ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 168




                                               

Albaania Parlament

Albaania Parlament on Albaania parlament. Liikmete arv on 140, neist 100 valitakse otsesel rahvahääletusel.

                                               

Albaania vapp

Albaania vapp on Albaania Vabariigi ametlik vapp. Vapiks on punane kuldse äärisega kilp, millel must kahe peaga kotkas. Kotka kohal kuldsete kontuuridega Skanderbegi kiiver. Praegusel kujul võeti vapp kasutusele 8. juulil 2004.

                                               

Tirana Ülikool

Tirana Ülikool asub Albaania pealinnas Tiranas. Tirana Ülikool asutati oktoobris 1957 Tirana Riikliku Ülikooli Universiteti Shteteror i Tiranes nime all Albaania esimese ülikoolina pedagoogilise instituudi, polütehnilise instituudi, kõrgema majan ...

                                               

Brčko ringkond

Brčko ringkond on haldusüksus Bosnias ja Hertsegoviinas. Asub riigi kirdeosas, piirneb idas Horvaatiaga. Ringkond loodi Brčko vallast ja kuulub formaalselt nii Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni kui ka Serblaste Vabariigi koosseisu, kuid de fa ...

                                               

Perućica

Perućica on üks viimaseid ürgmetsi Euroopas. See asub Bosnias ja Hertsegoviinas Montenegro piiri lähedal. See on osa Sutjeska rahvuspargist. Seal asub kõrgeim mõõdetud harilik kuusk kõrgusega 63 meetrit.

                                               

Banja Luka

Banja Luka on Bosnia ja Hertsegoviina suuruselt teine linn, Serblaste Vabariigi pealinn ja Banja Luka valla keskus. Banja Luka geograafilised koordinaadid on 44° 46 põhjalaiust ja 17° 11 idapikkust. Kesklinn asub 163 m üle merepinna. Linn asub Vr ...

                                               

Banja Luka Ülikool

Banja Luka Ülikool on avalik-õiguslik ülikool Bosnias ja Hertsegoviinas Banja Lukas. Ülikool asutati 7. novembril 1975. Alguses oli ülikoolil viis teaduskonda, praegu on 16 teaduskonda. Banja Luka ülikool on Serblaste Vabariigi vanim ja kõige suu ...

                                               

Šiprage

Šiprage on asula Bosnias ja Hertsegoviinas Serblaste Vabariigis Kotor Varoši vallas. Šiprage geograafilised koordinaadid on 44° 28 põhjalaiust ja 17° 34 idapikkust. Asub 507–520 m üle merepinna. Šiprage paikneb Vrbanja jõe orus.

                                               

Trebinje

Trebinje on linn Bosnia ja Hertsegoviina lõunaosas Serblaste Vabariigis. Asub ajaloolises Hertsegoviinas Trebišnjica jõe ääres 25 km kaugusel Aadria mere rannikust. 1991. aasta rahvaloenduse andmetel oli in linnas 30 372 elanikku, neist 21 387 se ...

                                               

Sarajevo ülikool

Sarajevo ülikool on ülikool Bosnia ja Hertsegoviinas Sarajevos; ühtlasi riigi vanim ülikool. Kooli ajalugu ulatub aastasse 1531, kui asutati islami õiguskolledž. Ülikooli staatuses on alates 1940. Ülikoolis õpib üle 55 000 üliõpilase.

                                               

Montenegro vapp

Montenegro vapp on Montenegro Vabariigi riigivapp. Vapil on kujutatud Petrovići dünastia lendavat kahepäist kotkast, kes hoiab jalgadega kuningavõimu sümboleid: skeptrit vasakul ja riigiõuna paremal pool. See sümbol pärineb Bütsantsi riigist ja s ...

                                               

Onamo, namo

"Onamo, namo" oli Montenegro traditsiooniline hümn ja riigihümn juulini 2004. Selle sõnad kirjutas 1867 Montenegro vürst Nikola I Petrović. Meloodia autor on Davorin Jenko, kes võttis osaliseks aluseks Giuseppe Garibaldi võitlejate võitluslaulu " ...

                                               

Põhja-Makedoonia albaanlased

Albaanlased on lõunaslaavi rahva makedoonlaste järel suurim etniline vähemuselanikkond tänase Põhja-Makedoonia Vabariigi piirides. Riigis elas 2002. aasta seisuga 509 083 albaanlast. Makedoonia albaanlaste asualad paiknevad enamasti riigi loodeos ...

                                               

Denes nad Makedonija

"Denes nad Makedonija" on Põhja-Makedoonia riigihümn. Hümni viisi autor on Todor Skalovski ja sõnade autor Vlado Maleski. Hümn võeti kasutusele 11. augustil 1992.

                                               

Põhja-Makedoonia vapp

Põhja-Makedoonia vapp on Põhja-Makedoonia riigivapp. Praeguse kujundusega vapp on kasutusel alates 16. novembrist 2009, mil eemaldati vapikilbi kohal olnud punane täht. Tähega vapp oli kasutusel alates aastast 1946. Vapikilpi ääristavad rahvuslik ...

                                               

Naftna Industrija Srbije

Naftna Industrija Srbije on Serbia nafta- ja gaasitootmisettevõte. Ettevõtte peakorter asub Novi Sadis. Ettevõtte suuremateks osanikeks on Gazprom Neft 56.15% ja Serbia riik 29.87%. 2013. aastal töötas ettevõttes üle 7600 inimese. Samal aastal ol ...

                                               

Leskovac

Leskovac on linn Serbia lõunaosas, Jablanica ringkonna ja Leskovaci linnaks nimetatava kohaliku omavalitsuse üksuse keskus. Geograafilised koordinaadid on 43°00′ N, 21°57′ E.

                                               

Demokraatlik Partei (Serbia)

Demokraatlik Partei on vasaktsentristlik Serbia partei, Sotsialistliku Internatsionaali liige. 2008. aasta parlamendivalimistel sai Demokraatliku Partei juhitav koalitsioon 38.5% häältest ja 102 kohta 250-liikmelises parlamendis. Peaministriks sa ...

                                               

Serbia Radikaalne Partei

Serbia Radikaalne Partei on paremäärmuslik marurahvuslik partei. Partei on vastu Serbia ühinemisele Euroopa Liiduga, ning on tugevalt Venemaa-meelne. Parteil on sidemed Vladimir Žirinovski juhitud Venemaa Liberaaldemokraatliku Parteiga. SRS moodu ...

                                               

Serbia Sotsialistlik Partei

Serbia Sotsialistlik Partei on vasakpoolne rahvusmeelne Serbia erakond. Partei rajati 1990. aasta juunis Slobodan Miloševići juhitud Serbia Kommunistide Liidu ja väiksemate sotsialistlike ühenduste ühendamise teel. Partei osales koalitsioonivalit ...

                                               

Serbia vapp

Serbia vapp on Serbia Vabariigi vapp. 17. augustil 2004 otsustas Serbia parlament võtta viisnurgaga vapi asemel taas kasutusele keskaegne vapp, mida viimati kasutati 19. sajandil. Tegemist on endise Obrenovićite dünastia vapiga. Samal hääletusel ...

                                               

Belgradi Ülikool

Belgradi Ülikool on vanim ja suurim ülikool Serbias. Asutati 1808. aastal revolutsioonilises Serbias kui Belgradi kõrgem kool, ning 1838. aastal ühines see Kragujevacite ülikooliga. Ülikoolis on ligi 90 000 üliõpilast sealhulgas umbes 1700 aspira ...

                                               

Hainaut provints

Hainaut provints on prantsuskeelne provints Belgia kaguosas Valloonias, Valloonia kõige läänepoolsem ja kõige rahvarohkem provints. Hainaut provints piirneb päripäeva alates põhjast Belgia provintside Lääne-Flandria, Ida-Flandria, Flaami Brabandi ...

                                               

Athi ringkond

Athi ringkond on üks seitsmest haldusringkonnast Belgias Hainaut provintsis. 2019. aastal liideti Athi ringkonnaga Enghieni, Lessinesi ja Silly vald, mis varem olid Soignies ringkonnas.

                                               

Charleroi ringkond

Charleroi ringkond on üks seitsmest haldusringkonnast Belgias Hainaut provintsis. 2019. aastal lahutati Charleroi ringkonnast Managei ja Seneffe vald, mis viidi üle Soignies ringkonda.

                                               

Mouscroni ringkond

Mouscroni ringkond oli üks seitsmest haldusringkonnast Belgias Hainaut provintsis. 2019. aastal liideti Mouscroni ja Tournai ringkond Tournai-Mouscroni ringkonnaks.

                                               

Soignies ringkond

Soignies ringkond on üks seitsmest haldusringkonnast Belgias Hainaut provintsis. 2019. aastal lahutati Soignies ringkonnast Enghieni, Lessinesi ja Silly vald, mis viidi üle Athi ringkonda, ning La Louvièrei vald, mis viidi üle La Louvièrei ringko ...

                                               

Thuini ringkond

Thuini ringkond on üks seitsmest haldusringkonnast Belgias Hainaut provintsis. 2019. aastal lahutati Thuini ringkonnast Binchei, Estinnesi ja Momignies vald, mis sestpeale kuuluvad La Louvièrei ringkonda.

                                               

Tournai ringkond

Tournai ringkond oli üks seitsmest haldusringkonnast Belgias Hainaut provintsis. 2019. aastal liideti Tournai ja Mouscroni ringkond Tournai-Mouscroni ringkonnaks.

                                               

Luxembourgi provints

Luxembourg on prantsuskeelne provints Valloonias, Belgia lõunaosas, Valloonia kõige lõunapoolsem provints. Luxembourgi provints piirneb läänes Belgia Namuri provintsiga, põhjas Liègei provintsiga, idas Luksemburgiga ning lõunas Prantsusmaaga. Hal ...

                                               

Arlon

Arlon on linn Belgias Valloonias. Arlon on Luxembourgi provintsi, Arloni ringkonna, Arloni kohturingkonna ja Arloni valla keskus. Koos Tongereni ja Tournaiga on Arlon Belgia kõige vanemate linnade seas.

                                               

Bouilloni linnus

Bouilloni linnus on keskaegne linnus Belgias Luxembourgi provintsis Bouillonis. Semois kaldal asuvat linnust peetakse üheks kaunimaks keskaegseks linnuseks Belgias, kõrvuti Beerseli, Corroy, Genti, Lavaux, Sint-Pieters-Rode ja Vêvesi lossiga.

                                               

Frassem

Frassem on küla Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis Arloni vallas Bonnerti osavallas. Ta jääb valla keskusest kirdesse ja osavalla keskusest kagusse. Frassemist itta jääb Viville, loodesse Bonnerti keskus, põhja Oberpallen, kirdes ...

                                               

Freylange

Freylange on küla Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis Arloni vallas Heinschi osavallas. Ta jääb valla keskusest loodesse, valla keskuse ja osavalla keskuse vahele.

                                               

Grendel (Belgia)

Grendel on küla Atterti vallas Luxembourgi provintsis Valloonia piirkonnas Belgias. Küla piirneb: idas Luksemburgiga. lõunas Atterti jõega Alzettei lisajõgi; põhjas ja idas Nothombi ojaga suubub küla juures Atterti jõkke;

                                               

Heckbous

Heckbous) on küla Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis Arloni vallas Guirschi osavallas. Ta jääb osavalla keskusest kagusse. Naaberkülad on loodes Tontelange, põhjas Guirschi keskus, kirdes Beckerich, Läitrengerhaff, kagus Hobschei ...

                                               

Heinstert

Heinstert on küla Atterti vallas Luxembourgi provintsis Valloonia piirkonnas Belgias. Enne valdade ümberkorraldamist 1977. aastal kuulus küla endise Thiaumonti valla halduspiiridesse.

                                               

Lischert

Lischert on küla Atterti vallas Luxembourgi provintsis Valloonia piirkonnas Belgias. Enne valdade ümberkorraldamist 1977. aastal kuulus umbes 200 elanikuga küla endise Thiaumonti valla halduspiiridesse.

                                               

Oppagne

Oppagne on asula Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis Durbuy vallas. Kahe kilomeetri kaugusel kirdes on Wérisi küla. Lisaks muudele vaatamisväärsustele on mõlemad asulad tuntud megaliitide poolest.

                                               

Schoppach

Schoppach on küla Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis Arloni vallas Heinschi osavallas. Ta jääb valla keskusest loodesse, valla keskuse ja Stockemi vahel. Enne valdade liitmist 1977. aastal kuulus Schoppach endisesse Heinschi valda.

                                               

Sesselich

Sesselich on küla Arloni vallas Luxembourgi provintsis Valloonia piirkonnas Belgias. Küla asub Arlonist 4 km kaugusel lõunas.

                                               

Seymerich

Seymerich on asula Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis Arloni vallas Bonnerti osavallas. Ta jääb valla keskusest vahetult põhja. Seymerich on Arloni valla keskusega kokku kasvanud. Piir läheb rue du Xème de Lignei ja endise Callem ...

                                               

Signeulx

Signeulx on asula Mussoni vallas Luxembourgi provintsis Valloonia piirkonnas Belgias. Enne valdade reorganiseerimist 1977. aastal kuulus 565 elanikuga 2008 asula Virtoni valla halduspiiridesse.

                                               

Sterpenich

Sterpenich on küla Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis Arloni valla kagutipus Autelbas osavallas. Ta jääb valla keskusest 7 km kagusse Belgia-Luksemburgi piiri lähedale. Idast ja lõunast ümbritseb Sterpenichi Luksemburgi piir. Naa ...

                                               

Stockem (Arlon)

Stockem on küla Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis Arloni vallas Heinschi osavallas. Ta jääb valla keskusest loodesse. Enne valdade liitmist 1977. aastal kuulus Stockem endisesse Heinschi valda. Stockemis on Stockemi raudteepeatu ...

                                               

Udange

Udange on küla Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis Arloni vallas Toernichi osavallas. Ta jääb valla keskusest 7 km edelasse. Elanike arv on umbes 500 2010.

                                               

Viville (Belgia)

Viville on küla Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis Arloni vallas Bonnerti osavallas. Ta jääb valla keskusest 2 km loodesse. Küla algne nimi oli Altenhoven vana villa. Prantsuskeelne nimi pärineb selle nime tõlkest. Viville kuulus ...

                                               

Waltzing

Waltzing on küla Belgias Valloonia piirkonnas Luxembourgi provintsis Arloni vallas Bonnerti osavallas. Ta jääb valla keskusest 1 km itta. Küla on esimest korda mainitud 13. sajandil (germaanipäraselt Waltzingen, romaanipäraselt Valsenges. Nimi pä ...

                                               

Waltzingi Saint-Bernardi kirik

Waltzingi Saint-Bernardi kirik on kirik Belgias Valloonias Luxembourgi provintsis Arloni vallas Waltzingi külas. Kirik asub küla keskel. Varem oli samal kohal 1670. aastast pärinev kirik. Praegune kirik ehitati 1890. Kirikus on Clairefontainei ab ...

                                               

Wellin

Wellin on asula Belgias Valloonias Luxembourgi provintsis, Wellini valla keskus. Aastal 747 oli asula tuntud kui Wandalino, umbes 947. aastal kui Watlino ja 1104. aastal kui Welin.