ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 14




                                               

Suur nälg

Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda. Tõenäoliselt oli tegemist kõige rängema näljahädaga, mis Eesti alasid kunagi tabanud on. Vaatamata näljahädale jätkasid Rootsi võimud vi ...

                                               

18. sajand Eestis

Pikemalt artiklis Põhjasõda, Põhjasõda Eesti alal, Läänemereprovintsid 1700. aasta septembris tungisid Vene tsaaririigi tsaar Peeter I juhitud väed Alutagusele ja asusid Narvat piirama. Rootsi kuningas Karl XII kiirustas aga oma peavägedega Eesti ...

                                               

Hernhuutlus Eestis

Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729. aastal ja rajasid koguduse Tallinna. Esimene suur usuline ärkamine eestlaste keskel algas Lõuna-Eestis Urvastes 1736. aastal. Vennastekogudustele oli teed sillutanud Balti ...

                                               

Katk Põhjasõja ajal

Põhjasõja ajal kannatas enamik Baltimaade ja Kesk-Euroopa idaosa linnade ja alade elanikke katku puhangu all. Katku kõrghetk oli 1708–1712. See epideemia oli arvatavasti osa Kesk-Aasiast Vahemere piirkonda levinud pandeemiast. Üsna suure tõenäosu ...

                                               

Põltsamaa portselanimanufaktuur

Põltsamaa portselanimanufaktuur oli Põltsamaa kihelkonnas 18. sajandi lõpus tegutsenud portselantooteid valmistanud manufaktuur. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan. 1782. aastal rajas Vana-Põltsamaa mõisa omanik Johann Wo ...

                                               

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis. Riia asehaldurkond moodustati Riia kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seadusele. Riia asehaldur ...

                                               

Roseni deklaratsioon

Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni deklaratsiooni aluseks sai Virumaa Vohnja mõisa möldri Jaani kaebus oma mõisniku Heinrich Baeri ...

                                               

Räpina paberivabrik

Räpina paberivabrik on paberitootmisettevõte Räpinas Võhandu jõe ääres. Vabrik kasutab toorainena vaid Eestist kogutud vanapaberit. Toodetakse pabereid, pappe, kartonge, pakkenurki, kunsti- ja kontoritarbeid. Räpina paberivabrik on Eesti kõige va ...

                                               

Saaremaa lahing (1719)

Saaremaa lahing oli Põhjasõja-aegne merelahing Vene tsaaririigi ja Rootsi laevastike vahel, mis toimus 24. mail 1719 Saaremaa lähedal. Merelahingu võitis Vene tsaaririigi laevastik, mida juhtis kapten Naum Senjavin. Ta sundis alistuma 3 Rootsi la ...

                                               

Tallinna asehaldurkond

Tallinna asehaldurkond oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Eestimaal. Tallinna asehaldurkond moodustati Tallinna kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel. Halduskorraldus ...

                                               

Tallinna–Haapsalu postimaantee

Tallinna–Haapsalu postimaantee oli postimaantee Tallinna ja Haapsalu vahel. Postiühendus Tallinna ja Haapsalu vahel loodi 1739. aastal Venemaa keisririigi peapostmeistri krahv Heinrich Johann Friedrich Ostermanni korraldusel. Postitrakt ei toimin ...

                                               

19. sajand Eestis

19. sajand Eestis oli periood Eesti ajaloos, osa Eesti uusajast. 18. sajandi viimastest aastakümnetest, kasvas Eestimaa rahvastik hingeloenduste kohaselt: IV hingede revisjoni ajal 1782 ulatus rahvaarv Eestimaal umbes 205 000-ni, V ajal 1795 ca 2 ...

                                               

1881. aasta rahvaloendus Eestis

1881. aasta rahvaloendus Eestis oli osa kolmes Balti kubermangus toimunud rahvaloendusest, mis algas 10. jaanuaril 1882. Kolme kubermangu rahvaloenduse kokkuvõtted ilmusid 15 vihikuna aastatel 1883–1885: 7 vihikut Liivimaa kohta 3 vihikut Kuramaa ...

                                               

Andreas Weide (purjelaev)

Laev ehitati 1888-1891. a Heinastes tuntud Saaremaa laevaehitusmeistri Mattis Hohensee juhtimisel. Nime sai omaniku Andreas Weide Veide järgi ja kodusadamaks sai Riia. Et laev ehitati Eesti-Läti ala piiril ja kodusadamaks nagu paljudel Liivi lahe ...

                                               

Austla sõda

Pärast 1891. aastal toimunud valdade liitmisi Saaremaal hakati seal mitmel pool ehitama uusi koolimaju. Üks selline asub Lümandas. Talurahvaasjade komissar ja valdade koondamise organisaator Kassatski soovis sinna asutada 2-klassilise ministeeriu ...

                                               

Balti ajakirjandussõda

Balti ajakirjandussõda oli 1864-1869 ajakirjanduses toimunud tuline vaidlus, milles vene slavofiilid ja reformimeelsed baltisaksa liberaalid arutasid selle üle, milline peaks olema Balti kubermangude edasine staatus. Sõda algas pärast Liivimaa ül ...

                                               

Eesti Aleksandrikool

Eesti Aleksandrikool oli aastail 1888–1906 Põltsamaa kihelkonnas Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eest ...

                                               

Eesti Aleksandrikooli nais-abikomitee

Eesti Aleksandrikooli nais-abikomitee oli Eesti Aleksandrikooli üks abikomiteesid. Komitee asutati 3. juulil 1880 Tallinnas. Seda komiteed peetakse esimeseks eesti naisorganisatsiooniks. Komitee president oli Eugenie Rosenthal. Komitee korraldas ...

                                               

Kohila paberivabrik

Kohila paberivabrik on paberivabrik Rapla maakonnas Kohila vallas Kohilas. Vabrikukompleks valmis 1894, kui ehitati ümber Kohila mõisniku Karl von Luederi sae- ja jahuveski. Kompleks ehitati insener-arhitekt Nikolai Heraskovi projekti järgi. 1899 ...

                                               

Kolm isamaa kõnet

Kolm isamaakõnet on Carl Robert Jakobsoni kolm propagandakõnet, mis toimusid 1868. ja 1870. aastal "Vanemuise" seltsis. Need kõned ilmusid ka 1870. aastal raamatuna.

                                               

Kose-Uuemõisa sõda

1804. aastal anti välja uus Eestimaa talurahvaseadus, mis kergendas teokohustuste ulatust, kuid säilitas öise rehepeksu kohustuse. Levis kuuldus, et kohalikud mõisnikud on õige seaduse kõrvale toimetanud ja asendanud selle võltsitud seadusega. Er ...

                                               

Kubermangugümnaasium

Kubermangugümnaasium oli Vene keisririigi ajal enamasti kubermangulinnas asuv riiklik gümnaasium. Eesti alal olnud kubermangugümnaasiumide õppekeel oli saksa keel. Kubermangugümnaasiumi alamkooliaste oli kreisikool. Eesti alal tegutsesid Eestimaa ...

                                               

Linnareform

Linnareform oli Venemaa linnaomavalitsuste reform. See toimus sisekubermangudes 1870 ja Balti kubermangudes 1877. Linnareformiga kaotati senised seisuslikud linnaasutused ja asendati kõiki seisusi hõlmavate asutustega. Ent valitsev seisund linna ...

                                               

Mahtra sõda

Mahtra sõda oli eesti talupoegade ja karistussalklaste vaheline kokkupõrge 14. juunil 1858. aastal ajaloolisel Harjumaal Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas.

                                               

Paldiski mereblokaad

Paldiski mereblokaad oli Vene-Rootsi sõjas augustis–septembris 1808 toimunud blokaad, milles Inglise ja Rootsi laevastikud piirasid Paldiski lahes sadamasse surutud Venemaa Balti laevastiku eskaadrit.

                                               

Piirikivi

Piirikivi on talu, kinnistu, omavalitsuse või riigi piiril asuvat punkti märkiv kivi. Sageli on piirikivile raiutud rist. Esineb ka sisseraiutud tähtede, nurkade ja aastaarvudega piirikive.

                                               

Politseivalitsus (Venemaa)

Kubermangulinnade Korra- ehk Politseivalitsus oli Vene keisririigis 1782. aastal loodud halduspiirkondade korrakaitseasutused. Politseivalitsused kuulusid Venemaa keisririigi halduspiirkondade – kubermangude kubermanguvalitsuste koosseisu ning te ...

                                               

Pühajärve sõda

Pühajärve sõjaks nimetatakse 1841. aasta septembris, Tartumaal Otepää kihelkonnas Pühajärve mõisas toimunud talupoegade ülestõusu. Ülestõus oli ajendatud mitme järjestikuse aasta viljaikaldustest, raskest teoorjusest ja kuuldustest, et Lõuna-Vene ...

                                               

Sindi kalevivabrik

Sindi kalevivabrik oli Sindis tegutsenud tekstiilitööstusettevõte; tegutsemise ajal Venemaa keisririigi juhtivaid kalevitööstusettevõtteid. Kinnismälestised Sindi kalevivabriku hoone 1 ja 3 asuvad Pärnu maantee 28, Sindi kalevivabriku hoone 2 asu ...

                                               

Talurahvaseadus

Talurahvaseadus on seisuslik eriseadus, mille ülesanne on reguleerida talurahva suhteid mõisnike ja riigiga, aga ka reguleerida talurahva omavahelisi suhteid. Eesti ajaloos koostasid talurahvaseadusi rüütelkonnad. Talurahvaseadused võttis vastu m ...

                                               

Tartu linnakodaniku muuseum

19. sajandi linnakodaniku muuseum on muuseum, mis asub 1740. aastatel valminud puust elumajas aadressil Jaani tänav 16. Hoone on Tartus säilinuist üks vanemaid. Muuseum on osa Tartu Linnaajaloo Muuseumidest.

                                               

Vallakool

Vallakool oli 19. sajandi algusest kuni 1920. aastani Eestis tegutsenud esimese astme talurahvakool, mida peeti ülal vallakogukonna kulul. 1920. aasta "Avalikkude algkoolide seadusega" muudeti vallakoolid algkoolideks.

                                               

Õigeusu abikool

Õigeusu abikool oli 19. sajandi keskpaigast kuni 1920. aastani Balti kubermangudes, sealhulgas ka tänase Eesti aladel eksisteerinud koolitüüp. Õigeusu abikool moodustas õigeusu kihelkonnakooli madalama astme. Need loodi reeglina koguduste kaugema ...

                                               

Õigeusu kihelkonnakool

Õigeusu kihelkonnakool oli 19. sajandi keskpaigast kuni 1920. aastani Balti kubermangudes, sealhulgas ka tänase Eesti aladel eksisteerinud koolitüüp. Õigeusu kihelkonnakoolid eksisteerisid iga õigeusu koguduse juures. Suurema territooriumiga maak ...

                                               

Asundus

Asundus ehk uusasula on uus asula; Eestis olnud ka asula liike. Asundusteks on nimetatud ka siirdlaste st lähtemaalt väljarännanute asulat: näiteks ajalooliselt talurahva ümberasumisega Eesti alalt väljapoole Siberisse, Kaukaasiasse loodud asulai ...

                                               

Asundustalu

Asundustalu oli Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu. Asundustalude kogumit nimetati asunduseks. Aastatel 1919–1939 rajati üle 56 000 talu. Nende talude suurus oli enamasti 10–15 ha. Asunikutalu omanikud olid sage ...

                                               

Balti küsimus

Balti küsimus on rahvusvahelist õigust puudutav küsimus Balti riikide – Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi – 1940. aasta NSV Liidu okupatsiooni ja anneksiooni mittetunnustamisest. Balti küsimus oli aktuaalne Teise maailmasõja ning ...

                                               

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine oli protsess, mille käigus saavutati Eesti omariiklus. Pärast Venemaa Keisririigi kokkuvarisemist asusid Eesti rahvuslikud poliitikud 1917. aastal Venemaa Vabariigi Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat taotlema. Oma nõudmiste tug ...

                                               

Eoste Keldrimägi

Eoste Keldrimägi on asulakoht Põlva maakonnas Põlva vallas Eoste külas. Asulakoht asub Kärsa–Eoste tee 18181 ääres. Keldrimägi on muinsuskaitseseaduse alusel tunnistatud arheoloogiamälestiseks ja kantud kultuurimälestiste riiklikku registrisse. K ...

                                               

Kaali kindlustatud asula

Kaali kindlustatud asula avastati 1970. aastal Kaali meteoriidikraatri nõlval Saaremaal. Kraatri kirdenõlval poolkaares paiknenud muinasaegne asula oli piiratud 110 m pikkuse ja 2 m paksuse paekividest laotud kuivmüüriga. Seda on säilinud umbes 2 ...

                                               

Kullamäe asulakoht

Kullamägi on muistne asulakoht, mis asub Kastre vallas Kastre küla territooriumil Emajõe kaldast 180 m lõunas soost esilekerkival kühmul. Kullamägi oli vaheaegadega asustatud alates kolmanda aastatuhande teisest poolest kuni esimese aastatuhande ...

                                               

Pulli asula

Pulli asula oli Kunda kultuuri asula, seni teadaolevatel andmetel Eesti vanim inimasula. Asulakoht asub Pärnu jõe paremal kaldal, Sindi linnast 2 km ülesvoolu Pulli küla lähedal. Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul tõenäo ...

                                               

Riigiküla asulakohad

Riigiküla asulakohad on muistsed asulakohad, mis asuvad Ida-Virumaal Narva–Narva-Jõesuu maanteest läänes Tõrvajõe lähedal. Piirkonnast on leitud mitu asulakohta. Aastatel 1951–1953 avastas Niina Gurina töörühm kolm asulakohta. 1990. aastatel uuri ...

                                               

Tamula asulakoht

Tamula asulakoht on Võru maakonnas Võru vallas Roosisaare külas Tamula järve läänekaldal asuv muistne asulakoht. Asulakoht on arvele võetud arheoloogiamälestisena. Asulakohast 400 m edelas asub Tamula asulakoht II ; need kaks asulakohta moodustav ...

                                               

Uugla asulakoht

Uugla asulakoht on asulakoht Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Uugla külas Veskimäe talu lähedal. Asulakoht on arvele võetud kultuurimälestisena. Asulakohta kasutati IV-I aastatuhandeni eKr. Asulakohast umbes 100 m eemal asus Uugla rauasulatusk ...

                                               

Alempois

Alempois oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest. Ajalooallikates esinevad nimekujud Alumbus 1224, Alenboys 1232, Alempos 1241, Alembeys 1251, Al ...

                                               

Alistekund

Alistekund on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud piirkond, arvatavasti muinaskihelkond, Sakala lõunaosas. See hõlmas tõenäoliselt hilisemate Halliste ja Karksi kihelkonna ala ja Ruhja ümbruse. Väga hõredalt asustatud hilisema Saarde kihelkonna a ...

                                               

Jogentagana

Mitmed autorid on pidanud Jogentaganat Ugandi osaks. Oma seisukohta põhjendas Kenkmaa asjaoluga, et Jogentagana nime ei leidu üheski 13. sajandi maadejagamisürikus ja tema ainus mainimine Henriku Liivimaa kroonikas on tehtud justkui möödaminnes. ...

                                               

Kesk-Eesti väikemaakonnad

Kesk-Eesti väikemaakonnad oli grupp ühekihelkonnalisi muinasmaakondi 13. sajandi alguse Kesk-Eesti alal, erinedes nii ümbritsevatest mitmest kihelkonnast koosnevatest maakondadest. Henriku Liivimaa kroonikas on neid nimetatud ka Sakala ja Ugandi ...

                                               

Kotsu

Kotsu oli muinaskihelkond Läänemaal. Kotsut kujul Cozzo mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas seoses riialaste, latgalite ja liivlaste 1218. aasta rüüsteretkega Läänemaale, mille järel sealsete kihelkondade, sh Kotsu vanemad nende juurde rahu pal ...