ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 244




                                               

Harilik keelikurohi

Harilik keelikurohi on korvõieliste sugukonda keelikurohu perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim. Eestis eristatakse kolme alamliiki.

                                               

Harilik kirikakar

Harilik kirikakar on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Rahvapäraste nimedega margareeta ja jaanikakar. Taim on Eestis tavaline ilutaim. Taim metsistub kergesti.

                                               

Harilik kosmos

Harilik kosmos on taimeliik korvõielised sugukonnas. Taime kõrgus on 61–122 cm. Taime looduslik levila on Põhja- ja Kesk-Ameerikas – Arizonas, Mehhikos ja Guatemalast Costa Ricani. Harilikku kosmost kasvatatakse ilutaimena mitmel pool maailmas ja ...

                                               

Harilik saialill

Hariliku saialille looduslikuks levilaks on Kesk- ja Lõuna-Euroopa, Lääne-Aasia ja Põhja-Ameerika. Eestis kasvatatakse kultuurtaimena, metsistub harva. Saialill on vähenõudlik taim, mis kasvab edukalt ka poolvarjus.

                                               

Hunditubakas

Hunditubakas on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Hunditubakad on pärit Euraasiast, Ameerikast ja Aafrikast. Esimesena kirjeldas hunditubakaid teaduslikult Linnaeus. Eestis on hunditubakaid uurinud Albert Üksip. ...

                                               

Härjasilm (perekond)

Härjasilm on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Perekonda kuulub umbes 70 liiki, mille levilaks on Euroopa, Põhja-Aafrika ja Aasia parasvööde. Mitmed liigid on naturaliseerunud Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Reeglina on tegu mi ...

                                               

Inglise vaak

Inglise vaak on korvõieliste sugukonda arvatud taimeliik. Taim kasvab näiteks soistel niitudel ja võsastikes, järvede kallastel. Taim leidub Eestis paiguti, peamiselt Ida-Eestis.

                                               

Jumikas

Jumikas on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Perekonda kuulub umbes 350–600 liiki. Jumika perekonna levila on põhjapoolkeral, kõige liigirikkamad alad jäävad Lähis-Idasse. Jumika perekonda kuulub ka eesti rahvuslil ...

                                               

Jänesekäpp

Jänesekäpp on mitmeaastaste rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast. Looduslikult levib Euraasia mäestikes, Eestis kasvatatakse iluaedades eriti kiviktaimlates püsilillena. Tuntuim liik on alpi jänesekäpp Leontopodium alpinum ehk eedelveiss ...

                                               

Jänesesalat (perekond)

Jänesesalat on korvõieliste sugukonda arvatud taimeperekond. Eestis kasvab üks sellesse perekonda kuuluv harilik jänesesalat Mycelis muralis.

                                               

Karikakar

Karikakar on korvõieliste sugukonda kuuluv ühe- või mitmeaastaste rohttaimede perekond. Karikakraga sarnaste taimede perekonnad on kummel, kesalill ja härjasilm. Eestis tavaliselt karikakrana tuntud lill on harilik härjasilm. Karikakra perekonda ...

                                               

Karuohakas

Karuohakas on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Perekonda kuulub umbes 90 liiki. Karuohakad kasvavad Euraasias ja Aafrikas. Enamik karuohakaid on ogalised. Peaaegu kõik karuohakad on head meetaimed. Mõned ka ...

                                               

Karutubakas

Karutubakas on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Varasemates süstemaatikates on karutubaka perekond kuulunud hunditubaka Hieracium perekonda alamperekonnana Hieracium subg. Pilosella Hill Gray). Karutubakate uurimisega on Eesti tegelen ...

                                               

Karvane võõrkakar

Kogu taim karvane. Varred on eriti ülemises osas kaetud kuni 2 mm pikkuste harali valgete karvadega. Lehed saagjad, teravate hammastega, meenutavad pisut nõgese lehti. Keelõied valged, harva punased; putkõied kollased. Tavaline kõrgus 10–70 cm, h ...

                                               

Kassikäpp (perekond)

Kassikäpp on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede ja kääbuspõõsaste perekond. Kassikäpa perekonnas on umbes 45 liiki. Kuid kassikäppade paljunemisel on apomiksisel väga tähtis roll ja sellepärast erinevad t ...

                                               

Kassiurb

Kassiurb on taimede perekond korvõieliste sugukonnast. Eestis on levinud kaks liiki: Gnaphalium uliginosum – soo-kassiurb tavaline Gnaphalium sylvaticum – mets-kassiurb tavaline

                                               

Katkujuur

Petasites hybridus – harilik katkujuur harva Petasites albus – valge katkujuur ilutaim, väga harva metsistunult Petasites spurius – villane katkujuur paiguti

                                               

Keelikurohi

Keelikurohi on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Perekonda kuulub 30 liiki, mis on levinud Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Keelikurohtude liigiline mitmekesisus on kõige suurem Vahemere maades ja vaid üks liik ...

                                               

Kesalill

Kesalill on taimede perekond korvõieliste sugukonnast. Kesalill sarnaneb õisiku poolest härjasilma ja valge karikakraga, ent erineb selgesti lehtede poolest. Kesalille lehed on niitjate harudega, karikakral jagused, ent siiski selge lapiku lehela ...

                                               

Kobarpea (perekond)

Kobarpea on korvõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Eestis kasvab üks sellesse perekonda kuuluv pärismaine liik: harilik kobarpea Ligularia sibirica.

                                               

Koeratubakas

Koeratubakas on taimede perekond korvõieliste sugukonnast. Perekonda kuulub umbes 200 liiki kollaseõielisi ühe-, kahe- või mitmeaastaseid taimi. Koeratubakad meenutavad veidi võililli, kuid neil on reeglina ühe õievarre küljes mitu korvõisikut. P ...

                                               

Kuldvits

Kuldvits on taimede perekond korvõieliste sugukonna putkõieliste alamsugukonnast. Kuldvitsa perekonda kuulub umbes 100 liiki. Enamasti on tegu mitmeaastaste rohttaimedega, mille kasvukohaks on Põhja-Ameerika aasad, heinamaad, teede ääred, kraavid ...

                                               

Kummel

Kummel on taimede perekond korvõieliste sugukonnast. Kesalill on õisiku poolest sarnane härjasilma ja valge karikakraga, ent erineb selgesti lehtede poolest. Kesalille lehed on niitjate harudega, karikakral jagused, ent siiski selge lapiku lehela ...

                                               

Käokuld (perekond)

Käokuld on korvõieliste sugukonda arvatud taimeperekond. Eestis kasvab üks sellesse perekonda kuuluv pärismaine liik: harilik käokuld Helichrysum arenarium.

                                               

Laiuv jumikas

Laiuv jumikas on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Taim on Eestis haruldane tulnukliik. Ta kasvab teeservadel ja raudteedel.

                                               

Lamav käokuld

Kõrgus 25 sentimeetrit. Lehed pikad, vastakate ümarate pehmete viltkarvaste hõbehallides, kollastes, rohelistes ja kirjudes toonides. Õisikud kreemikad või hallikasvalged.

                                               

Lõhnav kummel

Lõhnav kummel ehk ubinhein on korvõieliste sugukonda kuuluv üheaastane rohttaim. Õisiku värv on rohekaskollane, puudub keelõis. Õisikupõhi on seest õõnes. Lõhnav kummel on ravimtaim. Mõningate allikate põhjal sobib ainult välispidiseks kasutamise ...

                                               

Maarjaohakas (perekond)

Maarjaohakas on korvõieliste sugukonda arvatud taimeperekond. Eestis kasvab üks sellesse perekonda kuuluv pärismaine liik: harilik maarjaohakas Silybum marianum.

                                               

Madal peiulill

Madal peiulill on taimeliik peiulille perekonnast, korvõieliste sugukonnast. Ta kasvab pärismaisena Ameerikas, mujal aga naturaliseerununa. Seda liiki kasvatatakse sageli dekoratiivtaimena, sealhulgas Eestis.

                                               

Mandel-maruhein

Põõsa lehti kasutatakse nii supimaterjalina kui ka nendest tehtud ekstrakti mitme haiguse raviks. Nigeerias kasutatakse mandel-maruheina humala aseainena õlle valmistamisel. Šimpansid söövad taime lehti, kui nad kannatavad parasiitide käes.

                                               

Mesiohakas

Mesiohakas on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Mesiohakaid on umbes 150 liiki ja nad on looduslikult levinud Lõuna-Euroopas, Aasias ning Põhja- ja Lääne-Aafrikas.

                                               

Neitsirohi

Neitsirohi ehk parteenium on taimeperekond korvõieliste sugukonnast. Eestist on leitud kahte liiki: prügi-neitsirohi Parthenium hysterophorus tervelehine neitsirohi Parthenium integrifolium.

                                               

Neiusilm

Neiusilm on korvõieliste sugukonda arvatud taimeperekond. Eesti liike: värv-neiusilm Coreopsis tinctoria. suureõieline neiusilm Coreopsis grandiflora

                                               

Paganapea

Paganapea on taimede perekond korvõieliste sugukonnast. Eestis on levinud kaks liiki: Filago minima – väike paganapea harva Filago arvensis – põld-paganapea hajusalt

                                               

Paljas võõrkakar

Üheaastane mahlane rohttaim. Varte ülaosa ja õisikute raod pisut karvased, karvad kuni 0.5 mm pikkused. Lehed loogelise servaga või peensaagjad. Keelõied valged, putkõied kollased. Taime kõrgus enamasti 10-60 cm, harva kuni 130 cm. Õitseb juulist ...

                                               

Paraguai suhkruleht

Paraguai suhkruleht on mitmeaastane rohttaim. Juurestik on pinnalähedane. Lainja servaga kuni 5 cm pikkused lehed asetsevad varrel vastakuti. Paraguia suhkruleht on diploidne ja omab 11 paari kromosoome. Õied on valged, asetsevad korvõisikutes. V ...

                                               

Peiulill

Peiulill on taimeperekond korvõieliste sugukonnas. Eesti keeles võidakse kasutada selle perekonna taimede kohta ka nimetust tageetes. Perekonda kuulub 56 liiki. Nad kasvavad pärismaisena Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Mitmed liigid on naturaliseerunu ...

                                               

Piimjuur (perekond)

Piimjuur on taimeperekond korvõieliste sugukonnast. Piimjuure perekonda kuulub üle 140 liigi. Liigid on looduslikult levinud Euroopas ja Aasias. Mitmed liigid on naturaliseerunud ka Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Eestis on levinud üks selle pere ...

                                               

Piimohakas

Piimohakas on taimede perekond korvõieliste sugukonnast. Enamik liike on üheaastased, mõned mitmeaastased ja mõned Kanaari saartel kasvavad liigid, alamperekond Dendrosonchus mitmeaastased puittaimed. Kõiki rohtseid liike iseloomustavad juurmises ...

                                               

Puju

Puju on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Perekonna teaduslik nimi tuleneb kõige tõenäolisemalt vanakreeka sõnast αρτεμής, mis tähendab terve. See tuleneb puju kasutamisest ravimtaimena nii sees- kui ka välispid ...

                                               

Põldohakas

Põldohakas on korvõieliste sugukonda ohaka perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim. Põldohakas kasvab niiskematel niitudel ja puisniitudel, metsasihtidel ja -servadel ning veekogude kallastel.

                                               

Põrsashein

Põrsashein on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Esimesena kirjeldas põrsasheinu teaduslikult Linnaeus. Eri hinnangutel on põrsasheinu maailmas 50–100 liiki. Enamik neist kasvab Lõuna-Ameerikas, aga mõned kas ...

                                               

Päevakübar

Nime Rudbeckia on päevakübarad saanud kuulsalt rootsi botaanikult Carolus Linnaeuselt. Linnaeus nimetas perekonna oma õpetajate Uppsala ülikooli professori Olof Rudbeck noorema 1660–1740 ja tema isa, professor Olof Rudbeck vanema 1630–1702 auks.

                                               

Päevalill

Päevalill on taimede perekond korvõieliste sugukonnast. Perekonna ladinakeelne nimi tuleneb sõnadest helios "päike" ja anthus "lill". Päevalille perekonda kuulub 52 liiki, mille looduslikuks levilaks on Põhja-Ameerika. Perekonnas on nii üheaastas ...

                                               

Raudrohi

Perekonda kuulub umbes 85–120 liiki. Eestis on levinuim harilik raudrohi. Raudrohud kasvavad Euroopas ja Aasia parasvöötmes. Mõni liik kasvab Põhja-Ameerikas. Euroopas levivad nad kuni põhjapolaarjooneni.

                                               

Ristirohi

Ristirohi on taimeperekond korvõieliste sugukonnast. Perekonnas on mitu tuhat liiki. Ta on levinud üle maailma. Ristirohud on ühe- või kaheaastased rohttaimed või püsikud. Mõned liigid on sukulendid, mõned on igihaljad poolpõõsad, põõsad või roni ...

                                               

Ruse

Ruse on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Teaduslikult kirjeldas ruskmeid esimesena Linnaeus. Ruskme kõige lähedasem sugulasperekond on Ameerikas kasvav Coreopsis. Liikide jaotumine nende kahe perekonna vahel ei ...

                                               

Saialill (perekond)

Saialill on korvõieliste sugukonda kuuluv ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede perekond. Ladinakeelne nimetus on tõenäoliselt tuletatud sõnast calendae kalendid, millega tähistati iga kuu esimest päeva. Taim oli pühendatud neitsi Maarjale, sellest t ...

                                               

Seanupp

Seanupp on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Teaduslikult kirjeldas seanuppe esimesena Linnaeus. Sinna kuulub tänapäeval mitukümmend liiki. Looduslikult kasvavad seanupud Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Neist 3 ...

                                               

Sidrunpuju

Sidrunpuju on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Ametliku ravimtaimena võeti sidrunpuju Lääne-Euroopas kasutusele 19. sajandil.