ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 258




                                               

Balti sõrmkäpp

Balti sõrmkäpp kasvab 25–70 100 cm kõrguseks. Varrel ühtlaselt paiknevad lehed on ühelaiused, olles keskmiselt 2 cm laiused ja laiuvad, tumerohelised ja tumedalaigulised. Mõnikord võivad laigud olla rõngakujulised. Kõige suurem leht on alt teine. ...

                                               

Haisev kurereha

Haisev kurereha on kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taimeliik. Haisev kurereha on 20–50 cm kõrgune ühe- kuni kaheaastane näärmekarvadega kaetud rohttaim. Tema lehed on sulgjagused, kusjuurs lehe osad omakorda sulgjalt lõhestunud. ...

                                               

Hall käpp

Hall käpp on käpaliste sugukonda käpa perekonda kuuluv mitmeaastaste ühekojaliste rohttaimede liik. Hall käpp on III kategooria kaitsealune taim. Aastal 2000 valiti hall käpp taimena Läänemaa sümboliks.

                                               

Hapu oblikas

Tugevast sammasjuurest kasvab välja kodarik nooljate, terveservaliste, veidi lihakate lehtedega. Ülaosast harunev vars kasvab 30–100 cm kõrguseks. Varasuvel ilmub väikestest punakatest õitest pikk pöörisõisik. Taim õitseb juunist augustini. Lehed ...

                                               

Harakkuljus

Süsteem APG II 2003 eraldas nad omaette harakkuljuselised eraldi sugukonnaks uniohakalaadsete seltsis. Varem kuulus harakkuljuse perekond kuslapuuliste sugukonda.

                                               

Harilik angervaks

Harilikku angervaksa on rahvasuus nimetatud mitmeti, näiteks: angerpüdse, angerpüks, hobuseurmarohi, lepavorm, naba-arnikas, püst, risthammas, tuulerohi, vorm. Taime teaduslik nimetus tuleb ladina keelest. Liiginimi ulmaria tuleb sõnast ulmus "ja ...

                                               

Harilik humal

Harilik humal on kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline mitmeaastane väänduva varrega ronitaim. Vanasti kasutati peamiselt õlle pruulimisel. Humalast oleneb õlle mõru maitse, vahutatavus, lõhn, värvus ja pikem säilivus. Humalat kasutatakse kes ...

                                               

Harilik härghein

Harilik härghein on mailaseliste sugukonda härgheina perekonda kuuluv rohttaimeliik. Harilik härghein on üheaastane ühekojaline taim. Ta on poolparasiit, kes kasvab tavaliselt puude või põõsaste juurte küljes. Ta on levinud peaaegu kõikjal Euroop ...

                                               

Harilik härjasilm

Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk-Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja-Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt. Kasvab kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka ...

                                               

Harilik jõhvikas

Harilik jõhvikas ehk kuremari on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest.

                                               

Harilik jänesekapsas

Harilik jänesekapsas on jänesekapsaliste sugukonda jänesekapsa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Ta on Eestis tavaline varjulembene metsataim, eriti kuusikuis.

                                               

Harilik kassikäpp

Kassikäpp kasvab Euraasias, kuid mitte lõuna pool Kesk-Aasiast ja Kaug-Idast, samuti kasvab ta Aafrikas. Põhja-Ameerikas kasvab kassikäpale lähedane liik. Eestis on kassikäpp tavaline. Eestis asustab kassikäpp kõige kuivemaid kasvukohti. Ta kasva ...

                                               

Harilik kellukas

Harilik kellukas on kellukaliste sugukonda ja kelluka perekonda kuuluv taimeliik. Hariliku kelluka õiekroon on sügavamalt lõhestunud ja veidi lillakama tooniga kui ümaralehisel kellukal. Õied on kuni 3 cm suurused. Kasvab niitudel. Vars on püstin ...

                                               

Harilik kopsurohi

Harilik kopsurohi on kareleheliste sugukonda kopsurohu perekonda kuuluv taimeliik. Harilik kopsurohi on 10–30 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim, mis õitseb mais-juunis. Rahvameditsiinis on harilikul kopsurohul laialt kasutusalasid. Kasvukohana eel ...

                                               

Harilik kukehari

Harilik kukehari on paksuleheliste sugukonda kukeharja perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Samasse perekonda kuulub veel umbes 53 liiki.

                                               

Harilik kukesaba

Harilik kukesaba on rohttaim kukesabaliste sugukonna kukesaba perekonnast. Taime vars on 30–100 cm pikk ja tugev. Taime õied on roosakaslillad, õitseb juulist septembrini. Taim kasvab madalsoodes, veekogude kallastel jt.

                                               

Harilik käokann

Käokann on nelgiliste sugukonda ja tulinelgi perekonda kuuluv taimeliik. Käokann eelistab kasvada niisketel muldadel, milleks võivad olla tavaliselt veekogude kaldad, puisniidud jt. Eestis sage.

                                               

Harilik laanelill

Taime suhteliselt suured lehed paiknevad varre tipuosas männasena, nendest allpool võib varrel esineda väiksemaid lehti. Õieraod kasvavad välja ülemiste männaslehtede kaenlaist, enamasti 1.2 valget üksikõit. Laanelill paljuneb peamiselt maa-alust ...

                                               

Harilik lõhnhein

Harilik lõhnhein on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeliik. Tema rahvapärased nimetused on niidu-lõhnhein, maarja-kastehein, maarjaluht, maarjarohi ja soo-maarjahein. Õitsemisaeg on mais ja juunis, esineb kogu Eestis.

                                               

Harilik maarjalepp

Harilik maarjalepp on roosõieliste sugukonda maarjalepa perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Hariliku maarjalepa rahvalikud nimetused on krassid, maapihelgas, maarjakadakas, maarjapihlakas, maarjatakjas, papirohi, üheksapäelill.

                                               

Harilik maavits

Harilik maavits on maavitsaliste sugukonda maavitsa perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsas. Rahvapärased nimetused: jooksvapuu, kuisavits, viinapuu, soolikarohi.

                                               

Harilik mailane

Harilik mailane on rohttaimeliik mailase perekonnast ja teeleheliste sugukonnast. Rahvapäraseid nimetusi: jooksjarohi, paistetuse rohi, eerenprüüs, hundihamba rohi.

                                               

Harilik malts

Harilik malts on rebasheinaliste sugukonda maltsa perekonda kuuluv taimeliik. Rahvapärased nimetused on haraline malts ja päris malts. Eestis on harilik malts laialt levinud. Umbrohuna kasvab ta aedades, teeservadel, põldudel ja prahipaikades, sa ...

                                               

Harilik metspipar

Harilik metspipar on tobiväädiliste sugukonda metspipra perekonda kuuluv rohttaim. Teaduslikult kirjeldas harilikku metspipart esimesena Linnaeus 1753.

                                               

Harilik metsvits

Maapealse varre kõrgus on 25–100, harva 120 cm. Metsvitsa lehed on süstjad ja paiknevad varrel kas paarikaupa vastakult või männastena. Varre allosas on lehtede asemel pruunikad soomused. Kollased õied moodustavad püstise varre tipuosas liitõisik ...

                                               

Harilik mustikas

Harilik mustikas ehk mustikas on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas. Harilikku mustikat kirjeldas esimesena teaduslikult Carl von Linné. Mustika perekonnanimi tuleb ladinakeelsest sõnast vacca leh ...

                                               

Harilik mürkputk

Harilik mürkputk on sarikaliste sugukonda mürkputke perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Mürkputk kasvab veekogude kaldaservades ja madalas kaldavees. Suurvee ajal võib leida ka hulpivaid juurikaid koos jämedate säilitusjuurtega. Mürkputkel on ...

                                               

Harilik naat

Rahvapärased nimetused naadileht, püdseleht, sarapuunaat, varesjalg, pojokõnõ. Eri maade kultuurides on naati kutsutud veel härrakapsaks, preestrikapsaks, ametnikukapsaks, piiskopitaimeks jne. Taime venekeelne nimetus on snõt. Arvatavasti sai tai ...

                                               

Harilik naistenõges

Harilik naistenõges on huulõieliste sugukonda naistenõgese perekonda kuuluv mitmeaastane sidrunilõhnaline rohttaim. Harilik naistenõges on väga vastupidav taim, mida leidub nii aedades kui ka looduses, ent viimases leidub teda vähem. Kui minna lo ...

                                               

Harilik nurmenukk

Erekollased, asuvad ühekülgses longus sarikataolises õisikus. Nurmenukul on nii emakad kui ka tolmukad. Tolmukate paigutusest sõltuvalt on saialillel kahte tüüpi õisi- see on nähtus, mida nimetatakse heterostüüliaks. Ühtedel on lühikene emakakael ...

                                               

Harilik nõgilillik

Väikene poolveelise eluviisiga ühe- või mitmeaastane taim, paljuneb seemnetega ja võsunditega. Kõik lehed juurmised, enamasti 3–5 cm kõrgused, mõlajad või äraspidimunajad, tihti punakad või punased. Õied viietised, umbes 3–5 mm läbimõõdus, roosad ...

                                               

Harilik palderjan

Palderjani Valeriana officinalis rahustavat ja und soodustavat toimet tunti juba antiikajal. Palderjani nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast valere – terve olema. Eesti keelde on nimetus tulnud saksakeelse nimetuse baldrian kaudu. Palderjani rah ...

                                               

Harilik parkhein

Hariliku parkheina lehed on lõhestunud, varieerudes sopilisest kuni sulglõhiseni; põhikujult on nad elliptilised. Valkjad õied, mis paiknevad lehekaenlais, moodustavad tiheda kimbu. Taime varre kõrgus on 620 – 80100 cm; õitseaeg juulist septembrini.

                                               

Harilik piimjuur

Harilik piimjuur on tavaliselt kaheaastane taim, harvem üheaastane või püsik. Taim on 30–100 cm kõrge. Lihakast juurest kasvab välja paks vars, mis on seest õõnes. Taime alumised lehed on 10–30 cm pikad ja süstjad, hallikasrohelised, terava otsag ...

                                               

Harilik pohl

Harilik pohl ehk pohl ehk palukas on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas. Pohla rahvapärased nimetused on ka paluk, poolamari, poolgad ja kuradimari. Pohla lähedased sugulased on mustik ...

                                               

Harilik puju

Harilik puju on korvõieliste sugukonda puju perekonda kuuluv 30–190 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas, levinud ravim- ja maitsetaim. Puju vars on jäik, kandiline ja sinakas-punaka värvusega. Puju õitseb juulis-augustis. Puju oli populaarne keska ...

                                               

Harilik pune

Harilik pune on huulõieliste sugukonda pune perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilik pune on meeldiva vürtsika lõhnaga taim, mida meil tuntakse vorstirohuna. Maailmas tuntakse punet pitsa maitseaine oreganona.

                                               

Harilik raudrohi

Harilik raudrohi on korvõieliste sugukonna raudrohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Ta on kasutatav kui ilu- ja ravimtaim.

                                               

Harilik ristirohi

Harilikul ristirohul on sopilis-sulglõhised, peaaegu paljad lehed. Õisikus on ainult putkõied, keelõied puuduvad. Üldkatise sisemised lehed paljad, enamasti mustatipulised. Välimisi katiselehekesi on rohkesti, need on samuti mustatipulised. Taime ...

                                               

Harilik sealõuarohi

Harilik sealõuarohi on mailaseliste sugukonda sealõuarohu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Harilikku sealõuarohtu on kasutatud ravimtaimena.

                                               

Harilik soolikarohi

Harilik soolikarohi on korvõieliste sugukonna soolikarohu perekonda kuuluv mitmeaastane taimeliik. Soolikarohu tunneb ära iseloomuliku kamprilõhna ja suurte kollaseõieliste puhmikute järgi. Rahvapärased nimetused on ka reinvarred, külakuradipuu, ...

                                               

Harilik söötreiarohi

Söötreiarohu vars on lamav, ümmargune, kuni 30 cm pikk ning paljude okstega. Lehed on vastakud, kuni 1 cm pikad, munajassüstjad, otsast teritunud ja otsast teravad. Õied on väikesed ja rohelised ning esinevad kuni kümneõieliste kerakestena. Õies ...

                                               

Harilik tihashein

Harilik tihashein on huulõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Harilik tihashein eelistab kasvada niisketel kasvukohtadel, näiteks puisniitudel ja veekogude kaldaaladel. Eestis tavaline.

                                               

Harilik ussikeel

Ussikeelt tuntakse ka selliste rahvapäraste nimetustega nagu karuhänd, hundihambad, hundiohakas, loomamaksarohi, hobusekärnarohi, hobuseköharohi, pahasilmarohi, härjakeel, jänesenõges, ussipää, kahetsmeõied, meritsed, sinine ohakas ja siniohtja.

                                               

Harilik varemerohi

Harilik varemerohi on kareleheliste sugukonda kuuluv 30–70 cm pikkune mitmeaastane rohttaim, mis eelistab niiskemat mulda ning mis kasvab Eestis üsna hajusalt. See taimeliik on tõenäoliselt kultuurtaimena 20. sajandil Eestisse sisse toodud ja nat ...

                                               

Harilik vereurmarohi

Vereurmarohu ladinakeelne perekonnanimi Chelidonium pärineb kreeka keelest ja tähendab pääsukest. Vana-Kreeka uskumuse järgi kogub pääsuke vereurmarohu mahla ja puudutab sellega oma poegade silmi, kes seejärel nägema hakkavad. Teisalt on kirjelda ...

                                               

Harilik vesikanep

Harilik vesikanep on korvõieliste sugukonda vesikanepi perekonda kuuluv taimeliik. Kasvukohana eelistab vesikanep liigniisket pinnast, näiteks veekogude kaldaalad, kraavikaldad, raiesmikud, võsastikud, metsasihid. Eestis tavaline. Leiukohti on vi ...

                                               

Harilik võipätakas

Taimele pani 1753. aastal nime Carl von Linné. Harilik võipätakas on levinud kõikjal Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Eestis leidub seda paiguti, rohkem on Lääne-Eestis.

                                               

Harilik ädalalill

Harilik ädalalill on kivirikuliste sugukonda ädalalille perekonda kuuluv rohttaim. Taim on kuni 35 cm kõrge palja püstise ühe või mitme varrega. Südajasmunajad lehed pikkade vartega paiknevad madalas kodarikus. Üks lehtedest on varreümbrine. Varr ...

                                               

Hobumadar

Hobumadar on madaraliste sugukonda madara perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaimeliik. Rahvapäraseid nimetusi: kollased maitsed, kõhurohi, liikmerohi, neitsipunad.