ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 253




                                               

Rohkeõieline hõbepuu

Arvatakse, et rohkeõieline hõbepuu pärineb algselt Kesk-Hiinast ning on sealt levinud edasi Koreasse ja Jaapanisse. Liik on sisse viidud Lõuna-Sahhalinile.

                                               

Sarik-hõbepuu

Liik kasvab kuni 2 m kõrguse laiuva põõsana, läbimõõt võib olla kuni 3 m. Okstel paiknevad teravad ja jäigad ogad. Lehekuju on kitsas-elliptiline, ääred on kaardunud sissepoole. Lehed on noorena hõbedased, hiljem muutub lehe pealmine külg rohelis ...

                                               

Jalakas (perekond)

Jalakas on jalakaliste sugukonda kuuluvate mitmeaastaste heitlehiste ühekojaliste lehtpuude perekond. Eestis kasvab pärismaisena kaks selle perekonna liiki: Ulmus laevis – künnapuu Ulmus glabra – harilik jalakas Ilupuuna kasvatatakse veel: Ulmus ...

                                               

Väikeselehine jalakas

Väikeselehine jalakas on jalaka perekonda kuuluv puuliik. Kasvab Hiinas, Jaapanis, Põhja-Koreas ja Vietnamis. Teda kasvatatakse tihti potipuuna bonsaina.

                                               

Harilik kanep

Harilik kanep on kanepiliste sugukonda kanepi perekonda kuuluv rohttaim. Kultuurtaimena on harilik kanep laialt levinud ja teda on kasutatud kultus-, toidu-, tarbe-, ravim-, narkotaimena, püha ja maagilise taimena ning kaubaartiklina jpm.

                                               

Humal (perekond)

Humalaid on kolm liiki, millest ühel on viis teisendit: Humulus lupulus var. neomexicanus Humulus lupulus var. lupuloides sün. Humulus americanus Humulus lupulus var. cordifolius Humulus lupulus var. pubescens Humulus lupulus var. lupulus Humulus ...

                                               

Metsik kanep

1924. aastal leidis vene botaanik Dmitri Janiševski, et Kesk-Venemaal kasvav kanepitaim on kas harilik kanep Cannaabis sativa või hoopis eraldi taimeliik ning pakkus välja alternatiivnimetused: C.sativa L.var ruderalis Janisch. ja Cannabis rudera ...

                                               

Õlikanep

Õlikanepiks nimetatakse kanepit, mida kasvatatakse tema seemnetes sisalduva õli pärast. Kanepiseemnetest pressitud õli saab tarvitada toiduks või kosmeetikatoodete valmistamiseks, samuti saab sellest valmistada biodiislikütust. Kanepiõli sisaldab ...

                                               

Bengali viigipuu

Bengali viigipuu ehk baanian on viigipuu perekonda kuuluv puuliik. Viigipuu perekond kuulub mooruseliste sugukonda, mis omakorda kuulub roosilaadsete seltsi. Puul on tugevad õhujuured, millest moodustuvad tihti uute tüvedena funktsioneerivad tüvi ...

                                               

Viigipuu

Viigipuu on taimeperekond mooruseliste sugukonnast. See on suur perekond umbes 850 liiki peamiselt troopiliste alade puid ja liaane. Hariliku viigipuu vilikondi nimetatakse viigimarjadeks.

                                               

Juudinõges

Juudinõges on taimeperekond nõgeseliste sugukonnast. Juudinõgese perekonda kuulub 20–30 peamiselt parasvöötmes ja troopikas kasvavat liiki. Enamasti on tegu 20–80 cm kõrguste üheaastaste või mitmeaastaste rohttaimedega, millel on roheline või roo ...

                                               

Nõges

Kuigi nõgeste kõrvekarvadega kaetud värsked lehed ja varred põhjustavad kõrvetust ja löövet, ei ole selles enamiku nõgeseliikide puhul midagi tõsist, mis arstiabi nõuaks. Mõned liigid on koguni täiesti ohutud ja neid saab pärast aurutamist süüa n ...

                                               

Rooma nõges

Rooma nõges on nõgeseliste sugukonda nõgese perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Kasvab kuni 150 cm kõrguseks. Meenutab välimuselt kõrvenõgest, kuid on sellest tihedamalt kõrvekarvakestega kaetud.

                                               

Valu-nõgespuu

Tugeva reaktsiooni vältimiseks pärast taime riivamist või sellega otsest kokkupuutumist võib võtta antihistamiinitableti. Uuendusliku välispidise meetmena leiab kasutust plaastri või karvaeemaldamiseks mõeldud vahalapi kleepimine kõrvetada saanud ...

                                               

Roosõielised

Roosõielised on suve- ja igihaljaste puittaimede ning mitmeaastaste, harvem üheaastaste õistaimede sugukond roosilaadsete seltsist. Roosõieliste sugukonda kuulub nii puid, põõsaid kui rohttaimi. Kokku umbes 3000–4000 liiki 100–120 perekonnast. Te ...

                                               

Angervaks (perekond)

Angervaks on õistaimede perekond roosõieliste sugukonnast. Perekonnas on 12 liiki. Kõik on pärit põhjapoolkera parasvöötmest. Enamik liike on muljetavaldavad kõrged puhmad. Kamtšatkalt ja Põhja-Jaapanist pärineb kamtšatka angervaks, mis kasvab ku ...

                                               

Ebaküdoonia

Ebaküdoonia on põõsaste perekond roosõieliste sugukonnas. Ebaküdoonia perekonda kuulub kolm liiki 1-3 meetri kõrguseid põõsaid. Ebaküdoonia perekonna looduslik levila on Ida-Aasias, peamiselt Hiinas, Koreas ja Jaapanis. Ebaküdooniad on heitlehise ...

                                               

Harilik drüüas

Harilik drüüas on igihaljas poolpõõsas roosõieliste sugukonnast. Selle aeglase kasvuga pikaealise taime levila on Arktikas ja põhjapoolkera mägistel aladel.

                                               

Karvane viirpuu

Karvane viirpuu kasvab madala puu või kõrge põõsana. Karvane viirpuu kasvab looduslikult Põhja-Ameerika kirdeosas ja Kanadas. Tavaliselt esineb teda alusmetsarindes ja metsaservadel)

                                               

Kirsipuu

Kirsipuu on roosõieliste sugukonna ploomipuuliste alamsugukonna toompuu perekonna alamperekond. Kirsipuud kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes: 2 liiki Põhja-Ameerikas, 3 Euroopas ja ülejäänud Aasias. Kirsipuud kasvavad metsikult enamikus Euroopas ...

                                               

Kitseenelas (perekond)

Kitseenelas on taimede perekond roosõieliste sugukonnas. Perekonda kuulub eri süstemaatikate kohaselt üks kuni viis liiki: Aruncus aethusifolius – korea kitseenelas Aruncus gombalanus Aruncus asiaticus – aasia kitseenelas Aruncus dioicus – harili ...

                                               

Kortsleht

Kortslehti on umbes 300 liiki, millest suurem osa kasvab Euraasia lähisarktilises ja parasvöötmes, kuid ka Araabia poolsaare lääneosas, Lähis-Idas, Indias, Kalimantanil, Sulawesil ja Filipiinidel. Mõned liigid kasvavad Aafrika ja Ameerika mäestik ...

                                               

Läänevaarikas

Põõsa maksimaalne kasv on 3 m. Taimevarred on purpurse värvusega ning kaetud sinaka vahakirmega. Varsi katavad jämedad ogad. Taimel on liitlehed kolmetised, pikkvõrsel on lehed viietised. Lehekese kuju on munajas, serv kahelisaagjas ning lehe alu ...

                                               

Maarjalepp

Maarjalepp on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede perekond. Perekonda kuulub 12–15 liiki, mis kasvavad põhjapoolkeral. Üks liik on Aafrikas. Maarjalepad kasvavad ½–2 m kõrgeks. Vars on püstine või tõusev. ...

                                               

Maasikvaarikas

Eestis kasvab taim kuni 50 cm kõrguseks. Taime liitlehed koosnevad 5-9 lehekesest, mille leheservad on hambulised. Lehevarred ning -rootsud on kaetud ogadega. Õied on valged, kuni 4 cm läbimõõduga. Viljade valmimise periood algab augustist, kuid ...

                                               

Mandlipuu (alamperekond)

Mandlipuu on toompuu perekonna alamperekond või iseseisev perekond. Mandlipuu alamperekonda või perekonda kuulub umbes 40 liiki heitlehiseid põõsaid ja väikeseid puid. Levila Lõuna- ja Kagu-Euroopas ning Ees-, Kesk- ja Ida-Aasias. Alamperekonna v ...

                                               

Murakas

Murakas on roosõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Muraka perekonda kuulub umbes 400 liiki. Eestis kasvab looduses kuus liiki: lisaks harilikule vaarikale Lääne-Eestis levinud põldmari ehk põldmurakas, harva esinev kitsemurakas, rabamurakas, ...

                                               

Mõõl

Mõõl on taimede perekond roosõieliste sugukonnast. Mõõla perekonda kuulub umbes 50 liiki mitmeaastaseid rohttaimi. Levilaks on Euroopa, Aasia, Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Uus-Meremaa. Lähedased sugulased perekondadega Potentilla maran ja ...

                                               

Punanupp

Punanupp on taimede perekond roosõieliste sugukonnast. Eestis on levinud kaks liiki: Sanguisorba officinalis L. – ürt-punanupp paiguti Sanguisorba minor Scop. – harilik mustnupp haruldane

                                               

Taraenelas

Taraenelas on taimeliik roosõieliste sugukonnast enela perekonnast. Taime kasvatatakse dekoratiiv- ja meetaimena. Taime looduslik levila on Kagu-Euroopa ja Aasia.

                                               

Toomingas

Toomingas on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv lehtpuude alamperekond. Toomingad on levinud põhjapoolkera parasvöötmes. Toomingatel on lihtlehed. Õied on koondunud 12–30 kaupa sihvakatesse rippuvatesse kobaratesse ja puhkevad kevade ...

                                               

Tuhkpuu

Tuhkpuu on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv taimede perekond. Tuhkpuu perekonda kuulub 70–300 liiki. Hulgaliselt on taimi, mida mõned autorid peavad liigiks, aga mõned alamliigiks. Tuhkpuud on pärit Euraasia parasvöötmest. Kõige ...

                                               

Viirpuu

Viirpuu on roosõieliste sugukonda kuuluv puittaimede perekond. Viirpuu on väga liigirohke perekond kuni 1500 liigiga. Eesti kodumaiseid liike on R. Cinovskise 1971 järgi üheksa, neist sagedasim on harilik viirpuu, mis on tavaline Saaremaal. Üldse ...

                                               

Õunapuu (perekond)

Õunapuu on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv puude perekond. Metsikult kasvavaid õunapuuliike tuntakse umbes 33. Need kasvavad kõik eranditult põhjapoolkeral parasvöötmes. Minevikus arvati vahel õunapuu perekonda ka pirnipuud. Ne ...

                                               

Kreektürn

Kreektürn on taimeperekond türnpuulised sugukonnast. Enamik liike on madalakasvulised puud või põõsad, söödavate viljadega. Eestis selle perekonna liike pärismaisena ei kasva.

                                               

Paakspuu (perekond)

Paakspuu on türnpuuliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Eestis kasvab üks siia perekonda kuuluv pärismaine liik: harilik paakspuu Frangula alnus.

                                               

Türnpuu (perekond)

Türnpuu on roosilaadsete seltsi türnpuuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste puude ja põõsaste perekond. Türnpuu teaduslik nimi tuleb vanakreeka sõnast ῥάμνος Rhamnos, mis tähendab ogalist põõsast. Türnpuid on sadakond liiki väikeseid puid ja põõs ...

                                               

Harilik eleuterokokk

Harilik eleuterokokk on 2–5 m kõrgune, võimsa sammasjuurestikuga ja paljude harudega põõsas. Võrsed on püstiasendis ning nende peal kasvab tihe okastik, värvus varieerub helekollasest helehallini. Pikkadel lehevartel asetsevad sõrmjad liitlehed, ...

                                               

Kuradipuu

Väike 3–5 meetri kõrgune puu, mille peenikest harunemata tüve katavad tihedalt lühikesed ogad, mille järgi on puu arvatavasti oma nime saanud. Lehed on suured, kaheli sulgjad, kujult munajad kuni elliptilised. Õied kollakasvalged, asetsevad ebasa ...

                                               

Ogapaanaks

Ogapaanaks on taimede perekond või alamperekond araalialiste sugukonnast. Liikide seas on: harilik eleuterokokk ehk harilik ogapaanaks raotu eleuterokokk ehk raotu ogapaanaks

                                               

Apteegitill

Apteegitill ehk fenkol on sarikaliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Apteegitilli perekonda liigitatakse tänapäeval CoL-is järgmised taimeliigid: Foeniculum scoparium Quézel Foeniculum subinodorum Maire, Weiller & Wilczek. Foeniculum vulgare Hil ...

                                               

Harakputk

Harakputk on taimeperekond sarikaliste sugukonnast. Perekonna levilaks on Euroopa ja Aasia parasvöötmealad. Harakputkesid leidub üle 20 liigi. Perekonda kuuluvad ühe-, kahe- ja mitmeaastaste rohttaimed. Kõigile liikidele on omased peterselli meen ...

                                               

Harilik kikkaputk

Harilik kikkaputk on sarikaliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Rahvapäraselt on teda kutsutud ka inglitaimeks ja suureks pütsikuks. Rahvameditsiinis kasutatakse peamiselt seedimise korrastajana.

                                               

Harilik leeskputk

Harilik leeskputk on sarikaliste sugukonda leeskputke perekonda kuuluv, kõrge mitmeaastane rohttaim, mida kasutatakse nii maitse- kui ravimtaimena.

                                               

Harilik näär

Harilik näär on sarikaliste sugukonda nääre perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Rahvapärased nimetused on ka ingver, maapihl, atlahein, krampjuur.

                                               

Heinputk

Angelica archangelica L. – kikkaputk paiguti Angelica sylvestris L. – harilik heinputk sage Angelica palustris Besser Hoffm. – emaputk paiguti Angelica archangelica subsp. litoralis Fr. Thell. – rand-kikkaputk

                                               

Kareputk

Kareputk on taimede perekond sarikaliste sugukonnast. Eestis on levinud kaks liiki: Laserpitium prutenicum L. – ahtalehine kareputk Haruldane, peamiselt Tartu ümbruses. Laserpitium latifolium L. – laialehine kareputk paiguti

                                               

Karuputk

Karuputk on umbes 60 liigiga perekond sarikaliste sugukonnas. Eestis on pärismaine üks liik – siberi karuputk H. sibiricum. Võõrliikidena esinevad Eestis sosnovski karuputk H. sosnowskyi ja hiid-karuputk H. mantegazzianum, mis on võrdlemisi sarna ...

                                               

Kõrveköömen

Kõrveköömen on sarikaliste sugukonda kuuluv taimeperekond. Eestis kasvab üks sellesse perekonda kuuluv pärismaine liik: niit-kõrveköömen Cnidium dubium.

                                               

Mesiputk

Mesiputk on taimeliik sarikaliste sugukonnast. Mesiputk on mitmeaastane rohttaim, mis on tuntud oma aniisi meenutava lõhna tõttu. Taime kasutatakse kulinaarias ja meditsiinis.