ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 261




                                               

Nutria

Nutria on suur taimetoiduline poolveeline näriline, sugukonna Myocastoridae ainus liik. Looduses subtroopilisest ja parasvöötmelisest Lõuna-Ameerikast pärinevat liiki on majanduslikel kaalutlustel introdutseeritud Põhja-Ameerikasse, Euroopasse, A ...

                                               

Ogapõskne vähk

Ogapõskne vähk on väike koorikloom, kes kuulub kümnejalaliste seltsi ja idajõevähklaste sugukonda. Ogapõsksed vähid on omnivoorid. Mitmekesise toidu tarbimine sõltub energiavajadusest ja toidu kättesaadavusest. Ogapõskseid vähke ohustab veekogude ...

                                               

Pesukaru

Pesukaru kasvab 40–70 sentimeetri pikkuseks ja kaalub 3.5–9 kilogrammi ning on sellega suurim pesukarulaste esindaja. Ta on tavaliselt öise eluviisiga omnivoor: 40% toidust moodustavad selgrootud, 33% taimne toit ja 27% selgroogsed. Pesukaru kasu ...

                                               

Punahirv

Punahirv on üks suurimaid hirveliike hirvlaste sugukonnast. Punahirv on asustanud suurema osa Euroopast, Kaukasusest, Anatooliast, mõned osad Lääne-st ja Kesk-Aasiast. Samuti on punahirv esindatud Atlase mägedes Marokos ja Tuneesias, olles ainuke ...

                                               

Siberi lehis

Siberi lehis on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast. Selle liigi sünonüümide hulka on arvatud ka vene lehis, mida vene autorid käsitlesid pärast II maailmasõda iseseisva liigina.

                                               

Signaalvähk

Signaalvähk ehk tähnikvähk on kümnejalaliste seltsi jõevähklaste sugukonda kuuluv loomaliik. Tema looduslik levila on läänepoolses Põhja-Ameerikas. Eestis levib kui invasiooniohtlik võõrliik.

                                               

Sosnovski karuputk

Rohusööjatel üldjuhul mürgistusi ei esine, kuid näiteks koertele ei ole kokkupuude Sosnovski karuputkega ohutu.

                                               

Tähnikhirv

Tähnikhirv on hirvlaste sugukonda hirve perekonda kuuluv sõraline. Tähnikhirv asustab Ida-Aasiat: Kirde-Hiinat lõuna suunas kuni Jangtseni, Taiwanit, Põhja-Vietnamit, Koread, Jaapanit ja Primorjet. Hiinas on tähnikhirv vabas looduses väljasuremis ...

                                               

Valgeamuur

Valgeamuuri keha on pikenenud ja tüse, justkui torpeedokujuline. Kala kehapikkus võib ulatuda 1 meetrini, kaal kuni 30 mõnede allikate väitel 40 kg.Küljejoonel on 40.42 soomust. Tema anaaluim on mõnevõrra lähemal sabauimele kui enamikul teistel k ...

                                               

Valgesaba-pampahirv

Valgesaba-pampahirv on hirvlaste sugukonda kuuluv sõraline. Valgesaba-pampahirv, keda kutsutakse ka Virginia pampahirveks, pärineb Põhja-Ameerikast. Ta on levinud Põhja-ja Kesk-Ameerikas ning kohati Lõuna-Ameerikas. Võõrliigina elab Kariibi mere ...

                                               

Ümarmudil

Ümarmudil on väike ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda kuuluv kala. Läänemeres on ta võõrliik, kes on siia sattunud laevade ballastveega. Pikkus 15–25 cm.

                                               

Estonia kaevandus

Estonia kaevandus on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1972. aastal käiku lastud Eesti ja ka maailma suurim põlevkivi tootev allmaakaevandus. Kaevandus asub Ahtme ja Viru kaevandusest lõuna pool, Jõhvist 20 km Tar ...

                                               

Maardu fosforiidikaevandus

Maardu fosforiidikaevandus oli fosforiidikaevandus Maardu ja Jõelähtme valla piiril. Maardu allmaakaevandus avati 1940. aastal Kroodi oru juures. Varem tegutses lähedal 1938. aastal suletud Ülgase fosforiidikaevandus. 1954. aastal avati Maardus a ...

                                               

Viru kaevandus

Viru kaevandus on Eesti Energia tütarettevõttele Enefit Kaevandused AS kuuluv allmaakaevandus, kus alustati tööd 1965. aastal ja mis 2013. aastal suleti. Kaevandus asub Ida-Virumaal Jõhvi ja Alutaguse valla territooriumil. Kaevandusväljal on põhi ...

                                               

Ülgase fosforiidikaevandus

Ülgase fosforiidikaevandus on endine fosforiidikaevandus Harjumaal Jõelähtme vallas Ülgasel. 1920. aastate alguses ehitati Jõelähtme kihelkonda Ülgase asunduse juurde fosforiidi tootmiseks allmaakaevandus ja sortimistsehh. Toodangu väljaveoks koh ...

                                               

Fjäcka kihistu

Fjäcka kihistu on ordoviitsiumi ladestu Vormsi lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Vladimir Jaanusson aastal 1963. Kihistu sai nime Fjäcka oja järgi Dalarnas. Eestis on see esindatud riigi lõunaosas, kus see on kõige paksem Taagepera p ...

                                               

Hirmuse kihistu

Hirmuse kihistu on ordoviitsiumi ladestu Oandu lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Algimantas Grigelis aastal 1978. Kihistu stratotüüp on Hirmuse ojasängi paljand, lisastratotüüp on Piilsi 7909 puurauk, kus kihistu kivimid paljanduvad ...

                                               

Kallavere kihistu

Kallavere kihistu on Ordoviitsiumi ladestu kihistu. Kihistu on nimetatud Harju maakonna Kallavere asula järgi. Seda hakkasid esimesena määratlema Lilita Ilga Gailīte ja Rita Ulste aastal 1976. Ajaliselt kuulub see osalt Pakerordi lademesse, moodu ...

                                               

Kõrgekalda kihistu

Kõrgekalda kihistu on Ordoviitsiumi ladestu kihistu. Seda hakkas esimesena määratlema Algimantas Grigelis aastal 1978. Ajaliselt kuulub see Uhaku lademesse, moodustades selle ülemise osa. Selle stratotüübiks on Purtse jõe Kõrgekalda paljand, mill ...

                                               

Leetse kihistu

Leetse kihistu on ordoviitsiumi ladestu kihistu. See kuulub Latorpi ülemlademe koosseisu, kus eristatakse veel Hunnebergi ladet ja Billingeni ladet. Kihistu stratotüüp on Leetse pank. Kihistu on oma nime saanud Leetse mõis järgi Paldiskis. Kihist ...

                                               

Loobu kihistu

Loobu kihistu on ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe kihistu. Seda hakkas esimesena määratlema Algimantas Grigelis aastal 1984. Kihistu stratotüüp on Loobu jõe kanjon Joaveski paljand. Kihistule on nime andnud Loobu küla. Kihistu on kõige paksem K ...

                                               

Mosseni kihistu

Mosseni kihistu on ordoviitsiumi ladestu Harju ladestiku kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Roland Skoglund aastal 1963. Kihistu sisaldab järgmisi kihistikke: Žarėnai kihistik Plunge kihistik Priekule kihistik. Neist kuulub Plunge kihistik O ...

                                               

Mõntu kihistu

Mõntu kihistu on ordoviitsiumi ladestu Nabala lademe kihistu. Kihistut hakkas esimesena eristama Ralf Männil aastal 1987. Kihistu sai nime Mõntu küla järgi. Mõntu kihistu stratotüüp on Ohesaare puurauk, kus kihistiku kivimid esinevad 460.2.462.9 ...

                                               

Paekna kihistu

Paekna kihistu on ordoviitsiumi ladestu Nabala lademesse kuuluv kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Vladimir Jaanusson aastal 1944. Kihistu stratotüüp on Paekna paemurd ja see on nime saanud Paekna küla järgi. Kihistu on kõige paksem Hageri F ...

                                               

Pakri kihistu

Pakri kihistu on ordoviitsiumi ladestu Kunda lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Armin Öpik aastal 1927. Kihistu stratotüüp on Pakri neeme pank ja see on nime saanud Pakri saarte järgi. Kihistu on kõige paksem Tareste F-352 puuraugus 3 ...

                                               

Paluküla kihistu

Paluküla kihistu on ordoviitsiumi ladestu Haljala lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Kalle Suuroja aastal 1991. Kihistu on nime saanud Paluküla küla järgi. Kihistu stratotüüp on Soovälja K-1 puurauk, kus kihistu kivimid paljanduvad 18 ...

                                               

Rumba kihistu

Rumba kihistu on siluri ajastu Adavere lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Erika Jürgenson aastal 1966. Kihistu stratotüübiks oli Rumba jõe Velise süvend, mis on praeguseks hävinenud. Uueks stratotüübiks on Päri paemurd, laiendatud sta ...

                                               

Rägavere kihistu

Rägavere kihistu on ordoviitsiumi ladestu kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Algimantas Grigelis aastal 1978. Kihistu stratotüüp on Rägavere paemurd. See on oma nime saanud Rägavere külalt. Kihistu on kõige paksem Soovälja K-1 puuraugus 28.5 ...

                                               

Saunja kihistu

Saunja kihistu on ordoviitsiumi ladestu Nabala lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Armin Öpik aastal 1937. Kihistu stratotüüp on Mõnuste paemurd. Kihistu on nime saanud Saunja küla järgi. Kõige paksem on see Puhmu 567 puuraugus 24.1 m. ...

                                               

Sillaoru kihistu

Sillaoru kihistu on ordoviitsiumi ladestu kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Algimantas Grigelis aastal 1978. Kihistu stratotüüp on Purtse jõe kaldapaljand vanast Sillaoru veskipaisust veidi maad allpool. Aastal 2016 oli paljandi kõrgus 5.8 ...

                                               

Zebre kihistu

Zebre kihistu on ordoviitsiumi ladestu kihistu. See kuulub Latorpi ülemlademe koosseisu, kus eristatakse veel Hunnebergi ladet ja Billingeni ladet, ent on laiem, kattes ka Varangu lademe. Kihistut hakkas esimesena eristama T. Springis aastal 1974 ...

                                               

Tamsalu kihistu

Tamsalu kihistu on siluri ajastu Juuru lademe kihistu. Seda hakkasid esimesena eristama Armin Öpik ja Ants Laasi aastal 1938. Kihistu on nime saanud Tamsalu linna järgi. Kihistu stratotüüp on Tamsalu karjäär; neostratotüübiks on aga Karinu karjää ...

                                               

Toila kihistu

Toila kihistu on ordoviitsiumi ladestu Volhovi lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Karl Orviku aastal 1958. Kihistu stratotüüp on Toila paljand. Kihistule on nime andnud kas paljand või siis selle läheduses paiknev Toila mõis. Kihistu ...

                                               

Türisalu kihistu

Türisalu kihistu on Ordoviitsiumi ajastu kihistu. Kihistu on nimetatud Türisalu panga järgi, mis on ka kihistu stratotüübiks. Seda hakkas esimesena määratlema Karl Müürisepp aastal 1958. Ajaliselt kuulub see suuremalt jaolt Pakerordi lademesse, m ...

                                               

Varangu kihistu

Varangu kihistik on ordoviitsiumi ladestu Varangu lademesse kuuluv kihistu. Seda hakkas esimesena määratlema Ralf Männil aastal 1958. Kihistu stratotüüp asub Selja jõe kaldal ja on nime saanud Varangu küla järgi. Kihistu moodustab rohekashall sav ...

                                               

Variku kihistu

Variku kihistu on ordoviitsiumi ladestu Viru ladestiku kihistu. Kagu-Eestis esineb merglit, mis ei kuulu Mosseni kihistusse ja mida mõned autorid peavad Lukštai kihistikku kuuluvateks. Kuigi Eesti kivimid on samamoodi muda settimisel tekkinud, si ...

                                               

Vasalemma kihistu

Vasalemma kihistu on ordoviitsiumi ladestu Keila lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Friedrich Schmidt aastal 1881. Kihistu stratotüüp on Rummu karjäär. See on oma nime saanud Vasalemma mõisa järgi. Kihistu sisaldab järgmisi kihistikke ...

                                               

Vasavere kihistu

Vasavere kihistu on ordoviitsiumi ladestu Idavere lademesse kuuluv kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Algimantas Grigelis aastal 1978. Kihistik on nime saanud Vasavere küla järgi. Kihistu stratotüübiks on Vasavere külas asunud Rausvere paemu ...

                                               

Velise kihistu

Velise kihistu on siluri ajastu Adavere lademe kihistu. Seda hakkas esimesena eristama Erika Jürgenson aastal 1966. Kihistu stratotüübiks on Velise jõe Velise-Kõrgekalda paljand, kus paljandub mergel. Paljandi jalamil on rusukalle, mille alt võib ...

                                               

Väo kihistu

Väo kihistu on ordoviitsiumi ladestu Purtse alamladestiku kihistu. Seda hakati esimesena eristama aastal 1978 teoses Решения межведомственного регионального стратиграфического совещания по разработке унифицированных стратиграфических схем Прибалт ...

                                               

Kaande meteoriit

Kaande meteoriit oli 1855. aastal Saaremaal Merise külas Kaande talu maale kukkunud meteoriit. See on esimene meteoriit Eestis, mille langemisest on meieni jõudnud ka pealtnägijate kirjeldused 11. mail 1855 toimus meteoriidisadu, mille järel leit ...

                                               

Eesti meteoriidikraatrid

Eesti meteoriidikraatrid on valdavalt väiksemad löögikraatrid. Teadaolevatest meteoriidikraatritest asuvad Eestis Ilumetsa meteoriidikraatrid, Kaali kraater, Kärdla kraater, Neugrundi kraater, Simuna meteoriidikraater ja Tsõõrikmäe meteoriidikraa ...

                                               

Neugrundi kraater

Neugrundi kraater on Osmussaare ja Krassi saare vahel asuv 535 miljoni aasta vanune veealune meteoriidikraater. Neugrund on Eesti suurim ja vanim meteoriidikraater. Neugrundi kraatrit peetakse maailma üheks kõige paremini säilinud madalmere kraat ...

                                               

Aluvere kihistik

Aluvere kihistik on ordoviitsiumi ladestu Haljala lademe Jõhvi kihistusse kuuluv kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Vladimir Jaanusson aastal 1945. Kihistik on nime saanud Aluvere järgi. Kihistiku stratotüübiks on Roodevälja külas asuv Aluv ...

                                               

Erra kihistik

Erra kihistik on ordoviitsiumi ladestu Uhaku lademe Kõrgekalda kihistu kihistik. Seda hakkas esimesena eristama Ralf Männil aastal 1966. Kihistik on oma nime saanud Erra aleviku järgi. Kihistiku stratotüüp on Kiviõli kraav, kus paljandub 40 cm ul ...

                                               

Gārzde kihid

Gārzde kihid on siluri ajastu Ohessaare lademe Tārgale kihistu kihid. Neid hakkas esimesena eristama Rita Ulste aastal 1976. Kihid on oma nime saanud Gārzde külalt. Kihtide stratotüüp on Lūžni 4 puurauk, kus nende kivimid esinevad 180.0.210.0 mee ...

                                               

Heinaste kihistik

Slītere kihistik on siluri ajastu Raikküla lademe Saarde kihistu alumine kihistik. Seda hakkasid esimesena eristama Heldur Nestor, Viiu Nestor, Peep Männik ja Rein Einasto aastal 2003. Kihistikul lasub Slītere kihistik. Nurmekunna kihistus vastab ...

                                               

Himmiste kihid

Himmiste kihid on siluri ajastu Paadla lademe kihid. Neid hakkas esimesena eristama Einar Klaamann aastal 1970. Kihid on oma nime saanud Himmiste külalt. Kihtide stratotüüp on Himmiste paemurd. Kihtide laiendatud stratotüüp on Kipi puurauk, kus k ...

                                               

Ikla kihistik

Ikla kihistik on siluri ajastu Raikküla lademe Saarde kihistu kihistik. Seda hakkasid esimesena eristama Dimitri Kaljo ja Peeter Vingisaar aastal 1969. Kihistiku all lamab Kolka kihistik, sellel lasub aga Lemme kihistik. Nurmekunna kihistus vasta ...

                                               

Imavere kihid

Imavere kihid on siluri ajastu Raikküla lademe Nurmekunna kihistu kihistik. Neid hakkasid esimesena eristama Rein Einasto ja Helle Perens aastal 1985. Kihtide all lamavad Jõgeva kihid, neil lasuvad aga Mõhküla kihid. Saarde kihistus vastab neile ...