ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 272




                                               

Arski rajoon

Arski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Arski linn. Rajoonis on 1 linn ja 16 külaasundust, kus on kokku 69 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 52 530. 2010. aasta seisuga olid elanikest 92.7% tatarlas ...

                                               

Aznakajevo rajoon

Aznakajevo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Aznakajevo linn. Rajoonis on 2 linna ja 26 külaasundust, kus on kokku 78 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 62 994. 2010. aasta seisuga olid elanikest 86. ...

                                               

Atnja rajoon

Atnja rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Bolšaja Atnja. Rajoonis on 12 külaasundust, kus on kokku 47 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 13 215. 2010. aasta seisuga olid elanikest 98.6% tatarlased ja 0 ...

                                               

Baltassi rajoon

Baltassi rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Baltass. Rajoonis on 17 külaasundust, kus on kokku 77 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 33 741. 2010. aasta seisuga olid elanikest 85% tatarlased, 11.9% ud ...

                                               

Bavlõ rajoon

Bavlõ rajoon on haldusüksus Venemaal Tatarstani kaguosas. Piirneb Orenburgi oblasti ja Baškortostaniga. Rajoonis on 13 külaasundust, kus on kokku 39 küla. Rajooni keskus on Bavlõ linn. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 35 517. 2010. aasta seis ...

                                               

Bugulma rajoon

Bugulma rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Bugulma linn. Rajoonis on 1 linn ja 17 külaasundust, kus on kokku 65 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 107 829. 2010. aasta seisuga olid elanikest 56.6% tat ...

                                               

Buinski rajoon

Buinski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Buinski linn. Rajoonis on 1 linn ja 30 külaasundust, kus on kokku 97 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 43 976. 2010. aasta seisuga olid elanikest 65.9% tata ...

                                               

Drožžanoje rajoon

Drožžanoje rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Staroje Drožžanoje küla. Rajoonis on 19 külaasundust, kus on kokku 52 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 23 148. 2010. aasta seisuga olid elanikest 57.5% ...

                                               

Jelabuga rajoon

Jelabuga rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Jelabuga linn. Rajoonis on 1 linn ja 15 külaasundust, kus on kokku 50 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 85 162. 2010. aasta seisuga olid elanikest 51.7% ve ...

                                               

Jutaza rajoon

Jutaza rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Urussu alev. Rajoonis on 1 alev ja 10 külaasundust. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 20 965. 2010. aasta seisuga olid elanikest 74.6% tatarlased ja 21.3% venelased.

                                               

Kaibitsõ rajoon

Kaibitsõ rajoon on haldusüksus Venemaal Tatarstani lääneosas. Rajoonis on 17 külaasundust, kus on kokku 56 asulat. Rajooni keskus on Bolšije Kaibitsõ küla. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 14 209. 2010. aasta seisuga olid elanikest 67.7% tata ...

                                               

Kamskoje Ustje rajoon

Kamskoje Ustje rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Kamskoje Ustje. Rajoonis on 17 külaasundust, kus on kokku 52 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 15 692. 2010. aasta seisuga olid elanikest 54% tatarla ...

                                               

Kukmori rajoon

Kukmori rajoon on haldusüksus Venemaal Tatarstani põhjaosas Vjatka jõe paremkaldal. Rajoonis on 29 külaasundust ja Kukmori linn, mis on rajooni keskus. 2010. aastal oli rajoonis 52 021 elanikku, neist 79% 40 907 tatarlased, 14% 7278 udmurdid, 5.3 ...

                                               

Laiševo rajoon

Laiševo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Laiševo linn. Rajoonis on 1 linn ja 23 külaasundust, kus on kokku 69 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 40 042. 2010. aasta seisuga olid elanikest 42.1% tata ...

                                               

Leninogorski rajoon

Leninogorski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Leninogorski linn. Rajoonis on 1 linn ja 24 külaasundust, kus on kokku 67 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 84 403. 2010. aasta seisuga olid elanikest ...

                                               

Mamadõši rajoon

Mamadõši rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Mamadõš. Rajoonis on 1 linn ja 28 külaasundust, kus on kokku 129 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 43 458. 2010. aasta seisuga olid elanikest 76.3% tatarla ...

                                               

Mendelejevski rajoon

Mendelejevski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Mendelejevski linn. Rajoonis on 1 linn ja 14 külaasundust, kus on kokku 36 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 30 273. 2010. aasta seisuga olid elanikes ...

                                               

Menzelinski rajoon

Menzelinski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Menzelinski linn. Rajoonis on 1 linn ja 19 külaasundust, kus on kokku 70 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 28 832. 2010. aasta seisuga olid elanikest 60 ...

                                               

Musljumovo rajoon

Musljumovo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Musljumovo. Rajoonis on 19 külaasundust, kus on kokku 71 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 20 421.

                                               

Nižnekamski rajoon

Nižnekamski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Nižnekamski linn. Rajoonis on 2 linna ja 15 külaasundust, kus on kokku 66 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 274 046. 2010. aasta seisuga olid elanikest ...

                                               

Novošešminski rajoon

Novošešminski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Novošešminsk. Rajoonis on 15 külaasundust, kus on kokku 30 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 13 526. 2010. aasta seisuga olid elanikest 50.9% venelase ...

                                               

Nurlati rajoon

Nurlati rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Nurlati linn. Rajoonis on 1 linn ja 26 külaasundust, kus on kokku 83 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 58 290. 2010. aasta seisuga olid elanikest 52% tatarl ...

                                               

Pestretsõ rajoon

Pestretsõ rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Pestretsõ. Rajoonis on 21 külaasundust, kus on kokku 73 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 32 266. 2010. aasta seisuga olid elanikest 57% tatarlased ja 40. ...

                                               

Rõbnaja Sloboda rajoon

Rõbnaja Sloboda rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Rõbnaja Sloboda linn. Rajoonis on 1 alev ja 26 külaasundust, kus on kokku 78 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 58 290. 2010. aasta seisuga olid elan ...

                                               

Saba rajoon

Saba rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Bogatõje Sabõ. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 31 255. 2010. aasta seisuga olid elanikest 95.4% tatarlased ja 3.2% venelased.

                                               

Sarmanovo rajoon

Sarmanovo rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Sarmanovo. Rajoonis on 22 külaasundust, kus on kokku 72 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 35 689. 2010. aasta seisuga olid elanikest 90.8% tatarlased ja 7 ...

                                               

Spasski rajoon

Spasski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Bolgari linn. Rajoonis on 1 linn ja 18 külaasundust. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 19 563. 2010. aasta seisuga olid elanikest 67.6% venelased, 29.5% tatarlased ...

                                               

Zainski rajoon

Zainski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Zainski linn. Rajoonis on 1 linn ja 22 külaasundust, kus on kokku 86 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 56 164. 2010. aasta seisuga olid elanikest 57.5% tata ...

                                               

Zelenodolski rajoon

Zelenodolski rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Zelenodolski linn. Rajoonis on 1 linn ja 20 külaasundust, kus on kokku 106 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 164 783. 2010. aasta seisuga olid elanikes ...

                                               

Tetjuši rajoon

Tetjuši rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Tetjuši linn. Rajoonis on 1 linn ja 32 külaasundust. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 23 141. 2010. aasta seisuga olid elanikest 32.7% tatarlased, 35.7% venelased, ...

                                               

Tjuljatši rajoon

Tjuljatši rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Tjuljatš. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 14 018. 2010. aasta seisuga olid elanikest 89.2% tatarlased ja 10.2% venelased.

                                               

Tšeremšani rajoon

Tšeremšani rajoon on haldusüksus Venemaal Tatarstani lõunaosas. Rajoonis on 19 külaasundust, kus on kokku 48 asulat. Rajooni keskus on Tšeremšani küla. 53.6% elanikest on tatarlased, tšuvašše on 23%, venelasi 18% ja mordvalasi 4.2%. Rajoonis ilmu ...

                                               

Tšistopoli rajoon

Tšistopoli rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Tšistopoli linn. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 78 790. 2010. aasta seisuga olid elanikest 59.6% tatarlased, 34% venelased ja 4.9% tšuvašid.

                                               

Verhni Usloni rajoon

Verhni Usloni rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstanis. Rajooni keskus on Verhni Uslon. Rajoonis on 19 külaasundust, kus on kokku 74 asulat. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 16 580. 2010. aasta seisuga olid elanikest 65.8% venelase ...

                                               

Võssokaja Gora rajoon

Võssokaja Gora rajoon on 2. järgu haldusüksus Venemaal Tatarstani kirdeosas. Rajoonis on 25 külaasundust, kus on kokku 123 asulat. Rajooni keskus on Võssokaja Gora. 2016. aastal oli rajooni elanike arv 47 339. 2010. aasta seisuga olid elanikest 6 ...

                                               

Kainun institutti

Kainun institutti on jaanuaris 2007 avatud kainu ehk kveeni keele ja kultuuri keskus Norras Borselvis. Asutuses on Norra Kuningriigi palgal kuus töötajat. Juhataja on Hilde Skanke. Tööülesannete hulka kuuluvad: kveeni keele arendamine sõnaraamatu ...

                                               

Soome-ugri keeled

Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka Lääne-Siberis. Keeleteadlaste hulgas levinud, kuid ot ...

                                               

Metsaneenetsi keel

Metsaneenetsi keel on samojeedi keelte hulka kuuluv keel või neenetsi keele murderühm, mida kõnelevad metsaneenetsid, kes elavad Handi-Mansimaal. Metsaneenetsi keel on väga ohustatud keel. Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt on metsaneenets ...

                                               

Tundraneenetsi keel

Tundraneenetsi keel on üks suuremaid samojeedi keeli. Selle kõige lähedasemad sugulaskeeled on nganassaani ja eenetsi keel. Uurali keelkonna kõigile keeltele omaselt on tundraneenetsi keel soovõrdne, selles puudub grammatiliselt sugu.

                                               

Handi-Mansimaa

Handi-Mansimaa on Venemaa föderatsiooni subjekt, mis asub Uurali föderaalringkonnas ja on osa Tjumeni oblastist. Ringkonna halduskeskus on Hantõ-Mansiisk. Suuremad linnad on Surgut, Nižnevartovsk, Neftejugansk, Hantõ-Mansiisk, Kogalõm ja Njagan.

                                               

Handi keel

Handi keel on soome-ugri keel, mida kõnelevad Lääne-Siberis elavad handid. Seda räägitakse Venemaal Handi-Mansimaal, Jamali Neenetsi autonoomses piirkonnas ning Tomski oblastis Aleksandrovskoje ja Kargosoki rajoonis. 1994. aasta Salmineni ja Janh ...

                                               

Mansi keel

Mansi keel on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel. Seda räägitakse Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis. 1989. aasta rahvaloenduse andmetel rääkis Venemaal mansi keelt 318 ...

                                               

Poikovski

Poikovski on alev Venemaal, suurim Handi-Mansi autonoomses ringkonnas. Asub Neftejuganski rajoonis 55 km Neftejuganskist Poigi jõe ääres. Elanike põhiliseks tegevuseks on nafta ja maagaasi tootmine.

                                               

Komi

Komi on 1. järgu haldusüksus Venemaal Loode föderaalringkonnas. Asub Venemaa Euroopa-osa kirdenurgas. Haldusüksus moodustati 22. augustil 1921 Komi Sürja autonoomse oblastina. Aastal 1936 sai sellest Komi ANSV. 26. mail 1992 võeti kasutusele prae ...

                                               

Komi ANSV

Komi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik Vene NFSV koosseisus. Komi ANSV moodustati Sürjakomi Autonoomse Oblasti järglasena 1936.

                                               

Abez

Abez on alevik Venemaal Komi Vabariigis Inta linnaringkonnas. Asub Ussa jõe paremkaldal. Asula rajati 1942. aastal alevina ehitatava Kotlase-Vorkuta raudtee äärde. Abezis asus ka poliitvangide sunnitöölaager, kus 1948–1955 viibis 538 eestlast. Ab ...

                                               

Inta linnaringkond

Inta linnaringkond on 2. järgu haldusüksus Venemaal Komis. Ringkonda kuulub Inta linn, 2 alevit Kožõm ja Verhnjaja Inta ja 4 külanõukogu. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Inta linnaringkonna elanikest venelasi 68.2%, komisid 10.6%, ukrainla ...

                                               

Ižma

Ižma) on küla Venemaal Komis, Ižma rajooni keskus. Asub Ižma jõe ääres, 540 km Sõktõvkarist kirdes. Elanike arv oli 2010. aastal 3753.

                                               

Komi keel

Komi keel on Uurali keel, mis kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis ja Permi krais. Keel jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: põhjas sürjakomi, lõunas permikomi, mis on suhteliselt sarnased ...

                                               

Komi Vabariigi vapp

Komi Vabariigi vapil on kujutatud punasel taustal kuldset ristikujulist pistrikku, kelle seljal on omakorda mütoloogilise kuldnaise Zarni Ani kuue põdrapeaga pärjatud nägu. Vapp võeti kasutusele 6. juunil 1994.