ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 16




                                               

Aakre Kivivare

Aakre Kivivare ehk Aakre Kivivare linnamägi ehk Pangamägi on kunagine linnusekoht Tartu maakonnas Elva vallas Palamuste külas 3.5 km kaugusel Aakrest idas.

                                               

Ahisilla linnusekoht

Ahisilla linnusekoht ehk Ahisilla linnamägi on linnamägi Harju maakonnas Kose vallas Kose aleviku kirdenurgas Soone tn. 6 kinnistul, järskude kallastega oja kõrgel kaldal.

                                               

Akupere linnus

Tegemist on kõrgema kohaga soisel alal. Kuna muistisel puuduvad linnusele omapärased tehislikud vallid ning muud märgid, siis kuulub arheoloogiliselt pelgupaik-linnuse alla.

                                               

Alatskivi linnamägi

Alatskivi linnamägi on muistne eestlaste linnamägi Alatskivil Aovere–Kallaste–Omedu maantee ääres mõne kilomeetri kaugusel Peipsi järvest. Oletuste kohaselt oli mägi 13.–14. sajandil kasutusel vasall-linnuse paigana. Lõunas ja kagus kaitsevad mäg ...

                                               

Alt-Laari linnamägi

Muinaslinnus asub omaette 9–10 m kõrguse künkana esiletõusval neemikul. Tasase pinnaga kolmnurkse kujuga õueala pindala on 1200 ruutmeetrit. Linnuse ülaäärt on kunstlikult üles tõstetud ning nõlvu järsumaks kaevatud. Vall küll puudub kuid sellele ...

                                               

Angerja vasallilinnus

Angerja vasallilinnus oli vasallilinnus Tallinna komtuurkonnas. 20. sajandi alguse seisuga asusid linnuse varemed Kohila vallas Hageri kihelkonnas Harjumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jäävad varemed Rapla maakonna põhjaservas paikneva Kohil ...

                                               

Antsla vasallilinnus

Asukoht oli soodsalt valitud Antsla jõe ja Vastsekivi oja vahelisele kaldaneemikule. Peale veesoonte ühinemist sai veskitammiga soodsalt paisutada jõeorus vett nii, et moodustus kolme külge lai looduslik vallikraav. 100 m pikk äralõikevallikraav ...

                                               

Avispea linnus

Avispea linnus oli oletatav linnus, mille asukoht jääb nüüdisajal Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valda Avispea külassse. Jaan Jung ning baltisaksa uurijad Jordan, Pabst ja mõned teised oletasid linnusekoha olemasolu Avispea koolimaja lähedal. S ...

                                               

Edise vasallilinnus

Edise vasallilinnus oli vasallilinnus Edise külas, Jõhvi kihelkonnas, Virumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asuvad linnuse varemed Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas.

                                               

Erumäe linnamägi

Erumäe linnamägi ehk Erumäe Kants ehk Aru Erumäe linnamägi asub Tartumaal Elva vallas, Kavilda ürgoru idakaldal. Aru mõisast umbes poolteist kilomeetrit põhja pool. Metsaserva peitunud võimsa otsavalliga linnamägi kujutab endast väljaulatuvat mäe ...

                                               

Haimre vasallilinnus

Haimre vasallilinnus oli kindlustatud mõisahoone Läänemaal Märjamaa kihelkonnas Haimre külas Kasti vasallilinnusest 3 km läänes.

                                               

Harju-Kabala vasallilinnus

Linnus asetses kohas, kus vana Järvakandi–Koikse maantee ületab Vigala jõge. Seal olid ilmselt veskikoht ja kabel. Linnusease jääb umbes 40 m Vigala jõest lõunasse. Hoone on ristkülikukujuline ja ida-läänesuunaline.

                                               

Harku linnus

Harku ordulinnus on tänapäeval säilinud vaid võsastunud madal künkana. Varemed on paremini säilinud künka põhjaküljel. Linnuse ehituseks on kasutatud peamiselt paekivi. Künka keskel asuvas sügavas tühimikus paljandub pisut müüri. Muldkehandi sees ...

                                               

Helme ordulinnus

Ordulinnuse varemete konserveerimine sai alguse 2011. aastal ning kestab vaheaegadega tänapäevani, nii kuidas riiklik arengukava rahalisi vahendeid eraldab. Suuremaid töid tehti linnuse maanteepoolsel kivimüüril.

                                               

Jalukse ringvall-linnus

Jalukse ringvall-linnus on muinaslinnus Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Jalukse küla endise Perti talu karjamaal, Tallinna–Keila–Haapsalu maanteest 200 m.

                                               

Jäneda linnamägi

Jäneda linnamägi on oosi tüüpi linnamägi Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Jäneda külas. See on seljandik muistsete Järva-, Harju- ja Virumaa ühinemiskohas Piibe maantee ääres Kalijärve idakalda ja Jäneda jõe vahel. Sellel asus linnus, mida kasuta ...

                                               

Järvakandi vasallilinnus

Järvakandi vasallilinnus oli väikelinnus hilisema Järvakandi mõisa südames Rapla kihelkonnas. Ala kuulus keskajal Jüriöö ülestõusuni taanlastele ja seejärel Liivi ordu Harju-Viru rüütelkonda.

                                               

Järve vasallilinnus

Järve vasallilinnus asub Ida-Virumaal Toila vallas Tallinna–Narva maantee ääres. Järve mõisa on esmakordselt mainitud 1497. aastal, mil see kuulus Lodede perekonnale ning kandis Türpsali nime. Kivilinnus püstitati veidi hiljem, aastal 1508, kui J ...

                                               

Kalana linnamägi

Kalana linnamägi asub Jõgeva maakonna Põltsamaa vallas Kalana külast 1 km lääne pool. Kalana linnus ja selle ümbrus oli Mõhu muinasmaakonna põhjaosas asunud, metsade ja soiste aladega piiratud suhteliselt eraldatud asundus. Kalana linnus asus umb ...

                                               

Kalvi vasallilinnus

Kalvi vasallilinnus asub Virumaal Kalvi külas. Kirjalikult mainitakse 15. sajandil rajatud kastelli tüüpi Kalvi linnust esmakordselt 1485. aastal. Selle rajas Lodede perekond. Kuigi see oli Virumaa suurim läänilinnus pindalaga 586 m², on üllatav ...

                                               

Karitsa Juprimägi

Karitsa Juprimägi asub endises Rakvere kihelkonnas. Platoo on kitsas ja ebatasane. Kõige laiem, 15 meetrit, on see põhjapoolses osas, kitsenedes 6-7 meetrini. Linnusekoha ida- ja läänepoolne külg on kuni 22 meetrit kõrge ja järsk, selle põhjus on ...

                                               

Karksi ordulinnus

Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal, Viljandimaal. Ordulinnus oli üks keskseid Lõuna-Eesti kindlustatud kohti ja oli Viljandi ordulinnuse kõrval üks Liivimaa võimsamaid linnuseid. Pikka aega oli linnus Karksi foogtide, 1470. aastast ...

                                               

Karula linnamägi

Veidi ovaalse pealispinnaga linnamäe järsud nõlvad on 28 m kõrgused. Ovaalse kujuga, kultuurikihiga õueala mõõtmed 50×28 m. Linnus on dateeritud 6.–11. sajandisse ning põhiline kasutusaeg jääb rahvasterändamise aega. Kuigi nähtavad hilisrauaajale ...

                                               

Karuse linnus

Karuse linnus ehk Vatla linnuse maalinn ehk Vatla maalinn ehk Linnuse maalinn oli ringvall-linnus Läänemaal Kotsu muinaskihelkonnas, mis nüüdisajal asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Linnamägi asub Vatlast põhja pool Linnuse külas moreenselj ...

                                               

Kasti vasallilinnus

Khaste - 1478 Alt-Kasty 1333 aastast on juba teada Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonna toomhärra Gerlacus de Castella nimi, kes tegutses Märjamaa kihelkonnas kirikuõpetajana. Castella tähendab ladina ja itaalia keeles asulat või linnust ja viitab k ...

                                               

Kauksi linnamägi

Linnamägi paikneb Ahja jõe lisajõe Lutsu jõe lõunapoolsel kaldaneemikul. Läänes piirneb see soise madaliku ja ojaga. Linnamäest idas ja lõunas asub sooga lõppev tasandik. Seega on alust arvata, et muinaslinnus oli looduslikult hästi kaitstud.

                                               

Kavilda vasallilinnus

Kavilda vasallilinnus oli Tartu piiskopkonnas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asetseb Tartumaal Kavilda ürgoru läänenõlval, praeguse Elva valla territooriumil.

                                               

Keblaste Taramägi

Linnamägi asub Keblaste mõisast 2.5 km ja Mihkli kirikust 3 km lõuna pool, Piisu külast 1.5 km edelas, Piisu-Võitra vanast teest ligikaudu 2.75 km, soisel võsastunud heinamaal.

                                               

Keedika linnus

Linnuse nõlva kõrgus kirde poolt on 4–5 m, edela- ja lääneküljelt 8–9 m. Õueala pindala on 900 ruutmeetrit. Nii kagu- kui ka kitsenevas loodeotsas asuvate vallide kõrgus sisenõlvalt on 0.5–1 m, välisnõlvalt, kraavi põhjast 4–5 m. Kagupoolne vall ...

                                               

Kiiu vasallilinnus

Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis 3 kilomeetrit Kuusalust Tallinna poole. Linnus rajati oletatavasti 1520. aasta paiku Kiiu mõisaomaniku Fabian von Tiesenhauseni poolt kindlus ...

                                               

Kiltsi vasallilinnus

Kiltsi vasallilinnus oli vasallilinnus Virumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub linnus Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kiltsi vasallilinnuse ehitas algselt 13. sajandil Liivi ordumeister Halt 1292. aastal. Vana lossi sissepääsu ko ...

                                               

Kiltsi vasallilinnus (Läänemaa)

Kiltsi vasallilinnus oli keskaegne vasallilinnus Läänemaal praeguse Kiltsi küla territooriumil. Selle keskaegne nimi Valgevälja on üle kandunud naabruses asuvale külale. Praegu kasutatava nime sai paikkond linnust 16. sajandil vallanud Gilsenite ...

                                               

Kirumpää piiskopilinnus

Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul. Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast Tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest pärinevad 1322. aas ...

                                               

Kiviloo piiskopilinnus

Kiviloo piiskopilinnus asub Harjumaal, Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres. Linnus rajati pärast seda, kui seni Jägala jõe ääres Kaunissaares olnud Tallinna piiskopi residents viidi 1413. aastal Jõelähtme jõe äärde Kiviloole. Kiviloo piiskopilinnu ...

                                               

Koila linnamägi

Koilas Pada jõe läänekaldal, jõe ja sellesse suubuva orundi vahelisel seljandikul. Viru-Nigula lähedal asuv Koila linnamägi kuulub vanimate Virumaa linnuste hulka. Õueala pindala on 4000 ruutmeetrit. Põhja poolt eraldatud otsvalliga, mille kõrgus ...

                                               

Koluvere piiskopilinnus

Koluvere piiskopilinnus on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus. See on Eesti ehitismälestis ja Läänemaa oluline vaatamisväärsus.

                                               

Konguta vasallilinnus

Konguta vasallilinnus oli Tartu piiskopkonnas, Puhja kihelkonnas olnud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Tartumaal Elva vallas, Konguta külas. Arvatavasti on tegemist olnud Eesti alal ühe Tiesenhausenite pealinnusega ...

                                               

Konuvere linnus

Konuvere maalinn oli muinasaegne linnus tänapäevases Rapla maakonnas Märjamaa vallas Konuvere külas. Linnamägi asub Vigala jõe paremal kaldal umbes üks kilomeeter Tallinn-Pärnu maanteesillast ülesvoolu. Linnamäe põhjapoolseks piirdeks on kuni kuu ...

                                               

Koonga piiskopilinnus

Mõis asetseb endise muistse suure Soontagana kihelkonna lääneservas vastu tollast Lihula kihelkonda, kuhu XIII sajandil asutati Mihkli kihelkond. Asustused paiknevad seal soodevahelistel voorelaadsetel kõrgendikel ja soosaartel. Koongas, vana mõi ...

                                               

Kuimetsa linnus

Kuimetsa linnus ehk Kuimetsa tornlinnus oli tornlinnus Juuru kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal asuvad linnusevaremed Rapla maakonnas Rapla vallas Kuimetsa külas Vatla jõe ääres Juuru-Kose ja Vahastu teeristil. Linnus ehitati kindlustatud mõisamaj ...

                                               

Kullamaa linnus

Kullamaa linnamägi ehk Rohumägi on muinaseestlaste linnamägi Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Kullamaa külas. See on registreeritud kultuurimälestisena.

                                               

Kullamaa vasallilinnus

Linnus ehitati pärast Läänemaa alistamist 1220. aastal paavsti legaat Modena Guillelmuse kaplani, magister Johannese käsul ja sai nimeks Castrum Goldenbeke. Kuni 1224. aastani oli Kullamaa Taani kuninga valduses, kuid peale mandrieestlaste ebaõnn ...

                                               

Kurese Pakamäe linnusasula

Muistne kindlustus asub Pakamäe nimelisel Biohermsel paekõvikul. 22 m läbimõõduga õue ümbritseb kolmest küljest ligemale 5 m laiune ja 0.8 kuni 0.9 m kõrgune, raudkividest ja mullast vall. Idapoolset külge, kus vall puudub, kaitses järsk loodusli ...

                                               

Kuusiku vasallilinnus

Kuusiku vasallilinnus oli väike vasallilinnus Rapla kihelkonnas ajaloolisel Harjumaal Raplast 6 km edelas Märjamaa maantee ääres praeguse Kuusiku aleviku territooriumil Ühe versiooni järgi said linnus ja mõis oma saksakeelse nime läänimeeste Saxe ...

                                               

Kõrista linnamägi

Ovaalse kujuga 5-6 m kõrguse künka mõõtmed jalamist jalamini on põhja-lõuna suunas u 120 m ja ida-lääne suunas 60-70 m. Mäe keskosa on kunstlikult kõrgendatud. Selge kultuurikihi puudumise tõttu oli muistis esialgu kaitse all pelgupaigana. 2005. ...

                                               

Kõõru linnamägi

18 meetri kõrgust mäge piiravad kolmest küljest järsud orunõlvad. Idakülg on kitsa maariba kaudu ühendatud orunõlva pealse platooga. Maariba ja mäelae vahel asub madal kraav. Mäelae pindala on umbes 300 m². Varem mäel kasvanud mets oli 2012. aast ...

                                               

Kärkna klooster

Kärkna klooster ehk Valkena klooster oli keskaegne tsistertslaste mungaklooster Tartu piiskopkonnas, praeguses Kärkna külas Tartu vallas. Kloostrit on viimase sajandi jooksul eesti keeles nimetatud Kärkna kloostriks, kuigi selle nimekuju sai paik ...

                                               

Laiuse ordulinnus

Laiuse ordulinnus oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla territooriumil. Kuigi vanimad teated linnusest pärinevad 15. sajandi algusest, rajati ordulinnus tõenäoliselt juba 14. sajandi algul. Liivi sõja ja Rootsi-Poola sõja käigus ...

                                               

Leole linnus

Leole suunab siia; vallalehe kohta vaata artiklist Leole ajaleht Leole linnus on Henriku Liivimaa kroonikas mainitud linnus Sakala põhjaosas. Kroonikas nimetatakse seda "Lembitu linnus, mida kutsutakse Leole" ja "linnus Pala ääres". Suure tõenäos ...

                                               

Lihnutsi kants

4–5 m kõrguse paekõrgendiku lääne suunas kitseneval otsal asuv kolmnurkse kujuga linnuseala on 3500 ruutmeetrit suur. Idaküljel kulgeb kaarjalt vall, kõrgusega siseküljel 1.2–1.3 m ja välisküljel 1.6 m. Valli ehituseks on kasutatud maakive. Linnu ...