ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 247




                                               

Õlipuu (perekond)

Õlipuu ehk oliivipuu on igihaljaste taimede perekond õlipuuliste sugukonnast. Perekonda arvatakse üle 20 liigi. Levilaks Euroopa, Aafrika, Lõuna-Aasia ja Austraalia parasvöötme lõunaserv ning troopilised alad. Perekonda kuuluvad igihaljad puud ja ...

                                               

Jänesekapsas (perekond)

Pärismaisena kasvab Eestis üks liik: Oxalis acetosella – harilik jänesekapsas Lisaks on Eestis kasvamas leitud veel järgmisi liike: Oxalis stricta – sirge jänesekapsas – Eestis tulnukana, haruldane. Oxalis corniculata – aed-jänesekapsas – Eestis ...

                                               

Aktiniidia

Aktiniidia levila hõlmab Ida-Aasias Hiinat, Taiwanit, Koread ja Jaapanit ning ulatub ka põhjas Kagu-Siberisse ja lõunas Indohiinasse. Kasvab looduslikult mägimetsades kuni 900 m kõrgusel.

                                               

Mõru aktiniidia

Taime kõrgus on kuni 5 m. Taim väänleb ning hargneb võrreldes südaja ning teravahambulise aktiniidiaga vähem. Võrseid katavad pikliku kujuga tähnid. Mõru aktiniidia lehed on enamasti ovaalsed, sümmeetrilised,sirge lehealusega, terava tipuga, saag ...

                                               

Südajas aktiniidia

Südajalehine aktiniidia looduslikud kasvukohad on okaspuumetsad, laialehiste lehtmetsade ning mägimetsade hõredamad alad, näiteks tuulemurrualad ja põlendikud. Taim on pärit järgmistest Kaug-Ida piirkondadest: Kuriili saared Primorje krai Kirde-H ...

                                               

Teravahambuline aktiniidia

Teravahambuline aktiniidia levib südajast aktiniidiast veidi lõuna pool. Teravahambulise aktiniidia looduslikud kasvukohad on okaspuumetsad, laialehiste lehtmetsade ja mägimetsade hõredamad alad, näiteks tuulemurrualad ja põlendikud. Taim kasvab ...

                                               

Eebenipuulised

Eebenipuulised on õistaimede sugukond kanarbikulaadsete seltsist. Sugukonda kuulub kaks perekonda, eebenipuu ja Euclea, kokku umbes 500 puu- ja põõsaliigiga. Suurem osa liikidest on igihaljad ning kasvavad troopikas või lähistroopikas. Üksikud pa ...

                                               

Eebenipuu

Eebenipuu ehk diospüür on lehtpuude perekond eebenipuuliste sugukonnast. Perekonda kuulub 450–500 liiki, mille hulgas on nii igihaljaid kui ka heitlehiseid puid. Suurem osa liikidest kasvab troopilistel aladel. Mõnel eebenipuu liigil on söödavad ...

                                               

Euclea

Euclea on igihaljaste lehtpuude ja põõsaste perekond eebenipuuliste sugukonnast. Perekonda kuulub 20 liiki, mis kasvavad Aafrikas, Komooridel ja Araabia poolsaarel. Osal liikidest on väärtuslik, eebenipuiduga sarnanev puit.

                                               

Euclea natalensis

Euclea natalensis on eebenipuuliste sugukonna taimeliik. Tema looduslikud kasvukohad on Aafrikas. Alamliigid: Euclea natalensis subsp. angolensis F.White Euclea natalensis subsp. obovata F.White. In vitro uuringute alusel evivad taimesaadustest e ...

                                               

Must eebenipuu

Must eebenipuu ehk tseiloni eebenipuu ehk eebenidiospüür on lehtpuuliik eebenipuu perekonnast. Must eebenipuu kasvab looduslikult Lõuna-Indias ja Sri Lankal. Eebenipuud tuntakse eelkõige tema musta puidu poolest. Puu on igihaljas ning aeglase kas ...

                                               

Kanarbikulised

Kanarbikulised on kanarbikulaadsete seltsi arvatud puittaimede sugukond. Sellesse sugukonda kuuluvad hästi tuntud marjataimed, näiteks mustikas, jõhvikas, sinikas ja pohl. Eluvormilt on kanarbikulised puud, kääbuspõõsad, põõsad või rohttaimed.

                                               

Ahtalehine mustikas

Ahtalehine mustikas on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas. Liik kasvab looduslikult Kanadas ja Ameerika Ühendriikide kirdeosas. Ahtalehist mustikat kirjeldas esimesena teaduslikult šoti botaanik W ...

                                               

Eerika

Eerika on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljaste õistaimede perekond. Perekonda kuulub umbes 860 liiki. Enamik liike on 0.2–1.5 meetri kõrgused põõsad, üksnes puis-eerika ja luud-eerika võivad kasvada 6–7 meetri kõrguseks. Eerikad kasvavad A ...

                                               

Harilik leesikas

Hariliku leesika rahvapärased nimetused on jahumari, karumari, leesikesed, leesikpohl, seapohl, tsiamarja ja tuhkpohl. Ladinakeelse nime mõlemad pooled tähendavad karu viinamarjakobarat. Nimi tuleb arvatavasti asjaolust, et karu on üks väheseid l ...

                                               

Harilik maasikapuu

Harilik maasikapuu on kanarbikuliste sugukonda maasikapuu perekonda kuuluv igihaljas põõsas või väike puu. Harilik maasikapuu kasvab Vahemere maades, Lääne-Prantsusmaal ja Iirimaal. Harilik maasikapuu kasvab 5–10, harva kuni 15 m kõrgeks. Tüve lä ...

                                               

Jõhvikas (perekond)

Jõhvikas on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast. Mõnes süstemaatikas kuulub alamperekonnana mustika Vaccinium perekonda või perekonnana mustikaliste Vacciniaceae sugukonda. Eestis on levinud kaks liiki: Oxycoccus microcarpus – väike jõhvi ...

                                               

Kukemari

Kukemari on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast. Varem paigutatud kukemarjaliste sugukonda. Eestis on levinud üks liik kahe alamliigiga: Empetrum nigrum L. subsp. nigrum – harilik kukemari tüüpalamliik, tavaline Empetrum nigrum L. subsp. ...

                                               

Maasikapuu

Maasikapuu on taimeperekond kanarbikuliste sugukonnast. Perekonda kuuluvad madalakasvulised puud ja põõsad, millel on punane koor ja söödavad punased marjad. Et marjad hakkavad kasvama alles viis kuud pärast viljastumist, hakkab taim uuesti õitse ...

                                               

Mustikas (perekond)

Mustikas on taimede perekond kanarbikuliste sugukonnast. Perekonda kuulub umbes 450 liiki, millest enamik kasvab troopikas. Siiski, mõni liik, nagu harilik pohl, kasvab ka arktilistel aladel. Mustikad eelistavad happelist kasvupinnast ning reegli ...

                                               

Nõmmeküünal

Nõmmeküünal on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljaste põõsaste perekond. Perekonnas on 11 liiki, millest 9 on Tasmaania niiskete vihmametsade ja edelaosa endeemid ning 2 Kagu-Austraalia endeemid. Richea on saanud oma nime prantsuse botaaniku ...

                                               

Puis-eerika

Puis-eerika on kanarbikuliste sugukonda eerika perekonda kuuluv puittaim. Puis-eerika kasvab Vahemere piirkonnas ja Aafrika mägedes. Ta on igihaljas põõsas või puu, mis kasvab 1–4, harvem kuni 7 meetri kõrguseks. Taimel on rohkelt valgeid õisi.

                                               

Põhja-kukemari

Põhja-kukemari on kanarbikuliste sugukonda kukemarja perekonda kuuluv igihaljas taim, hariliku kukemarja alamliik. Eestis esineb põhja-kukemarja harvalt, Põhja-Eesti nõmmedel ning rabades. Eestis kuulub ta ohukategooriasse "ohulähedane". Taim kas ...

                                               

Rododendron

Rododendronid võivad olla igihaljad või heitlehised, lehed on enamasti terveservalised. Õied paiknevad sarikataolistes õiskutes. Õite värvus varieerub valgest lillani. Õitsemine võib toimuda varakevadest suveni.

                                               

Talvik (perekond)

Talvik on taimeperekond kanarbikulaadsete seltsist kanarbikuliste sugukonnast. Talviku perekonda kuulub viis liiki väikeseid, igihaljaid õistaimi, mille levila on põhjapoolkera. Varem loeti neid kuuluvaks uibuleheliste sugukonda, kuid nüüd peetak ...

                                               

Uibulehelised

Uibulehelised oli varem kanarbikulaadsete seltsi kuulunud taimede sugukond. Cronquisti süsteemi järgi käsitleti uibulehelisi sugukonnana, kuid hilisemad molekulaargeneetilised uuringud näevad neid sugukonna perekondi pigem kanarbikuliste sugukonn ...

                                               

Uibuleht

Cronquisti süsteemi järgi kuulusid uibulehed uibuleheliste sugukonda, kuid hilisemad molekulaargeneetilised uuringud on näidanud nende kuulumist kanarbikuliste sugukonda.

                                               

Vaccinium × intermedium

Vaccinium × intermedium on haruldane hariliku mustika Vaccinium myrtillus ja hariliku pohla Vaccinium vitis-idea spontaanne hübriid looduses. Vaccinium × intermedium i esmakirjeldajaks peetakse Johann Friedrich Ruthet 1788–1859, kes taime 1834. a ...

                                               

Lemmaltsalised

Lemmaltsalised on kanarbikulaadsete seltsi kuuluv sugukond kaheidulehelise taimi. Sugukonda arvatakse üle 850 liigi ja neist enamik kuulub perekonda lemmalts. Lemmaltsaliste seas leidub nii üheaastasi kui ka püsikuid. Nende areaaliks on parasvööt ...

                                               

Lemmalts

Lemmalts on taimede perekond lemmaltsaliste sugukonnas. Lemmaltsa perekonda kuulub 850–1000 liiki õistaimi, mille levilaks on põhjapoolkera ja troopika. Mõned liigid on üheaastased ning õitsevad varasuvest esimeste külmadeni. Mitmeaastased liigid ...

                                               

Nurmenukulised

Nurmenukulised on õistaimede sugukond kanarbikulaadsete seltsist. Nurmenukulised on rohttaimed. Nende lehed paiknevad kas juurmiselt või varrel vahelduvalt. Kroonlehed on enamasti liitlehised. Nurmenukuliste vili on kupar. APG III süsteem 2009 li ...

                                               

Jaapani ardiisia

Jaapani ardiisia on kiire kasvuga vähenõudlik ja vastupidav igihaljas põõsas kõrgusega 20–40 cm. Süstjad lehed on 4–7 cm pikad ja 1.5–4 cm laiad ning paiknevad varrel paarikaupa kas vastakuti või männastena. Heleroosakad õied kasvavad välja lehek ...

                                               

Jumalatelill

Jumalatelill on taimeperekond nurmenukuliste sugukonnast. Perekonna looduslik areaal paikneb Põhja-Ameeria lääneosas. Perekonda kuulub sõltuvalt süstemaatikast 12–17 liiki. Eesti pärismaises flooras selle perekonna liike ei leidu.

                                               

Nurmenukk (perekond)

Nurmenukk ehk priimula on taimeperekond nurmenukuliste sugukonnas. Nurmenuku perekonda kuulub 400–500 liiki madalakasvulisi rohttaimi. Perekonna levilaks on põhjapoolkera parasvööde, Etioopia, Indoneesia ja Uus-Guinea troopilised mäed ning Lõuna- ...

                                               

Põld-varsapõlv

Põld-varsapõlv on nurmenukuliste sugukonda varsapõlve perekonda kuuluv üheaastane rohttaimeliik. Selle looduslik levila on Euroopa, Lääne-Aasia ja Põhja-Aafrika. Liiki on laialdaselt levitanud inimesed kas teadlikult ilutaimena või kogemata. Prae ...

                                               

Põldpisikas

Põldpisikas on nurmenukuliste sugukonda kuuluv rohttaim, pisika perekonna ainuke liik Eestis. Perekonda kuulub maailmas sõltuvalt liigimahust 1–3 liiki.

                                               

Randpung

Samolus oli taime nimetus juba Pliniusel, tuletatud kreekakeelsetest sõnadest san savi ja mos siga, taime on kasutatud sigade ja veiste ravimiseks. Liigiepiteet valerandi on nimetatud 16. sajandi botaaniku Dourez Valerandi auks. Eestikeelne nimet ...

                                               

Vahemere alpikann

Vahemere alpikann on nurmenukuliste sugukonda alpikanni perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Vahemere alpikanni looduslikuks levilaks on Palestiina, Küprose, Kreeta ja Rhodose saared ning Tunise ümbrus. Kasvukohana eelistab mäekülgi, põõstasti ...

                                               

Varsapõlv

Varsapõlv on taimeperekond nurmenukuliste sugukonnas. Varsapõlve perekonda kuulub 20–25 liiki madalakasvulisi rohttaimi, millest ehk tuntuim on kirjandustegelasele nime andnud põld-varsapõlv. Perekonna botaaniline nimi tuleb kreeka sõnadest ana – ...

                                               

Harilik sinilatv

Harilik sinilatv on mitmeaastane sinilatvade perekonda kuuluv rohttaim. Rahvapärased nimetused on ka heinsinelill, reinvars ja sinised pirdid.

                                               

Leeklill

Douglasi leeklill Phlox douglasii kevad-leeklill Phlox divaricata karvane leeklill Phlox pilosa Arendsi leeklill Phlox ×arendsii lamav leeklill Phlox ×procumbens nõeljalehine leeklill Phlox subulata suvi-leeklill Phlox drummondii aed-leeklill Phl ...

                                               

Sinilatv

Sinilatv on siniladvaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Perekonda kuulub 50 liiki, mis kasvavad põhjapoolkeral ja Andides, sageli mägedes. Eestis on neist hajusalt levinud üksnes harilik sinilatv Polemonium caeruleum.

                                               

Mugul-mungalill

Mugul-mungalill, tuntud ka kui mashua, on õistaime liik mungalille perekonnast, mida kasvatatakse Andide piirkonnas, eriti Peruus ja Boliivias, vähemal määral ka Ecuadoris ja Boyacá departemangus Colombias, söödavate mugulate pärast, mida süüakse ...

                                               

Suur mungalill

Suur mungalill on üheaastane dekoratiiv- ja maitsetaim, mis kasvab ka Eesti kliimas. Taime kutsutakse sarnaste maitseomaduste tõttu rahvapäraselt ka kressiks.

                                               

Ristõielised

Ristõielised on suur õistaimede sugukond. Royal Botanic Gardensi andmeil kuulub sugukonda üle 330 perekonna 3700 liigiga. Ristõielised on valdavalt rohttaimed, harvem poolpõõsad, kes eelistavad kasvada parasvöötmes.

                                               

Aafrika malkolmia

Aafrika malkolmia on ristõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Liiki kirjeldas esimesena Carl Linné, praegune aktsepteeritud nimetus pärineb Viktor Botšantsevilt.

                                               

Hanerohi

Hanerohi on kapsalaadsete seltsi ristõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond. Kaks varem hanerohu perekonda arvatud rühma, sektsioon liivrohi Cardaminopsis ja alamperekond lehmakapsas Turritis moodustavad nüüd eraldi perekonnad. Viimase aj ...

                                               

Harakalatv

Harakalatv on taimeperekond ristõieliste sugukonnas. Perekonda kuulub umbes 180 liiki, mille hulgas on nii umbrohtusid kui ka hinnatud aiakultuure. Harakaladvad kasvavad Edela-Aasias, Vahemere maades, Euroopas, Makroneesias, Roheneemesaartel) ja ...

                                               

Harilik sinerõigas

Harilik sinerõigas on iseloomulik Kaukaasia steppidele ja kõrbealadele. Levib Kesk-Aasiast kuni Siberi idaosani ja Lääne-Aasiani, aga samuti on taimi leitud Kagu- ja Kesk-Euroopast ning Loode-Ameerikast. Eestis kasvab paiguti Lääne-Eesti mererann ...

                                               

Hiirekõrv

Hariliku hiirekõrva rahvapärased nimetused on kassi tudarad, luuvaluhein, pisterohi, robbi rohi, kambarohi, karjapoisipaun, kärnarohud, hiiretasku, rotikõrv. Paljud nimetused on seotud taimele omistatud ravivõimetega. Eestikeelse nimetuse on taim ...