ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 127




                                               

Kliendisaladus

Kliendisaladus ehk advokaadi konfidentsiaalsuskohustus kaitseb advokaadi ja kliendi vahelist suhtlust, keelates advokaadil ilma kliendi nõusolekuta avaldada mistahes teavet, mida ta õigusteenuse osutamisega seoses on saanud. Kliendisaladuse print ...

                                               

Kodanik

Riigi kodanik on füüsiline isik, kellel on vastava riigi kodakondsus. Mõningatel juhtudel peetakse antud riigi kodanikeks ka selles riigis registreeritud juriidilisi isikuid. Linnriikide ajasul nimetati vabu inimesi – st mitte orje – linnakodanik ...

                                               

Kohtueelne kriminaalmenetlus

Kohtueelne kriminaalmenetlus on protsess, kus lahendatakse küsimus, kas kriminaalmenetlust jätkata ja koostada süüdistusakt või lõpetada see otstarbekuse kaalutlusel. Samuti otsustatakse, kas menetlust tuleks jätkata üldkorras või kasutada lihtme ...

                                               

Kohtueelne menetlus

Kohtueelne menetlus on kohtumenetluse ettevalmistamine, millega kogutakse tõendusmaterjali ning selgitatakse välja vajalikud asjaolud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 211 kohaselt on kohtueelse menetluse eesmärk koguda tõendusteavet ja luua kohtu ...

                                               

Kohtuistung

Kohtuistung on kohtusaalis toimuv asja suuline sisuline arutamine. Kohtuistung on vahetu, mis tähendab, et kohtuprotsessist osa võtvad inimesed annavad oma ütlused kohapeal ja kohtuistungi käigus analüüsitakse esitatud tõendeid ning korraldatakse ...

                                               

Kohtujurist

Kohtujurist on kohtuametnik, kes abistab ja konsulteerib kohtunikku kohtumenetluste ettevalmistamisel ja kohtuasjade menetlemisel. Eesti kohtusüsteemis loodi kohtujuristide ametikohad 2013. aastal.

                                               

Kohtumäärus

Kohtumäärus on kohtu otsustus, millega kohus juhib menetlust. Seaduses sätestatud juhtudel on võimalik kohtumäärusele vastu vaielda, esitades selle peale määruskaebuse. Teisalt on tunnistatud määruskaebe õigust ka juhtudel, kui seadus lingvistili ...

                                               

Kohtunik

Kohtunik on kohtuasju arutav ja lahendav, õiguse mõistmise pädevusega ametiisik kohtutes. Õigusriigis peavad olema rahvale tagatud kohtunikkonna erapooletus, sõltumatus ja ausameelsus. Kohtunik ja kohtusüsteem on oma tegevuses lahutatud nii seadu ...

                                               

Kohtupraktika

Kohtupraktika on kohtulahendites moodustunud viited eeskirjadele ja põhimõtetele, mis on väljaarendatud kohtute seisukohtades. Kohtupraktika peab olema ühtne, lahenditest tuleneb õiguskindlus, mis tagab kohtusüsteemi mõjuvõimu. Rooma õigusel põhi ...

                                               

Kohtutäitur

Kohtutäitur on Eesti Vabariigis vabakutseline isik, kellele riik on delegeerinud õigused ja kohustused viia riigi nimel läbi sundtäitmisega seotud toiminguid ehk täitetoiminguid. Sundtäitmine on materiaalse õiguse maksmapanemine riikliku sunni ab ...

                                               

Kohtutäituri tasu

Kohtutäituri tasu on tasu, mida võlgnik maksab täitemenetluses kohtutäituri ametitoimingu eest. Kohtutäituri tasu võib kohtutäituri seaduse järgi liigitada menetluse alustamise tasuks, menetluse põhitasuks ja täitetoimingu lisatasuks.

                                               

Kohustus

Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides. Käitumise määra kohta annab ettekirjutuse vastav õigusnorm. Kuna subjektiivset õigust valdaval subjektil on õigustus midagi teha, korrespondeeruvad sellele juriidili ...

                                               

Kolmas isik

Kolmas isik on isik, kes ei ole lepingu või tehingu pool, kuid kellel on oma osalus. Kolmas isik ei ole peamine osapool. Ta on seotud lepingu või kohtuasjaga, kuid väheolulises rollis. Kolmanda isiku kohtuasjas osalemise alus ja põhjus on sellise ...

                                               

Komisjon

Komisjon on alaliselt või ajutiselt moodustatud mitmest isikust koosnev organ, mis on loodud selleks, et täita mingeid ülesandeid või valmistada ette otsustamisele tulevaid küsimusi. Komisjonide liigid on näiteks valimiskomisjon, revisjonikomisjon.

                                               

Konkurentsiõigus

Konkurentsiõigus on õigusharu, mille eesmärgiks on tagada ning kaitsta turu tasakaalustatud ja moonutamata konkurentsi. Vaba turu situatsioonis saavad soovijad vahetada omavahel tulu teenimise eesmärgil erinevaid ressursse. Tulu seejuures ei pea ...

                                               

Kontinentaalne õigussüsteem

Kontinentaalne õigussüsteem on levinuim maailmas, eelkõige omane Mandri-Euroopa ja Ladina-Ameerika maadele ning Louisiana osariigile Ameerika Ühendriikides ja Quebeci provintsile Kanadas. Kontinentaalse õigussüsteemi elemente leidub Lõuna-Aafrika ...

                                               

Korraldus

Korraldus on piiratud kehtimisajaga ja puudutab kitsast ametiisikute ringi. Kirjalik korraldus vormistatakse asutuse üldplangil. Tekst koosneb üldjuhul ühest loogilisest osast – korraldusest. Tekst esitatakse ainsuse esimeses isikus ja käskivas v ...

                                               

Kriminaalasi

Kriminaalasi on toimepandud kuriteo asjaolusid selgitav konkreetne kriminaalmenetlus. Kriminaalasja lahendamisel viib uurimisasutus läbi erinevaid toiminguid. Uurimisasutus võib teha ka mitmeid menetlusosaliste põhiõigusi riivavaid toiminguid. Kr ...

                                               

Kriminaalkoodeks

Kriminaalkoodeks on Eestis kehtinud seadus, mis määras kindlaks kriminaalkorras karistatavad teod ja karistused. Eestis on kehtinud kolm kriminaalkoodeksit: Vene NFSV, Eesti NSV ja Eesti Vabariigi kriminaalkoodeks.

                                               

Kriminaalmenetlus

Kriminaalmenetlus on menetlus, mille käigus selgitatakse kuriteo asjaolud. Olulisel kohal on ka kuriteos kahtlustatava põhiõigusi tagav kohtlemine ja alusetu kahtlustuse välistamine. Kriminaalmenetluse puhul saab eristada üldmenetlust ja mitmesug ...

                                               

Kuratoorium

Kuratoorium ehk hoolekogu on asutuse organ, mille ülesanne on juhtida või teha järelevalvet asutuse üle. Kuratoorium võib olla ülikoolil, näiteks Tartu Ülikooli kuratoorium, Tallinna Tehnikaülikooli kuratoorium.

                                               

Käsk

Käsk on ülema suuline, kirjalik või märguande vormis tahte väljendus mingi ülesande teostamiseks. Sõjaväes ülema poolt antav käsk sarnaneb üldjuhul tsiviilmõistes korraldusega. Kirjaliku käsu andmiseks on sõjavägedes kindel kehtestatud vorm ehk s ...

                                               

Käsundusleping

Käsundusleping on võlaõigusseaduse §-i 619 kohaselt kahe osapoole vaheline leping, mille järgi üks isik kohustub osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisaaja peab käsu ...

                                               

Legaliteedipõhimõte

Legaliteedipõhimõte on üks õiguses rakendatavatest põhimõtetest, millest tuleneb kohustus kriminaalmenetlust alustada ja seda toimetada. Eesti õiguses lähtutakse legaliteedipõhimõtte rakendamisel Saksa õigusest. Kriminaalmenetlust on võimalik aga ...

                                               

Leping

Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik pacta sunt servanda. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjali ...

                                               

Lepingu täitmise nõue

Lepingu täitmise nõue on võlasuhetes ostja olulisim õiguskaitsevahend, kui müüja täidab müügilepingut mittekohaselt. Mittekohane müügilepingu täitmine tähendab, et müüja on andnud ostjale üle lepingutingimustele mittevastava asja.

                                               

Lepinguvälised võlasuhted

Lepinguväliste võlasuhete puhul on tegemist võlaõiguse eriosa instituudiga, mis reguleerib neid võlasuhteid, mis ei teki lepingu alusel. Lepinguväliste võlasuhetega seotud sätted leiduvad võlaõigusseaduse 10. osas.

                                               

Lepinguõigus

Lepinguõigus reguleerib pooltevahelisi õigussuhteid, mis põhinevad lepingul. Lepingu sõlmimine tähendab poolte tahteavalduste kokkulangevust ning kokkuleppe saavutamist lepingu olulistes tingimustes. Lepinguõigus on loomult relatiivne ehk lepingu ...

                                               

Lex ferenda

Lex ferenda on ladinakeelne väljend, mis tähistab tulevast, seni veel mitte kehtivat õigust. Kasutatakse peamiselt juba vastu võetud, kuid veel jõustumata õigusakti puhul. Erandina ka tõenäoliselt vastu võetava eelnõu kohta. Veel jõustumata õigus ...

                                               

Lex lata

Lex lata on ladinakeelne väljend, mis tähendab "õigus, nii nagu see on." Lex lata eristamine lex ferenda st on traditsiooniline, kuid eriti rõhutab seda õiguspositivism.

                                               

Loomuõigus

Loomuõigus lähtub vana-rooma arusaamast, et Jumal on loonud selle maailma ja inimese ning kehtestanud selles oma ’loomuliku korra’. Eesti keeles on saksa õigusteooria eeskujul levinud ka termin ülipositiivne õigus. Selline sõnakasutus on problema ...

                                               

Menetlus

Täitemenetlus Ekspertiis Kriminaalmenetlus Pankrotimenetlus Haldusmenetlus Menetlustoiming Detailplaneeringu menetlus Vaidemenetlus Tsiviilkohtumenetlus Pärimismenetlus Hankemenetlus Kohtumenetlus Väärteomenetlus

                                               

Moraalne kahju

Moraalne ehk mittevaraline kahju on psühholoogiline mõju – füüsiline, hingeline valu või kannatus, mis on tekkinud mittevaralise ja erandjuhtudel ka varalise õigushüve rikkumise tõttu. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsili ...

                                               

Määramatus (õigusteadus)

Määramatuse kontseptsiooni kohaselt ei ole õiguslikel küsimustel üheseid vastuseid ning seetõttu ei ole õigusreeglite kohaldamise tulemusi võimalik ennustada. On väidetud, et õiguse määramatus tuleneb: õigusnormide eranditest. lünkadest ja vastuo ...

                                               

Määratlemata õigusmõiste

Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Määratlemata õigusmõiste sisustamisel tuleb abiks võtta ...

                                               

Määrus (õigusteadus)

Määrus on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt. Määrusi antakse ainult seadusest tuleneva volituse alusel. Määruste andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, valla või linna volikogudel ja valitsustel, ...

                                               

Määruskaebus

Määruskaebus on kohtumenetluses kohtumääruse peale esitatud kaebus. Rangelt võttes on määruskaebust võimalik esitada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Teisalt on tunnistatud määruskaebe õigust ka juhtudel, kui seadus lingvistiliselt seda otses ...

                                               

Ne bis in idem

Ne bis in idem on õiguslik põhimõte, mis keelustab sama teo eest kahekordse karistamise. Põhimõte sisaldub põhiseaduse § 23 lõikes 3 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni 7. lisaprotokolli artiklis 4.

                                               

Negotiorum gestio

Negotiorum gestio, "volitu toimimine", on ilma volituseta ja seadusliku kohustuseta võõraste majanduslike asjade ajamine. Negotiorum gestio loob lepingutaolise suhte, see on heanaaberlikkuse akt ja sooritatakse ilma tasu saamata. Alustatud võõras ...

                                               

New Yorgi Osariigi Ülemkohus

New Yorgi Osariigi Ülemkohus on üks USA New Yorgi osariigi esimese astme kohtuid, kus kohtuasjade arutamist alustatakse. Erinevalt enamikust teistest USA osariikidest ja teistest riikidest ei ole New Yorgi Osariigi Ülemkohus osariigi kõrgeim koht ...

                                               

Notar

Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Eestis tuleb notereid eristada paljudes riikides ...

                                               

Omavoli

Omavoli on oma tahte või õiguse vägivaldne, ebaseaduslik teostamine, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast arbitrarius. Inglise keeles kujunes tähendus ajapikku sõnadest "kapriisne, hirmuvalitseja, seadustest või reeglitest juhitamatu".

                                               

Oportuniteedipõhimõte

Oportuniteedipõhimõte on üks õiguses rakendatavatest põhimõtetest, millele tuginedes on võimalik kriminaalmenetlust lõpetada. Antud põhimõte on Eesti õigusesse üle võetud Saksamaa menetlusõigusest. Kohustus kuriteo tunnuste ilmnemisel kriminaalme ...

                                               

Pankrot

Eestis reguleerib pankrotimenetlust pankrotiseadus. Pankroti mõiste Eesti õiguses - kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgniku varaline seisund, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikus ...

                                               

Patendivolinik

Patendivolinik on tööstusomandi alal õigusteenuse osutaja. Patendivolinikuks on üksnes Patendivolinike Koja liikmed. Patendivolinike Koda on patendivoliniku seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik. Koja asutamiskoosolek toimus 29 ...

                                               

Poliitiline varjupaik

Poliitiline varjupaik ehk poliitiline asüül tähendab kaasaegses poliitilises keeles luba jääda riiki, kuhu inimene on pagenud oma kodumaa või regiooni ohtlikkuse, seal esineva vaenu või tagakiusamise tõttu. Varjupaiga taotleja peab vastama 1951. ...

                                               

Preambul

Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul asjakohastele ajaloosündmustele, õiguslikele põhimõtetele ning varasematele õigusaktidele.

                                               

Pretsedent

Pretsedent on "järgnevaile samalaadseile eeskujuks olev juhtum". Pretsedendi puhul on tegu angloameerikaliku mõistega, mille eestikeelne vaste oleks "väljakujunenud kohtupraktika" – mõlemad tähendavad sisuliselt sama asja. Inglise keeles on see t ...

                                               

Pro bono

Pro bono märgib võimalust tsiviilkaasustes osapooltel leida tasuta juriidilist abi. See tuleneb ladinakeelsest terminist pro bono publico, mis tähendab inimeste hüvanguks, ning selle mõte on pakkuda vajalikke teenuseid neile, kelle majanduslik se ...

                                               

Proportsionaalsuse põhimõte

Proportsionaalsuse põhimõte on õiguse üldtunnustatud printsiip, mille järgi õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja ...