ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 257




                                               

Harilik kukeseen

Harilik kukeseen ehk kantarell on kukeseeneliste sugukonda kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Magnus Fries aastal 1821.

                                               

Harilik lambaseenik

Seenekübar ebakorrapärase kujuga, nahkpruun ja sile, kuid rebeneb viljakeha laiusesse kasvades keskkohas soomuseliseks. Soomuste hulk sõltub kasvuaja ilmast. Mida kuivem kübara pind kasvu ajal on, seda soomuselisemaks see muutub. Värvus varieerub ...

                                               

Harilik murukera

Harilik murukera on murukeraliste sugukonda murukera perekonda kuuluv seeneliik. Murukera kasvab metsades, teeservadel, parkides. Ta on üsna sage, kuid ei kasva kõrges rohus. Viljakehad on näha hilissügiseni, aga Inglismaal, kus lumikatet ei teki ...

                                               

Harilik murumuna

Harilik murumuna murumunaliste sugukonda murumuna perekonda kuuluv seeneliik. Viljakeha on 3–8 cm kõrge ja 2–5 cm lai; pirnikujuline ja selgepiirilise jalaosaga. Välispind on noorena hallikasvalge, hiljem pruunikas. Pinnal on jämedad pudenevad og ...

                                               

Harilik põdramokk

Kübar on kumer, hallikaspruun või pruun, tihedalt kaetud suurte, osaliselt kattuvate, teravatipuliste, tumepruunide või mustpruunide soomustega. Kübara laius on 5–20 cm. Kübara alakülg on kaetud rippuvate kahvatupruunide narmastega. Seene jalg on ...

                                               

Harilik tanuseen

Harilik tanuseen ehk maarasv on tanuseeneliste sugukonda kuuluv seeneliik, mis kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerika lääneosas. Noor viljakeha on kerajas, värvuselt valge või kollakas. Täiskasvanud viljakeha on 10–20 cm kõrge. Raipehaisuga meelitab s ...

                                               

Harilik tungaltera

Seen parasiteerib enamikul kõrrelistel, kaasa arvatud kõikidel teraviljadel. Kasvu soodustavad niisked ilmad. Tungaltera eristub seemnetest tumedama värvuse ja suuremate mõõtmete poolest. Mahakukkunud tungalterast arenevad kevadel kotteosed, mis ...

                                               

Hiidmuna

Hiidmuna on murumunaliste sugukonda hiidmuna perekonda kuuluv seeneliik. Ühes viljakehas võib olla miljardeid eoseid. Eesti suurim murumuna on leitud Saka kandist, selle ümbermõõt oli 198 cm, kõrgus 41 cm ja kaal 16 kg.

                                               

Kammpilvik

Kammpilvik on pilvikuliste sugukonda pilviku perekonda kuuluv seen. Kübar on kollakas- kuni hallikaspruun. Sarnaneb välimuselt rihvelpilvikuga, kuid on maheda maitse ja õlilõhnaga. Kammpilvik ei ole söögiseen. Kammpilvik kasvab lehtmetsades, erit ...

                                               

Kasepuravik

Kasepuravik on puravikuliste sugukonda puraviku perekonda kuuluv seeneliik. Üks Eesti tuntumaid ning levinumaid puravikke. Kübar varieeruvalt mitmesugust tooni pruun, limane, pehme, läbimõõt kuni 15 cm. Torukesed valkjad, vabad; poorid väikesed, ...

                                               

Kaseriisikas

Kaseriisikas on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik. Kaseriisikas vajab kupatamist; toorena on kibe ja mürgine. Ladinakeelne nimi torminosus tähendabki seda, et põhjustab seedeelundkonna töö häireid. Kaseriisikas kasvab põhj ...

                                               

Kevadkogrits

Rahvapäraselt tuntakse teda hoonisa ja lehmanisa nime all. Teadusliku liiginime autorid on Christiaan Hendrik Persoon ja Elias Magnus Fries. Persoon kirjeldas teda esmakordselt 1800. aastal nime Helvella esculenta all. Praeguse nime andis talle F ...

                                               

Kimp-lambaseenik

Kimp-lambaseenik ehk punakas lambaseenik on maapinnal kasvav jalaga seen. Seene ülapind on oranžika tooniga, võib olla krobeline või koobaslaiguline, kuid soomuseid ei ole. Servas kreemikasvalge, keskel lõhe- või virsikuroosa. Jalg sõrmejämedune, ...

                                               

Kirju puravik

Kirju puravik on puravikuliste sugukonda puraviku perekonda kuuluv seeneliik. Kübar mustjaspruun, ookerjalaiguliselt kirju, peensametjas, kleepuv, läbimõõt kuni 12 cm. Torukesed valkjad; poorid sama värvi, katsumisel muutuvad nõrgalt roosakaks, v ...

                                               

Kitsemampel

Kitsemampel on vöödikuliste sugukonda kuuluv seen, mis kasvab Euroopa ja Põhja-Ameerika põhjapiirkondades. Kitsemamplit tunti varem nimega Rozites caperatus ning liigitati perekonda Rozites, kuid geenianalüüsi tulemusena liigitati vöödiku Cortina ...

                                               

Kollane pilvik

Kollane pilvik on pilvikuliste sugukonda pilviku perekonda kuuluv seeneliik. Seen kasvab Eestis koos kasega kaasikutes, kase-segametsades ja rabades. Lõuna-Eestis sagedasem. Levinud juulist oktoobrini. Seen on noorelt erkkollane, vanemana hallika ...

                                               

Kuldmampel

Kuldmampel on šampinjoniliste sugukonda kuuluv seeneliik, kuldmampli perekonna ainus liik. Eestis on kuldmampel laialdaselt levinud ja seda eriti inimtekkelistel kasvukohtadel nagu näiteks karjäärid, teeservad, võsastikud ja pargid, kus see on ük ...

                                               

Kuuseriisikas

Kuuseriisikas on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik. Oranži seenelihaga kuuseriisikas on maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata.

                                               

Lehmatatik

Lehmatatik on kollakas- kuni punakaspruuni kübaraga. Kübar on limane ja kuni 10 cm läbimõõduga. Torukesed silmatorkavalt laiad ja nurgelised, helekollased kuni oliivpruunid, kübaralihast halvasti eraldatavad, jalale otse külge kasvanud. Jalg on k ...

                                               

Lepapuravik

Lepapuravikku võib Eestis leida niisketes ja lodustuvates lepikutes, nii hall- kui ka sanglepikutes. Lepapuravik on väga sage ja kasvab suurte kogumikena augustist oktoobrini.

                                               

Liivtatik

Liivtatik on erinevalt teistest tatikutest oranžpruuni ja kuiva kübaraga, mis on noorelt sametine, isegi pehme, aga vananedes muutub siledaks, isegi libedaks, ja märjaga limaseks. Kübara läbimõõt on 6–13 cm. Väikesed poorid ja torukesed on pruuni ...

                                               

Majavamm

Majavamm on kandseente hõimkonda kuuluv seeneliik. Kõige enam on ta tuntud pruunmädaniku põhjustajana puitkonstruktsioonidel.

                                               

Maksak

Maksak ehk rusuk on maksakuliste sugukonda maksaku perekonda kuuluv seeneliik. Seene viljakeha on üheaastane, lühikese jala või keeletaoline, paks, suur, elastne ja lihakas. Ülapind virsiku- või lihapunane. Vanalt veripunane, siis katab viljakeha ...

                                               

Murumuna

Murumuna murumunaliste sugukonda kuuluv seeneperekond. Murumunade viljakehad on enam-vähem pirnjad. Eestis on leitud kümme liiki murumune, millest enamik on noorelt kuni seene sisemus on valge söödavad.

                                               

Must pässik

Must pässik on seeneliik pässiku perekonnast. Must pässik on taimepatogeen ja ravimseen. Musta pässiku viljatut mügarlikku moodustist nimetatakse kasekäsnaks mitte segi ajada teise puuseeneliigiga, mille liiginimi on kasekäsn. Eesti pärimusteksti ...

                                               

Männi-kivipuravik

Kübar punakaspruun, tugevalt radiaalkurruline, kleepiv, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed noorelt valged, hiljem kollakad kuni oliivrohelised, peaaegu vabad; poorid väikesed, ümarad, vanalt roostepunakad. Jalg valge kuni punakaspruun, ülaosas selg ...

                                               

Männiriisikas

Seene esmakirjeldaja oli Giovanni Antonio Scopoli ja hiljem Elias Magnus Fries, moodsa seeneteaduse isa. Seene perekonnanimi Lactarius viitab piimmahlale, mida seen eritab, ja liiginimi rufus seenekübara värvile.

                                               

Mütsik

Mütsikud on mütsikuliste sugukonda kuuluv suur ja liigirohke perekond seeni. Neid on käsitletud ka heinikuliste alamsugukonnana. Maailmas on neid kokku umbes 500 liiki. Mütsikute esindajad on väikesed saprotroofid. Mycena citricolor on parasiit k ...

                                               

Palupuravik

Levib Põhjamaade männikutes, Eestis eriti sagedalt. Palupuravik moodustab mükoriisat kaheokkaliste mändidega. Viljakehasid võib leida suvest hilissügiseni.

                                               

Panter-kärbseseen

Seenekübar on 5–12 sentimeetrit lai, noorelt poolkerajas, siis kumer ja lõpuks lame. Kübara ülapind on läikiv ja värvuselt helepruun või hallikaspruun kuni tumepruun. See on kaetud paljude väikeste, valgete ja peaaegu reeglipäraselt kõrvuti asets ...

                                               

Porgandriisikas

Porgandriisikas on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik. Oranži seenelihaga porgandiriisikas on väga hea söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata.

                                               

Punane kärbseseen

Punane kärbseseen kasvab kõikjal põhjapoolkera parasvöötmes. Soojemates piirkondades, nagu Hindukušis, Kesk-Ameerikas ja Vahemere maades kasvab ta mägedes. Koos männiseemnetega on ta sisse talutud mitmele poole lõunapoolkerale, sealhulgas Austraa ...

                                               

Roheline kärbseseen

Ta on lehtpuude mükoriisaseen. Puude suhtes ei ole ta väga valiv: ta kasvab koos kase, kastani, pähklipuu, sarapuu, pöögi ja valgepöögiga, samuti männi ja kuusega. Kuid rohelist kärbseseent on viidud ka mujale, kus ta moodustab mükoriisat kohalik ...

                                               

Suur mügarliudik

Seen on levinud Euroopas. Liik parasiteerib ülaste risoomidel, moodustab seal sklerootsiume. Kevadel ülaste kasvu ajal arenevad sklerootsiumitel seene viljakehad – lehtereoslad. Viljakehasid moodustab seen eriti ohtralt häiritud pinnasega paikades.

                                               

Tavariisikas

Tavariisikas on suur ja lihakas lillakashall söögiseen. Seene kübar on noorena kumer, vananedes lamenev, väga vanad seened muutuvad lehterjaks. Seen on limane, niiske ilmaga väga limane. Eoslehekesed on valged või valkjaskollakad, hele jalg on üh ...

                                               

Tavavahelik

Viljakehad on lihakad, noorelt sügavalt sisserullunud kübaraservaga. Erinevalt puravikest ei ole kübara all svammi meenutavat torukeste kihti, vaid eoslehed. Viljakehad on hallikas-, kollakas- või oliivpruunid, eoslehekesed värvuvad vajutamisel k ...

                                               

Terav paljak

Terav paljak on värvikuliste sugukonda paljaku perekonda kuuluv hallutsinogeenne seeneliik. Seen kasvab Euroopas, Venemaal, Indias, Peruus ja Lõuna-Ameerika loodeosas ning Põhja-Ameerikas Oregonis, Washingtoni osariigis, Alaskal ja Labradoril, ee ...

                                               

Timpnarmik

Timpnarmik on narmikuliste sugukonda narmiku perekonda kuuluv seen. Timpnarmik meenutab mõnevõrra kukeseent, kuid kübara all kannab ta nimele sobivalt narmaid. Kasvab tihti suurtes gruppides.

                                               

Tuletaelik

Tuletaelik ehk ebatuletael on seeneliik taelikuliste sugukonnast. Ta kasvab lehtpuudel ja lõhub surnud teistel andmetel ka elusaid puid aeglaselt oma ensüümidega. Eosest kasvanud seeneniidistik tungib puu sisse koorevigastuste kaudu. Seeneniidist ...

                                               

Tõmmuriisikas

Tõmmuriisikas ehk seaseen ehk mullapööraja on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik. Tõmmuriisikas on toorelt mürgine kibedamaitseline söögiseen. Mürgisus kaob kupatamisel. Lääneriikides ei soovitata tõmmuriisikat siiski toidu ...

                                               

Valge kärbseseen

Kasvab kaunis sageli kogu Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades, augustist oktoobrini. Enam-vähem iga kümne aasta tagant ilmneb valge kärbseseen Eestis paiguti hulgaliselt, viimane valge kärbseseene aasta oli 2010.

                                               

Veririisikas

Veririisikas on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik. Veririisikas oranžookerja või purpurpunaka seenelihaga riisikas, väga hea söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata.

                                               

Vesi-külmaseen

Vesi-külmaseen on seeneliik külmaseene perekonnast ja sugukonnast Physalacriaceae. Varem on neid käsitletud ka heinikuliste sugukonnas.

                                               

Võiseen

Võiseen ehk kollariisikas, ka kollapiimik ja võivahelik, on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik. Kasvab lubjarikkal mullal kuuse-segametsades, lammi- ja soostunud metsades. Võiseene kübar on 8–24 cm laiune, lame, keskkohast ...

                                               

Eesti NSV floora

Eesti NSV floora on 11-köiteline teaduslik teos Eesti taimestikust. See on kõige täielikum ülevaade Eestis kasvavaist soontaimede liikide kohta. Haarab nii pärismaiseid kui ka võõrliike kasutades Cronquisti süsteemi. Ilmus aastail 1953–1984, koos ...

                                               

Eesti taimestik

Eesti taimestik ehk Eesti floora on Eestis kasvavate taimeliikide kogum. Eristatakse pärismaist taimestikku ja introdutseeritud taimestikku. Eestis kasvab pärismaisena ligikaudu 1440 liiki soontaimi ja 583 liiki sammaltaimi. Introdutseeritud floo ...

                                               

Aas-kurereha

Aas-kurereha on mitmeaastane, tugeva kasvuga paljuvarreline taim kõrgusega 30–90 cm. Lehed on karekarvased, seitsmeti sõrmlõhised. Kroonlehed sinised punakate soontega, kuni 2.5 cm pikad ja 1.5 cm laiad. Õieraod rohkete näärmekarvadega. Välimusel ...

                                               

Aaskannike

Aaskannike ehk käoorvik on kannikeseliste sugukonda kannikese perekonda kuuluv üheaastane, harvem kaheaastane rohttaim. Teaduslikult kirjeldas aaskannikest esimesena Linnaeus 1753. Aaskannike on Ingeri ja vabamõtlejate sümbol.

                                               

Aaslina

Aaslina on linaliste sugukonna lina perekonda kuuluv ühe- või kaheaastane rohttaim. Esimesena kirjeldas aaslina teaduslikult Linnaeus 1753. Aaslina kasvab lähistroopikas ja parasvöötmes Euroopas, Marokos, Türgis, Iraanis ja Taga-Kaukaasias. Ta on ...

                                               

Ahtalehine põdrakanep

Ahtalehine põdrakanep ehk ahtaleheline põdrakanep on pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Ta kuulub põdrakanepi alamperekonda. Varem arvati see alamperekond iseseisvaks perekonnaks ja ahtalehine põdrakanep ka ...