ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 224




                                               

Osastav kääne

Eesti keeles väljendatakse partitiiviga piiritlematust või osalisust. Osastavat käänet kasutades vormistatakse eesti keelesː mitmuslikku lisandit osaöeldistäidet ta oli meie parimaid töötajaid hulgasõna laiendit siin on kaks kooki osaalust laual ...

                                               

Saav kääne

Saav kääne ehk translatiiv on kääne, mis väljendab seisundit, olekut, otstarvet või aega. Saav kääne esineb lisaks eesti keelele, kus selle tunnus on -ks, ka soome keeles ja ungari keeles.

                                               

Seestütlev kääne

Seestütleva käände tunnus on st. Seestütleva käändega väljendatakse: materjali, nt puust mänguasjad ; rühma või tervikut, mille osaks miski on, nt Jüri oli poistest kõige nutikam. Kolm meest sellest seltskonnast olid mulle võõrad. Ta on näost kaa ...

                                               

Sisseütlev kääne

Olenevalt sõna tähendusest võib illatiiv eesti keeles väljendada: sihtkohta koju tulema; tuppa astuma sihtseisundit mõttesse vajuma sihtaega päevast päeva isikut, eset või nähtust, kellele või millele mingi tegevus on suunatud Meelisesse kiinduma ...

                                               

Heinrich Stahl

Heinrich Stahl oli baltisaksa pastor, Eestimaa piiskopkonna Virumaa praost, Tallinna Toomkiriku õpetaja, 16/26. juulist 1641 esimene Narva, Ingeri, Karjala ja Alutaguse superintendent, Narvas. Ta koostas Virumaa praostina eestikeelse esimese "Käs ...

                                               

Suunduv kääne

Suunduv kääne ehk aditiiv on eesti keele lühike sisseütlev, mida osa uurijaid on pidanud omaette käändeks. Seni pole aditiiv iseseisvaks käändeks saanud, kuna seda ei saa moodustada kõigist käändsõnadest. Lühikese sisseütleva käände tunnused: - t ...

                                               

Sõnaveeb

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi sõnastikuportaal, kuhu on koondatud keeleinfo paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest. See on esimene sõnastikukeskkond, kus kogu keeleinfo on koondatud ühte kohta: esitatud on uued sõnad ja väljendid, nende se ...

                                               

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon

Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon on Tallinna Linnavalitsuse nõuandev organ, mis tegeleb Tallinnaga seotud kohanimeküsimustega.

                                               

Tibla

Tibla on halvustav sõna venelase kohta. Tibla ei austa asukohamaa kultuuri, selle elanikke ega nende keelt ning on üldjuhul vaenulik ka Eesti riigi suhtes. Tibladele omistatakse ka nostalgiat Nõukogude Liidu järele. Võrreldavad, ehkki mitte samat ...

                                               

Eesti keele uurimine

Eesti keele uurimine on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm aspekte. See on osa fennougristikast ja fennistikast.

                                               

Vabariiklik õigekeelsuskomisjon

Vabariiklik õigekeelsuskomisjon oli 1960. aastal loodud õigekeelsusküsimusi arutav komisjon. VÕKi asutas 1960. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu. 1993. aastal võttis komisjoni kohustused üle Emakeele Seltsi keeletoimkond, kes tegutseb tänini. Õ ...

                                               

Vat-tegevusnimi

vat -tegevusnimi ehk vat -infinitiiv, nt magavat, lugenuvat, on tegusõna käändeline vorm. Päritolult on see oleviku kesksõna osastava käände vorm, mis on partitsiibi paradigmast väljunud ja käitub lauses nagu infinitiiv.

                                               

Viisiütlev kääne

Viisiütlev ehk instruktiiv on viisi väljendav kääne, mis on soome ja turgi keeltes. Tegelikult viisiütlev on olemas eesti keeles ainult väljenditena nagu käsitsi, jalgsi, pikisilmi, värisevi käsi, lehvivi hõlmu, suuri silmi, avasui.

                                               

Adrian Virginius

Adrian Virginius oli eesti vaimulik, piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja. Tema isa oli Andreas Virginius, vanaisa Adrian Virginius vanem. Virginius õppis aastatel 1681–1683 Kieli ülikoolis usuteadust. 1686–1694 oli Adrian Virginius Puhja k ...

                                               

Andreas Virginius (kirikuõpetaja)

Andreas Virginius oli Liivimaa vaimulik. Aastatel 1660–1701 oli ta Kambja koguduse õpetaja, alates aastast 1684 ka Tartu alamkonsistooriumi assessor. Koos oma poja Adrian Virginiusega tõlkis ta Uue Testamendi lõunaeesti keelde. "Wastne Testament" ...

                                               

Välde

Välde on keeleteaduses hääliku või silbi fonoloogiline pikkus, st pikkus, mille varieerumine võib antud keele süsteemis tähistada erisusi lekseemide tähenduses. Enamasti eristatakse keeltes, kus häälikut või silpide pikkus võib kanda sisulist täh ...

                                               

Wanradti ja Koelli katekismus

Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tal ...

                                               

Lõunaeesti murded

Lõunaeesti murded on traditsioonilise käsitluse järgi üks eesti keele murderühm, mis koosneb neljast piirkondlikust põhivariandist, mille hulka kuuluvad loodepoolsed mulgi ja tartu murre ning kagupoolsed võru ja setu murre. Samas käsitletakse sed ...

                                               

Tartu keel

Tartu keel on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel. Traditsioonilise käsitluse järgi on tegemist lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Tartu murdega. Tartu keelel on Eesti 2011. aasta rah ...

                                               

Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on interdistsiplinaalne üksus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna koosseisus. Keskus koordineerib ja korraldab keele- ja kultuuriuuringuid ajaloolises lõunaeesti piirkonnas. Keskus ko ...

                                               

Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond

Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond on endine Eesti Kirjandusmuuseumi struktuuriüksus, mis tegeles eesti ja sugulusrahvaste rahvamuusika kogumise, uurimise, publitseerimise ja propageerimisega. Keele ja Kirjanduse Instituudi juurde m ...

                                               

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond on Eesti Kirjandusmuuseumi struktuuriüksus. Folkloristika osakond alustas rahvaluule alusuuringute ja publitseerimiskeskusena tööd 1947. aastal. Algselt kuulus see Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi ...

                                               

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus

Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus on Eesti Kirjandusmuuseumi juures tegutsev kirjastus. Kirjastuse asutasid 2007. aastal Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadussarjade toimetajad, et koondada ühtse kirja ...

                                               

Eesti Kultuurilooline Arhiiv

Eesti Kultuurilooline Arhiiv asutati 1929. EKLA on Eesti Kirjandusmuuseumi osakond, ametliku nimega Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv. Eesti Kultuurilooline Arhiivi aluseks sai Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Rahva Muuseumi, Aka ...

                                               

Eesti-uuringute tippkeskus

Eesti-uuringute tippkeskus on vahemikus 2016–2023 Eesti Kirjandusmuuseumi juures töötav teaduskonsortsium, mis tegeleb Eesti etniliste rühmade keele- ja kultuurinähtuste komplekssete uuringutega. Emblemaatiliste kultuurinähtuste kõrval vaadeldaks ...

                                               

Etüüde nüüdiskultuurist

Etüüde nüüdiskultuurist on Eesti raamatusari, mida on välja andnud Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm ja Eesti Kirjandusmuuseum koos Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi ja Tallinna Ülikooli eesti kirjan ...

                                               

Reetor (sari)

"Reetor" Eesti Kirjandusmuuseumi teaduskirjastuse sari, kus avaldatakse artikleid ja lühimonograafiaid folkloori lühivormide, eelkõige parömioloogia ja fraseoloogia, samuti metafooriteooria, üldisema kujundkõne- ja retoorikateooria, slängi, keerd ...

                                               

Dovlatovi päevad

Dovlatovi päevad on vene kirjaniku Sergei Dovlatovi elule ja loomingule pühendatud rahvusvaheline kirjandusfestival Tallinnas. Esimesed Dovlatovi päevad toimusid 2011. aastal Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna ürituste raames. II Dovlatovi päe ...

                                               

HeadRead

HeadRead on rahvusvaheline kirjandusfestival, mis toimub Tallinnas alates 2009. aastast. Festival toimub maikuus Tallinnas ja kestab viis päeva. Üritust korraldab MTÜ HeadRead. Festivalil on käinud palju tuntud autoreid, enamasti ingliskeelsetest ...

                                               

Kirjandusfestival Prima Vista

Prima Vista on alates 2004. aastast Tartu linnas maikuus toimuv rahvusvaheline kirjandusfestival. Festivali peakorraldajad on MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu O. Lutsu nimeline Linnaraamatukogu, Eesti Kirjanike ...

                                               

Eesti rahvaluule

Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimen ...

                                               

Kihnumua

Kihnumua on Kihnus tegutsev folklooriansambel, mis on1953. aastal asutatud folklooriansambli Kihnu Leelu järelkäija. Ansambli asutaja ja esimene juht oli Sinaida Saar 1908-1988, kes oli 1950. aastatel Kihnu rahvamaja juhataja ja keda tunti kui he ...

                                               

Lepalind (folkloor)

Lepalind on eesti folklooris nii linnu- kui ka putukanimetus. Lepalinnuks kutsutakse punaka sulestikuga värvulisi, nt. metsvinti, lepalindu, punarinda jt. Putukatest on selline rahvapärane nimetus seitsetäpp-lepatriinul. Nii linnunimetus lepalind ...

                                               

Pärimuskultuuri fond

Pärimuskultuuri fond on Eesti Rahvuskultuuri Fondi üks paljudest allfondidest. Fondi asutas aastal 2000 Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu. Fond loodi eesmärgiga toetada kultuuripärandi järjepidevuse hoidmist ja edasikandmist ning juhtimaks avalikk ...

                                               

Pöialpoiss

Pöialpoiss on eesti folklooris kindla määratluseta sõna. Pöialpoisteks võidakse nimetada: vendade Grimmide muinasjutu "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" nimitegelasi. härjapõlvlasi; päkapikke päkapikumehi;

                                               

Stephan Raabe

Stephan Raabe, Steppinsch Krauklis ehk Ronga Tehvan oli 18. sajandi Rootsi-vastases propaganda- ja kõmukirjanduses esinev Liivimaa talupoeg, Lipumäe mölder Toilast, kes juhatanud Põhjasõja ajal Rootsi kuninga Karl XII 1000-mehelise ratsasalga kõr ...

                                               

Taaralinna taaderant

Taaralinna taaderant on Tartu noorte folklooripäev. Esinevad koolide ja lasteaedade lapsed. Esimest korda toimus üritus 1992. aastal, kasvades välja Tartumaa trallamist. XIII Taaralinna taaderant – 16. juuni 2007 XIV Taaralinna taaderant – 2010 X ...

                                               

Vana Kannel

Vana kannel on eesti suulise pärimuse allikapublikatsioonide seeria "Monumenta Estoniae Antiquae" esimene osa alapealkirjaga "Estonum Carmina Popularia" – eesti regilaulude kogu kihelkondade kaupa. Esimene väljaanne ilmus 1886 Jakob Hurda toimeta ...

                                               

Argipäev (Luts)

Argipäev on Oskar Lutsu Tootsi-lugude sarja kuuluv raamat, mis järgneb "Tootsi pulmale" ja eelneb "Sügisele". Esmakordselt ilmus jutustus 1924. aastal. Teose fookus on rätsepmeister Kiirel, kes on endiselt vaba ja vallaline mees ning peab langeta ...

                                               

Kadri (Rannamaa)

"Kadri" on Silvia Rannamaa noorsoojutustus, mis ilmus esmakordselt 1959. aastal. Päevikuvormis kirjandusteos koosneb kahest osast: "Inetu pardipoeg" ja "Võluprillid". "Kadri" järjena ilmus "Kasuema". Mõlemad jutustused on olnud pikka aega menukad ...

                                               

Kasuema (Rannamaa)

"Kasuema" on 1963. aastal ilmunud Silvia Rannamaa noortejutustus, milles Kadri päevik jätkub – seega on raamat järg Rannamaa "Kadrile". Teos koosneb eri peatükkidest: "Härmalõngad", "Vaheuksel", "Riiuveski", "Salalaegas", "Vaenukinnas", "Sõnajala ...

                                               

Kuulsuse narrid

Kuulsuse narrid on esimene osa Eduard Bornhöhe 1892. aastal ilmunud satiirilisest jutustusest "Tallinna narrid ja narrikesed". Jutustus kirjeldab kahe saamatu, kuid kõrgelennuliste unistustega mehe, leiutaja Jaan Tatika ning luuletaja Saalomon Ve ...

                                               

Ehituskunst (väljaanne)

"Ehituskunst" on arhitektuuri käsitlev Eesti jätkväljaanne. Esimese numbri nimiaasta oli 1981, ehkki see ilmus alles 1983. aastal. Numbrite 1–39/40 väljaandja oli Eesti Arhitektide Liit aastani 1988 Eesti NSV Arhitektide Liit, numbrite 41–53/54 v ...

                                               

Rutt Hinrikus

Rutt Hinrikus on eesti kirjandusteadlane ja -kriitik. Ta kaitses 27. juunil 2002 Tartu Ülikoolis magistrikraadi töö pealkiri "Eesti kirjandus diasporaas". Muu hulgas on ta koostanud Eesti rahva elulugude sarja. Elulugude tunnustatud koguja ja uur ...

                                               

Leili Iher

Leili Iher oli eesti kirjandusteadlane ja luulekriitik. Ta oli alates 1960. aastate teisest poolest avaldanud luuleteoreetilisi artikleid ja aastal 2011 mahuka uurimusliku Gustav Suitsu biograafia. Leili Iher on korraldanud ja välja andnud oma is ...

                                               

Janek Kraavi

2001–2004 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse eriala magister artium 1992–1999 Tartu Ülikooli eesti kirjanduse eriala baccalaureus artium 2005–tänaseni Tartu Ülikooli eesti kirjanduse eriala doktorantuur Tema uurimisvaldkonnad on 19. sajandi kultuuri ...

                                               

Elo Lindsalu

Elo Lindsalu on eesti kirjandusteadlane, kirjanduskriitik, esseist ja õppejõud. 2008. aastal kaitses ta doktoritööd teemal "Naisekuju modelleerimine XX sajandi alguskümnendite eesti kirjanduses". Elo Lindsalu uurimisvaldkonnad on: ühiskonnateadus ...

                                               

Karl Muru

1933–1938 Kaarepere algkool 1938–1939 Kohtla-Järve algkool 1951–1958 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond, kaugõpe 1944–1945 Kaarepere mittetäielik keskkool 1945–1951 Tartu õpetajate seminar 1974 kaitses doktoriväitekirja filoloogia val ...

                                               

Sirje Olesk

Sirje Olesk elas lapsepõlves Jõhvi äärelinnas Proletariaadi tänavas praegune Pae tänav. Rajooni elu piiras rohkelt põlevkivikaevandused. Tema isa oli pärit Toilast. 1961. aastal algas tema koolitee ja 1972. aastal see lõppes Adolf Kesleri nimelis ...

                                               

Leenu Siimisker

Leenu Siimisker oli eesti kirjandusteadlane, kirjandus- ja teatrikriitik, üks peamisi Tammsaare-uurijaid. Oma poleemiliselt julgete ja esseistlikult köitvas laadis käsitlustega aitas ta Tiit Hennoste hinnangul kaasa Tammsaare loomingu vabastamise ...