ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 15




                                               

Mahu kihelkond

Mahu kihelkond oli Virumaa muinaskihelkond. On arvatud, et kihelkonnale andis nime Mahu küla. Mahu kihelkond asus Soome lahe rannikul, asustuskeskusega Pada-Koila ümbruses, kust on teada kolm linnust, millest muinasaja lõpul oli arvatavasti kasut ...

                                               

Metsapoole

Metsapoole oli piirkond 13. sajandi Vana-Liivimaal liivlaste asualal Liivi lahe idarannikul laias laastus tänapäevase Läti Salatsi, Limbaži ja Aloja piirkonna territooriumil ning tänapäevase Eesti Pärnu maakonna lõunaosas.

                                               

Mõhu

Mõhu hõlmas kogu hilisema Põltsamaa kirikukihelkonna ja tõenäoliselt ka Kolga-Jaani kirikukihelkonna kirdeosa Võisiku ümbruses. Hilisema Kursi kirikukihelkonna ala kuulumine Mõhusse on ebaselge – see piirkond oli Mõhust vähemalt looduslikult eral ...

                                               

Nurmekund

Nurmekund oli muinasaja lõpul praegusel Eestil alal eksisteerinud ühest muinaskihelkonnast koosnenud väikemaakond, üks nn Kesk-Eesti väikemaakondadest. Maakonna järgi on nime saanud siluri Nurmekunna kihistu.

                                               

Pudiviru

Pudiviru oli piirkond Virumaal Lemmu muinaskihelkonna lõunaosas. Pudivirut kujul Pudiviru ja Pudyviru mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas. Nime tähenduseks on peetud "Väike-Viru", ehkki selle tõlgenduse juures oleks oodatum kroonika nimekuju Pu ...

                                               

Ridala muinaskihelkond

Ridala muinaskihelkond oli muinaskihelkond Läänemaal. Ajalooallikates esineb kaks Ridala muinaskihelkonnaga seostatud nime: Rotalia ja Rotelewic. Enn Tarvel on neid pidanud Ridala paralleelnimedeks, esimest ladina-, teist skandinaaviapäraseks wic ...

                                               

Soontagana

Soontagana on 13. sajandi allikates mainitud muinaskihelkond Läänemaa lõunaosas. Tegemist oli Ridala muinaskihelkonna kõrval Läänemaa peamise sõjalis-poliitilise jõuga. Liivimaa ristisõja järel läks Soontagana algselt Riia piiskopi, hiljem Saare- ...

                                               

Soopoolitse

Soopoolitse ehk Sobolits oli muinaskihelkond Peipsi läänerannikul Emajõest põhja pool. Kihelkonda mainitakse 1224. ja 1229. aasta maadejagamisürikutes kujul Soboliz ja Sobolitz kõrvuti Ugandi, Sakala ja Kesk-Eesti väikemaakondadega. Samas Henriku ...

                                               

Valgatabalve

Kroonika nimetab Valgatabalvet seoses 1220. aastal Eestimaal toimunud nn võiduristimisega, kus maa valitsemise pärast teineteisega konkureerivad Riia piiskop ja Taani andsid oma preestritele ülesandeks võimalikult palju piirkondi ristida, et nii ...

                                               

Vomentaga

Vomentaga oli muinaskihelkond Revalas. Vomentagat mainib Taani hindamisraamat kujul Uomentakae, mis loetleb seal 59 asustusüksust kokku 481 adramaaga. Muinaskihelkond asus Revala lääneosas ja hõlmas hilisemate Keila, Harju-Madise ja Risti ning os ...

                                               

Jõuga kääbaskalmistu

Jõuga kääbastik asub Alutaguse vallas, Jõuga külast umbes kilomeeter kirde poole Kuremäele viiva tee ääres liivaseljandiku nõlval. Kääbastik on rajatud muistsele neoliitilisele asukohale, sellele osutavad kalmistu lõunaosast leitud nöörkeraamika ...

                                               

Kalmetemägi

Kalmetemägi, ehk Kalmetemäe kääpad on Süvahavva küla territooriumil, Võhandu jõe ürgoru pervel asuvad keskmisest rauaajast kuni hilisrauaajani kasutatud kääpad. Kääbastik koosneb 12 ümarast kääpast mille läbimõõt on 6–13 m ja kõrgus kuni 1.4 m. K ...

                                               

Kurevere kivikalmistu

Kurevere kivikalmistu kalmed) on Saaremaal Saaremaa vallas Kurevere külas asuv muinaskalmistu; ühtlasi Saaremaa suuremaid. Kalmistus on vähemalt 75 kivikalmet, mis on osalt lõhutud. Aastatel 1874, 1877 ja 1965 uuriti 5 kalmet, millest saadud leiu ...

                                               

Kääbas

Kääbas ehk kääbaskalme on kalmevorm, kus surnud on maetud liivast või mullast kuhjatiste alla või sisse. Kääbas on reeglina ümmargune või piklik ja võib sisaldada puit- või kivikonstruktsioone. Kääpas võib olla laiba- või urnmatuseid, võib olla k ...

                                               

Kääbaspalu kääpad

Kääbaspalu kääpad on Võru maakonnas Rõuge vallas Murati külas asuvad kääpad. Kääpaid on kokku 34 ja neist 5 on arvele võetud arheoloogiamälestistena.

                                               

Lepna surnumaja

Lepna surnumaja ehk Lepna Katkuauk on Saaremaal Saaremaa vallas Tuulingumäe tarandkalmest u 1.9 km kaugusel Põllukülas asuv 5.–6. sajandist pärinev 7 × 4 m mõõtmetega ristkülikukujuline kamberhaud, mis oli maasse süvendatud 80 cm sügavuselt. Seda ...

                                               

Lülle laevkalmed

Lülle laevkalmed on Saaremaal Sõrve poolsaarel Lülle külas Jaagutooma talu juures olevad muinaskalmed. Kalmed koosnevad kahest skandinaaviapärasest laevakujulisest kivikalmest, mis pärinevad umbes 8. sajandist eKr. Kalmed asuvad teineteise taga, ...

                                               

Mäetaguse aardeleid

Mäetaguse aardeleid on aardeleid Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Mäetaguse külast. Aardeleid leiti 1908 Kubja talu põllult. Aardeleid sisaldas 16 pronkskaussi ja kasetohusse pandud hõbeehteid, samuti 4 kaela- ja 1 käevõru, 4 rinnalehte, 6 hõb ...

                                               

Paunküla aardeleiud

Paunküla aardeleiud on kaks aardeleidu Harju maakonnast Kuusalu vallast Paunkülast. Need kaks aardeleidu pärinevad endise Piirsalu asundustalu põllumaalt, mida kohalikud kutsuvad Kõrtsimäe põlluks. I leid tuli välja 1956 ja II leid osaliselt 1959 ...

                                               

Proosa kivikalmistu

Proosa kivikalmistu on Pirita jõe paremkaldal Loo alevikus kunagise Proosa talu maadel olev kivikalmete rühm. Seal on läbi uuritud üks kivikirstkalme, tarandkalme ja kivivarekalme. Kivikirstkalme oli rajatud hilispronksiajal, sealsed järelmatused ...

                                               

Rebala Lastekangrud

Rebala Lastekangrud on Harju maakonnas Jõelähtme vallas Rebala külas asuvad kivikirstkalmed. Lastekangrud asuvad umbes 1.5 km põhja pool Rebala külast ja 0.8 km kaugusel Põhja-Eesti pankrannikust. Kalmed paiknevad loopealsel ja nende ümbruse on k ...

                                               

Viltina sadamakompleks

Viltina sadamakompleks on viikingiaegsete saarlaste kogunemispaik, kogu Skandinaavias haruldane oma vanuse tõttu. See 11. sajandist pärinev "kärajakoht" avastati Marika Mägi juhendamisel toimunud arheoloogilistel väljakaevamistel Saaremaa vallas ...

                                               

Hilisrauaaeg

Hilisrauaaeg on Eesti ala ajaloo periodiseeringus rauaaja ja ühtlasi kogu muinasaja viimane periood, mis dateeritakse tavaliselt aastatesse 1050–1200/1227/1250. Andres Tvauri hinnangul toimus üleminek viikingiajalt hilisrauaajale aastatel 1000–10 ...

                                               

Keekandja

Keekandja on rauaaegse riietuse juurde kuulunud ehtedetail, pronksist plaadike, mille külge kinnitusid rinna- või vööketid. Rinnaehte keekandjad võisid olla kinnitatud ehtenõelte paari või paarissõlgede külge.

                                               

Rinnakee

Rinnakee on ühe- kuni kolmekordsetest rõngaslülidest koosnevatest pronkskettidest rinnaehe, mis pikkade ehtenõelte või sõlgede abil kinnitati õlgade juures rõivaste külge. Vähemalt Eestis on hilisemad suuremad rinnakeed ulatunud ka seljale.

                                               

Varrasahelik

Varrasahelik on Eesti muinasaegse riietuse juurde kuulunud mitmest vardataolisest lülist koosnev rauast või pronksist kett, mis kuulus vöö juurde ja mille külge kinnitati tarbeesemeid. Varrasahelik kuulus nii naiste kui ka meeste vööde juurde ala ...

                                               

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202. aastal preester Theoderich või Riia piiskop Albert. Liivimaa ristisõja käigus võitles ordu Vana-Liivimaa aladel el ...

                                               

Rutger (maamarssal)

Rutger oli Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maamarssal aastatel 1211–1239. Rutgeri päritolust, sugulastest ja kohast, ei ole midagi teada. Teade on vaid, et 1211. aastal sai ta Viljandi all hukkunud maamarssal Arnoldi mantlipärijaks. Kui Mõõgavend ...

                                               

Saule lahing

Saule lahing toimus 1236. aastal leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel. Saule lahingut on kirjeldatud Liivimaa vanemas riimkroonikas. Lahing toimus 22. septembril 1236 praeguse Läti ja Leedu piirialadel, kus žemaidid koos semgalitega lõid hävitav ...

                                               

Teine Ümera lahing

Teine Ümera lahing oli Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa vanema riimkroonika järgi 1223. aasta suvel Valmiera lähedal Ümera ehk Jumara jõe suudmes toimunud lahing, kus Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu eestvõttel kogunenud kristlaste vägi rü ...

                                               

Ümera lahing

Ümera lahing oli Liivimaa ristisõja ja selle osa, eestlaste muistse vabadusvõitluse, lahing orduvendadest, latgalitest ja liivlastest koosneva kristlaste väe ja paganlike eestlaste väe vahel 1210. aastal nüüdse Läti alal Koiva lisajõe Jumara ehk ...

                                               

Germania (raamat)

Germania ehk De origine et situ Germanorum on Vana-Rooma ajaloolase Tacituse raamat, milles ta muuhulgas esmakordselt kirjeldas Sueebide mere taga elavat hõimu, keda nimetas Aestiorum gentes. Valdav osa uurijaid peab seda balti rahvaste üldnimeks ...

                                               

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja tõenä ...

                                               

Liivimaa vanem riimkroonika

Teose originaalkäsikirja pole säilinud, seda tuntakse kahe ärakirja vahendusel. Trükis avaldati riimkroonika katkendeid esmakordselt 1787. aastal ja terviklikul kujul 1817. aastal. 1876. aastal avaldatud riimkroonika väljaanne koos Leo Mayeri tek ...

                                               

Meelis (Kippel)

"Meelis" on Enn Kippeli noorsoojutt, mis ilmus 1941, vaid aasta enne Kippeli surma. Peategelane Meelis oli Sakala vanema Lembitu poeg. Olles sakslaste kätte pantvangi langenud, suutis ta koju tagasi jõuda. Ta võttis osa Lindanise lahingust ja Tar ...

                                               

Kamber (taluarhitektuur)

Allikates on mainitud kambrit esimest korda 17. sajandi I poolel. Eestis oli üldiselt tavaks vanemas rehielamus kambri ehitamine rehetoa otsa pikliku ruumina. Kui rehielamus oli rehealune rehetoast laiem, ehitati kamber samuti laiem ning ühelt po ...

                                               

Pajaaken

Pajaaken, Lõuna-Eestis ka paja või pajamulk, oli eesti etnograafias lükandluugiga aknaauk suitsutares, ka rehetoa kolde vastas olev aken. Pajaaken oli kahe seinapalgi vahele raiutud väike neljakandiline valgusava, mis täitis akna ülesandeid enne ...

                                               

Reheahi

Reheahi oli kuni 19. sajandi lõpuni Eesti aladel levinud peamise elamutüübi rehielamu kütteseade, mis algselt koosnes koldest ja kerisest. Reheahi ehk kerisahi paiknes algselt üheruumilises suitsutoas, mis on oma arenguloos jõudnud kolme ruumini: ...

                                               

Rehealune

Rehealuses peksti reht ja kuivatati vilja. Varasemal ajal oli tava hoida talviti rehealuses suuremaid kariloomi, eelkõige hobuseid, aga ka veiseid, sigu ja lambaid. Lääne-Eestis, Saaremaal ja Muhus peeti veised rehealuses veel 19. sajandi teisel ...

                                               

Rehielamu

Rehielamu on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla. Oma klassikalisel kujul koosneb see kolmest põhiosast: rehetoast, rehealusest ja kambritest. Rehielamu oli talu tähtsaim hoone. See ehitati es ...

                                               

Suveköök

Suveköök on väike elumajast eraldi asuv lahtise koldega ehitis soojal ajal söögi valmistamiseks. Saarte murdes ka paargu, Põhja-Eestis köök, Lõuna-Eestis suvekoda, nimetatud ka irrekoda, kolualune.

                                               

Christoffer II

Christoffer II oli Taani kuningas ja Eestimaa hertsog aastail 1320–1326 ja 1329–1332. Tema vanemad olid Taani kunings 1259–1286 Erik V "Klipping" ja Brandenburgi Agnes. Christoffer II järglased olid: 3 tütart, üks tütar Margareta 1305–1340 kes ab ...

                                               

Toompea Suur linnus

Toompea Suur-Ordukindlus oli Mõõgavendade ordu kindlustatud asula, mida 1220. aastatel ehitati ja arendati Toompea paelava kaguosas, kus varem oli asunud muinaseestlaste ja hilisem I Taani aja taanlaste linnus. Üldlahenduselt oli see kastell, mis ...

                                               

Valdemar IV

Valdemar IV Atterdag oli Taani kuningas 1340–1375. Pärast kuningas Christoffer II surma 1332. aastal oli Taani mõnda aega ilma valitsejata. Valdemar Atterdag valiti kuningaks 1340. aastal Viborgis. Valdemar suutis vahepeal killustunud Taani riigi ...

                                               

Esimese öö õigus (film)

Filmiainese inspireerijaks võib pidada Matthias Johann Eiseni poeemi "Kuldja" 1923. Neiu Helja Vainola on Vabadussõjas halastajaõde. Laatsaretis kohtab ta haavatud Inglise leitnanti John Smithi, kes on sõjas vabatahtlikuna. Noored armuvad, John p ...

                                               

Hundiseaduse aegu

Filmi tegevusaeg pole selge, tinglikult võiks see olla 14. sajandi lõpp. Saksastunud maaisand Manfred Pesentack Heino Mandri pärandab oma ahnele ja valduste suurendamisest unistavale pojale Hermannile Egon Nuter maad. Tema plaanidele jääb ette kü ...

                                               

Malev (film)

"Malev" on Eesti film aastast 2005. Film näitab humoorikalt eestlasi 13. sajandi Euroopa poliitikas. Filmi alapealkiri on "Läti Henrik valetas!", mis viitab Läti Henriku kroonikale. Filmi maailmaesilinastus toimus Usbekistani pealinnas Taškendis ...

                                               

Mineviku varjud

Liivi ordu vallutatud Eestimaal kaitseb maarahvas visalt oma vabadust. Vapper Uno põgeneb vangistusest oma hõimlaste juurde. Vanemate soovil ja Taara targa julgustusel on noor malevapealik Kaljo just astunud rahva etteotsa, kui rahulikke inimesi ...

                                               

Ehisviil

Ehisviil ehk vimperg on akna, niši või portaali kohal olev kõrge terav ja ilustatud viil. Sageli on ehisviilu ääred ronilehtedega ja tipp ristlillikuga kaunistatud. Ehisviil on iseloomulik gooti arhitektuurile. Eesti arhitektuuris on ehisviil Val ...

                                               

Mõigasroie

Mõigasroie on võlviroie, mille profiil on kujundatud ümara mõikana. See näeb välja nagu ümmarguse lati taoline kaar, mis on laotud raidkividetailidest või tellistest. Eesti arhitektuuris on ümar või kergelt teravaselgne mõigasroie kasutusel vanem ...