ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 157




                                               

Vähim arenenud riigid

Vähim arenenud riigid on ÜRO järgi riigid, mille rahvamajanduse kogutoodang inimese kohta on alla 500 USD aastas, riikide tööstustoodang alla 10% RKT-st ning kirjaoskuse tase alla 20%. Terminiga vähim arenenud riigid viidatakse enamasti 40-le maa ...

                                               

Üksikkandidaat

Üksikkandidaat on poliitilisele ametikohale kandideeriv isik, kes ei ole ühegi partei nimekirjas esindatud. Üksikkandidaat võib ise küll olla parteis, ent valimistel ta parteinimekirjas ei ole. Üksikkandidaadid on edukamad väiksemamastaabilistel ...

                                               

Poliitiline geograafia

Poliitiline geograafia on inimgeograafia haru, mis uurib poliitilise kaardi ja geopoliitiliste struktuuride kujunemist, poliitiliste jõudude paiknemist ning nende seoseid poliitilise elu ruumilise korraldamisega planetaar-, regionaal- ja riigitas ...

                                               

Dominioon

Dominioon oli osaliselt sõltumatu Briti impeeriumisse kuuluv riik. Kanada kasutas dominiooniõigust aastast 1867, Austraalia aastast 1901 ja Uus-Meremaa aastast 1907. Suurbritannia tunnistas 1923. aastal dominioonide õigust iseseisvale välispoliit ...

                                               

Eksklaav

Eksklaav on territoorium, mis kuulub poliitilisele üksusele, kuid millel ei ole sellega maaühendust, ja mida ümbritsevad teised poliitilised üksused.

                                               

Haldusüksus

Haldusüksus ehk administratiivüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist.

                                               

Merepiirita riik

Merepiirita riik on riik, mis asub mandri siseosas ja mida ümbritsevad teised riigid. Sellisel riigil ei ole merepiiri ega väljapääsu maailmamerele. Praegu on maailmas 44 merepiirita riiki. Kõige rohkem on neid Aafrikas 16 riiki ja Euroopas 14 tu ...

                                               

Pealinn

Pealinn on asula, kus asuvad riigi kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea residents. Riigil võib mitmel moel olla ka mitu pealinna korraga. Näiteks Hollandi ametlik pealinn hoofdstad on Amsterdam, ent kuninganna ...

                                               

Poliitiline kaart

Poliitiline kaart on temaatiline ja geograafiline kaart, kus on kujutatud maailma või mingi piirkonna maid, sh iseseisvaid riike ja sõltuvaid territooriume, piire nende vahel ning nende pealinnu või halduskeskusi. Ühe riigi koosseisu kuuluvad ter ...

                                               

Riikide klassifikatsioonid

Riikide klassifikatsioonid ei ole üheselt kõigi poolt omaksvõetud liigitus, erinevad autorid jaotavad riike erinevalt, kuid riike võiks liigitada näiteks järgnevalt: üli-, suur-, keskmised, väike- ja mikroriigid. Rahvusvahelistes suhetes saab rii ...

                                               

Superriigid

Esimesena kasutati seda mõistet Teise maailmasõja järel USA, Suurbritannia Briti impeerium ja NSV Liidu kohta. Kahe esimese riigi ja nende liitlaste vastasseisu NSV Liidu ja ta liitlastega nimetati külmaks sõjaks. Briti impeeriumi lagunemise tõtt ...

                                               

Suvepealinn

Suvepealinn on linna aunimetus, mis valiti ametlikult või mitteametlikult riigipea suveresidentsiks. Varem nimetati troopilistes maades kuuma ja niiske suvega suvepealinnaks seda linna, kus oli kliima jahedam ja kuivem. Tavaliselt see linn asub m ...

                                               

Amet (asutus)

Amet on avaliku halduse asutus, millel on riigi struktuuris teatud autonoomia, kuid mis üldjuhul allub mõnele ministeeriumile; omavalitsuste ametid alluvad kohalikule omavalitsusele.

                                               

Ametiasutus

Ametiasutus on Eesti Vabariigi avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 1 kohaselt iga riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutuses töötamist loetakse avalikus teenistuse ...

                                               

Asendusteenistus

Asendusteenistus on ajateenistust asendav teenistus neile, kes aatelistel põhjustel keelduvad sõjaväeteenistusest.

                                               

Avalik-õiguslik juriidiline isik

Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku ko ...

                                               

Inkorporeerimata ala

Inkorporeerimata ala on piirkond, mida ei valitse kohalik omavalitsusüksus; sarnaselt on inkorporeerimata kogukond asula, mida ei valitse kohalik omavalitsusüksus, vaid seda hallatakse suurema haldusüksuse või riigi osana. Vahetevahel omavalitsus ...

                                               

Inspektsioon

Inspektsioon on riiklik järelevalveteenistus, mis tegutseb kindlas valdkonnas. Eesti riigiasutuste sekka kuuluvad tänapäeval näiteks finantsinspektsioon, tööinspektsioon, keskkonnainspektsioon, andmekaitse inspektsioon ja Terviseamet. Nõukogude a ...

                                               

Isikukood

Isikukood on riigi poolt kodanikele ja alaliselt riigis elavatele isikutele antav ainulaadne numbrikombinatsioon. Isikukoode moodustatakse riigiti erinevalt. Isikukood kantakse isikut tõendavasse dokumenti.

                                               

Kaalutlusõigus

Kaalutlusõigus ehk diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõt ...

                                               

Kuningriik

Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Piiramatu kuningavõimuga riigi korral räägitakse absoluutsest monarhiast. Tänapäeval on enamikus kuningriikides konstitutsiooniline m ...

                                               

Liitlasriik

Liitlasriik ehk liitlane on kas riik, kes ilma igasuguse lepinguta oma kaitsepoliitikat teise riigiga vaikselt kooskõlastab. riik, keda teise riigiga seob julgeolekuleping, või

                                               

Linnavalitsus

Valitsuse kui ametiasutuse juhiks on linnapea. Valitsustel on õigus välja anda linnapea korraldustena üksikakte ning linnavalitsuse määrustena üldakte. Linnavalitsuse kui ametiasutuse juhtimine rajaneb monokraatsel süsteemil, mis toimub valitsuse ...

                                               

Linnriik

Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile. Linnriik oli vanim riikluse vorm. Esimesed linnriigid tekkisid Induse- ja Sumeri tsivilisatsiooni aladel u V ja ...

                                               

Ministeerium

Ministeerium on mingi ala avalikku haldust juhtiv riigivalitsemise keskorgan, mis moodustab osa riigi täitevvõimust. Tavaliselt juhib ministeeriumi minister, ehkki suurema ministeeriumide arvuga riikides võib seda teha ka vanemametnik. Üldjuhul a ...

                                               

Minister

Minister on riigihalduse mõnd konkreetset valdkonda, harilikult ministeeriumi juhtiv poliitik. Sõltuvalt riigist kuuluvad valitsusse kas kõik või ainult tähtsamate ministeeriumite ministrid. Ministeeriumita ministrit nimetatakse portfellita minis ...

                                               

Omavalitsus

Omavalitsus on Eestis põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorgan, kel on õigus, võime ja kohustus iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territo ...

                                               

Otsustusinstitutsioonid

Otsustusinstitutsioonid on institutsioonid, mis mõjutavad majanduspoliitikat otseselt. Nende tehtavatest otsustest sõltub asjade käik ja majanduskorraldus üldistes ja põhimõttelistes küsimustes. Otsustusinstitutsioonid: 1) parlament kui seadusand ...

                                               

Parlamendiliige

Parlamendiliige on valijate esindaja parlamendis, parlamentaarse riigi kõrgeimas võimuorganis. Parlamendi saadikud võib öelda nende inimeste kohta, kelle on end esindama saatnud parlament. Mõnes kahekojalise parlamendiga riigis nimetatakse parlam ...

                                               

Peaminister

Peaminister on kas valitsuskabineti juht ehk valitsusjuht parlamentaarses demokraatias või valitsusametnik poolpresidentaalses vabariigis, kes on määratud ametnikkonna tööd korraldama ja presidendi otsuseid ellu viima Peaministri ametikoht esineb ...

                                               

Personaalunioon

Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks. Personaalunioon erineb föderatsioonist, mida loetakse ühtseks riigiks, mille koosseisus on osariigid või muud sarnased üksused. ...

                                               

Presidentaalne vabariik

Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Minis ...

                                               

Riigi järjepidevus

Riigi järjepidevus on tähendab riigi identiteedi rahvusvahelise õiguse subjektina püsimist hoolimata põhiseadusevastastest või vägivaldsetest võimumuutustest. Riigi järjepidevuse teooria kohaselt jääb riigile tema endine õiguslik identiteet koos ...

                                               

Riigi äriühing

Riigi äriühing on äriühing, mil aktsiaseltsi puhul kuulub riigile kõik aktsiatest või osaühingu puhul on riik ainuosanik. Riigi äriühingute kõrval eristatakse ka riigi osalusega äriühinguid, millisel juhul kuulub riigile vähemalt üks aktsia või osa.

                                               

Riigiasutus

Riigiasutus on iga riigi kui halduse kandja asutus. Riigiasutused jagunevad vastavalt nende kuulumisele võimuharude juurde seadusandliku võimu asutusteks, täidesaatva riigivõimu asutusteks, kohtuasutusteks ja väljaspool võimude kolmikjaotust asuv ...

                                               

Riigieelarve

Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamis ...

                                               

Riigiettevõte

Riigiettevõte on ettevõte, mis on täielikult või osaliselt riigi või valitsuse poolt reguleeritud. Riigiettevõtet tuleb eristada riigiasutustest, sest need ei ole loodud finantseesmärkide saavutamiseks.

                                               

Riigikord

Riigikord on riigi võimukorraldus, peamiselt mõeldakse sellega riigivõimu- ja valitsemisorganite suhteid, struktuuri ja pädevust. Sõna riigikord kasutatakse ka riigivormi tähenduses.

                                               

Riigipea

Riigipea on isik või isikute grupp, kellel on riigi poliitilises hierarhias kõrgeim positsioon. Riigipea on läbi ajaloo olnud määrava tähtsusega nii sisepoliitikas kui ka rahvusvaheliste suhete kujundamisel. Riikluse arenedes on riigipea absoluti ...

                                               

Riigipiir

Riigipiir on joon, mis märgib riigi territooriumi ja veeala. Riigipiiriga määratakse kindlaks riikide seaduste kehtivusala. Maismaal kulgev riigipiir võib olla orograafiline kulgeb piki looduslikke tähiseid või geomeetriline ühendab kindlaid maap ...

                                               

Riigireetur

Riigireetur on inimene, kes on pannud toime riigireetmise. Eestis on pärast taasiseseisvumist riigireeturitena süüdi mõistetud Herman Simm, Vladimir Veitman, Deniss Metsavas, Pjotr Volin ning Aleksei ja Viktoria Dressen. Samuti on süüdi mõistetud ...

                                               

Riigisaladus

Riigisaladus on ametlikult riigi poolt salajaseks määratud info, materjal või muu teave, mille avaldamine selleks mitte õigust omavale isikule on kriminaalkuritegu ja seda nimetatakse spionaažiks. Juriidiliselt on riigisaladus teave, mille omandi ...

                                               

Riigivorm

Riigivorm on riigi võimu korraldamise viis. Selle peamised elemendid on riigivalitsemise vorm ja riigi haldusliku korralduse vorm. Riigivalitsemise vormid: vabariik monarhia Riigikorralduse põhivormid: föderatsioon konföderatsioon unitaarriik

                                               

Riigiõigus

Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus.

                                               

Riiklik kaitse

Riiklik kaitse on riigi poolt arvele võetud objekti või objektide kaitse. Nt on koostatud Eesti kultuurimälestiste riiklik register, kuhu kantud objektid on riikliku kaitse all.

                                               

Tsaar

Tsaar on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati: Venemaal 1547–1721 edasi olid Venemaa valitsejad keisrid Serbias 1346–1371 Bulgaarias 919–1014, 1187–1396 ja 1908–1946

                                               

Täidesaatev võim

Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust. Täidesaatev võim rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eestis on riigi täidesaatev võimuorgan Vabariigi ...

                                               

Täidesaatva riigivõimu asutus

Täidesaatva riigivõimu asutused on riigiasutused, mille ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt jagunevad täidesaatva riigivõimu asutused valitsusasutusteks, valitsusasutuste hallatavateks asutus ...

                                               

Vabariik

Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea, mitte pärilik monarh.

                                               

Valitsemisvorm

Valitsemisvorm ehk poliitiline režiim on üldine raamistik, mille abil kontrollitakse riiki või kogukonda. Valitsemisvormiga määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimuvahetus.