisaks saab registrist teavet abikaasadevahelistest varasuhetest ja nendega kaasnevatest õ ...

                                               

Administratiivakt

Administratiivakt on akt, mida annab välja administratiiv-võim ja/või valitsus. Administratiivakti terminit kasutati aktiivselt viimati enne II maailmasõda. Tänapäeval Eesti seadustes seda sõna ei leia. Et saavutada õiguslikku tagajärge, peab adm ...

                                               

Advokaaditasu

Advokaaditasu on Eesti seadus, mis sätestab advokatuuri korralduse, liikmete ja välisriigi advokaadi tegevuse õiguslikud alused. Õigusabi eest saab tasuda kas tunnitasu, tulemustasu või kombineeritud tasu alusel. Advokaat teeb kliendile esimese h ...

                                               

Advokaat

Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. Mõiste kasutamisel on oluline mõista, et eri õigussüsteemides võib sõna "advokaat" või sarnase tüvega sõna tähendada oluliselt erinevaid õigus ...

                                               

Advokatuur

Advokatuuriseadus Tänasest läksid advokatuuri juhatuse otsusel riigi õigusabi tasumäärad üle ajatasu süsteemile, kus pool tundi maksab 250 krooni, Postimees, 1. juuli 2010

                                               

Advokatuuri kutsesobivuskomisjon

Kutsesobivuskomisjoni liikmelisust reguleerib advokatuuriseaduse § 29 lõige 3, mille kohaselt on komisjoni liikmed: vähemalt üks õigusteadlane ja tema asendusliige, kelle valib vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi pakkuv kõrgkool. kuus ...

                                               

Ajaosak

Ajaosak on kasutusvaldus, mille puhul isikul on õigus vara kasutada aja jagamise skeemi kohaselt. Eestis reguleerib kinnisasja, ehitise või selle osa või majutamise eesmärgil kasutatava vallasasja ajutisse kasutusse andmist Võlaõigusseaduse 20. p ...

                                               

Alaealise ülekuulamine

Laste küsitlemine on keeruline ning erineb oluliselt täiskasvanute küsitlemisest. Alaealiste kriminaalasjade tõhus menetlemine eeldab eelkõige eriettevalmistusega menetlejate olemasolu politseis. Niisugused spetsialistid lähendavad igale alaealis ...

                                               

Alaealisus

Alaealisus on õiguses täisealisuse vastand. Alaealine isik on noorem kui konkreetse riigi seadustes määratud vanus. Eestis ja veel paljudes teistes riikides on selleks 18 aastat. Alaealisest täisealiseks saamine märgib õiguslikku lapse ja täiskas ...

                                               

Apostill

Apostill on tunnistus, mis väljastatakse ametlikule dokumendile, mida soovitakse kasutada välisriigis. Apostilliga kinnitatakse, et dokumendile on alla kirjutanud selleks pädev isik. Apostill muudab ühes riigis kehtiva avaliku dokumendi kasutatav ...

                                               

Arhailine õigus

Arhailine õigus võib eksisteerida nii kirjutatud kui ka kirjutamata õigusega samal ajal, kindlat perioodi on raske määrata vahetute õigusallikate puudumise tõttu. Kirjalikud allikad vanade kultuuride kohta põhinevad antiikkirjanike Tacituse ja Ca ...

                                               

Asumisõigus

Mõiste asumisõigus või elamisluba puudutab vaid riiki sisserändajaid ning märgib suveräänse riigi valitsuse õigust, lähtudes kehtestatud õiguskorrast, otsustada kellele väljastatakse antud riigi territooriumil ajutine- või püsiv asumisõigus. Kui ...

                                               

Audi alteram partem

Audi alteram partem ehk audiatur et altera pars on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt tuleb vaidluste lahendamisel ära kuulata mõlemad osapooled. Mõlemad pooled tuleb ära kuulata võrdsel alusel ning igaühel on õigus olla ära kuulatud, enne kui te ...

                                               

Avalik õigus

Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus.

                                               

Avaliku ja eraõiguse eristamine

Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine on üks vanimaid õiguslikke küsimusi, millel praegu on süstemaatiline ning ka praktiline tähtsus.

                                               

Avatud menetlus

Avatud menetlus on erimenetlus õigusakti andmisel. Avatud menetlust kasutatakse nt keskkonnamõjude hindamisel KMH ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel KSH. Avatud menetlus eeldab muu hulgas, et haldusorgan peab enne otsuse tegemist andma me ...

                                               

Capitis deminutio

Capitis deminutio on Rooma õiguse ladinakeelne termin, mis tähendab õigusvõime või staatuse vähendamist, kaotamist. Mõistet võib tõlkida ka kui isiku senise olukorra muutust. Termini capitis deminutio päritolu ei ole täpselt teada, ent arvatavast ...

                                               

Coasei teoreem

Coase’i teoreem on majandus- ja õigusteaduses kasutatav teoreem majandusliku efektiivsuse kohta. Selle autoriks peetakse Ronald Coasei. Teoreem väidab, et esialgsel omandisuhete jaotusel pole tähtsust efektiivsuse seisukohalt, kui nende omandisuh ...

                                               

De facto

De facto tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud. Kasutatakse enamasti siis, kui peale faktide on vajadus arvestada veel ka teistsuguste aspektidega. Kasutusel jurisprudentsis ku ...

                                               

De iure

De iure ehk de jure on mõiste, mis vastandub väljendile de facto. Neid väljendeid kasutatakse vastanduvatena juhtudel, kui mingi olukord on tegelikult ja juriidilis-õiguslikult erinev. On olukordi, kus faktiliselt mittejärgitavad normid võivad ke ...