ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 281




                                               

Munda keeled

Munda keeled on Austroaasia keelte haru, mis on levinud Lõuna-Aasias. Seda peetakse keelkonnaks. See sisaldab 19 keelt, mida kõneleb umbes 10 miljonit inimest peamiselt Indias, samuti Bangladeshis. Munda keeled on nime saanud mundade järgi. Tähts ...

                                               

Korku keel

Korku keel on Austroneesia hõimkonna munda keelkonda kuuluv keel. Seda kõnelevad korkud India keskosas Madhya Pradeshi ja Mahārāshtra osariigis. Kõnelejate arv oli 2001. aasta rahvaloenduse andmetel umbes 574 000. ISO 639-3 keelekood on kfq. Keel ...

                                               

Idaani keel

Idaani keel on austroneesia keel, mida räägivad idaanid Malaisias Kalimantani saare kirdeosas. Kokku räägib seda 6000 kuni 10 000 inimest. Keeles on kolm murret: pärisidaani, begahaki ja subpani.

                                               

Iranuni keel

Iranuni keel on austroneesia keel, mida räägivad iranunid Filipiinidel Mindanao saarel. Seda räägib umbes 241 000 inimest. Iranuni keel kuulub Lõuna-Filipiini keelte Danao rühma.

                                               

Kankanaei keel

Kankanaei keel on austroneesia keel, mida räägivad kankanaeid Filipiinidel Luzoni saare põhjaosas. Seda räägib umbes 167 000 inimest. Kankanaei keel kuulub Põhja-Filipiini keelte Põhja-Luzoni rühma. Lähim sugulaskeel on bontoki keel. Kankanaei ke ...

                                               

Runguse keel

Runguse keel on austroneesia keel, mida räägivad rungused Malaisias Kalimantani saarel. Seda räägib umbes 55 000 inimest. Runguse keele lähedased sugulaskeeled on kimaragangi ja tobilungi keel, mida mõned peavad ühe keele murreteks.

                                               

Taiwani keeled

Taiwani keeled on Taiwani põlisrahvaste keeled. Taiwani ametlikult tunnustatud põlisrahvad moodustavad praegu umbes 2% Taiwani rahvastikust. Sajandeid kestnud keelenihke tagajärjel on oma põliskeele kõnelejaid nende seas vähe. Umbes 26 Taiwani põ ...

                                               

Adi keel

Adi keel on üks Hiina-Tiibeti keelte hulka kuuluv Põhja-Assami keeltest. Ainuüksi Indias on 97 000 adi keele kõnelejat 2001. aastal. Kõnelejate arv eri piirkondades kokku aga ulatub 100 190 inimeseni. Peamiselt kasutab adi keel ladina kirja, Hiin ...

                                               

Anali keel

Anali keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte kuki-tšini rühma kuuluv keel, mida räägitakse India Manipuri osariigi kaguosas ja sellega piirneval alal Myanmaris. Kõnelejate arv Indias oli 2001. aastal 13 853. Anali keele kirjutamisek ...

                                               

Baraamu keel

Baraamu keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte hulka kuuluv keel, mida emakeelena räägivad baraamud Nepalis. Baraamu keel on kriitiliselt ohustatud. Seda rääkis 2011. aastal umbes 50 inimest.

                                               

Birma keel

Birma keel kuulub Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma rühma. See on Myanmari ametlik keel. Enamik Myanmari elanikke kõneleb seda emakeelena ning enamik ülejäänud birmalastest valdab seda. Emakeelseid kõnelejaid on umbes 30 000 000. Sõnavaras on ...

                                               

Bodo keel

Bodo keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte bodo-garo harusse kuuluv keel, mida emakeelena räägivad bodod Assami osariigis Indias. See on ametlik keel Bodolandi autonoomses piirkonnas Assami loodeosas ja üks India 22 põhiseaduses ni ...

                                               

Dzongkha keel

Dzongkha keelt on varem käsitatud tiibeti keele murdena, kuid nende keelte kõnelejad ei saa teineteisest aru. Keelte erinevust hinnatakse sama suureks nagu erinevust nepali ja hindi keele vahel. Dzongkha keel on nagu praegune tiibeti keelgi pärit ...

                                               

Kagate keel

Kagate keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte tiibeti harusse kuuluv keel, mida emakeelena räägivad kagated Nepalis. Kagated eelistavad endi kohta nimetust sjubad Syuba ja sjuba keel. Lähim sugulaskeel on jolmo keel. Kagate keeles o ...

                                               

Karbi keel

Karbi keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte hulka kuuluv keel, mida emakeelena räägivad karbid Assami ja Meghalaya osariigis Indias. Karbi keel on toonikeel. Eristatakse 3 tooni.

                                               

Khengi keel

Khengi keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte tiibeti harusse kuuluv keel, mida emakeelena räägivad khengid Bhutanis. Khengi keelt räägib 65 000 inimest, neist 50 000 emakeelena.

                                               

Lisu keel

Lisu on Tiibeti-Birma toonikeel, mida räägitakse Hiinas Yunnani provintsis, Salweeni ja Mekongi jõe ülemjooksul, Sichuani provintsis ja Liangshani provintsi edelaosas. Keelt kõneldakse ka Indias, Myanmaris ja Tais.

                                               

Manipuri keel

Manipuri keel ehk meithei keel on Kirde-Indias Manipuri osariigis ja ümberkaudsetel aladel Assami, Lääne-Bengali, Nagalandi, Tripura ja Uttar Pradeshi osariigis ning Bangladeshis ja Birmas kõneldav keel. 2001. aasta andmetel oli keele rääkijaid 1 ...

                                               

Mizo keel

Mizo keelt kõneleb emakeelena mizo rahvas Mizorami osariigis Indias, osariigis Myanmaris ja Bangladeshis, Chittagongi mäe piirkonnas. 2001. a. seisuga oli Mizo keele kõnelejaid kokku 687 750, neist 675 000 Indias

                                               

Nasi keel

Nasi keel kuulub Tiibeti-Birma keelkonna Yi harusse. Hiina 2000. aasta rahvaloenduse andmetel on nasi keele kõnelejaid umbes 310 000, neist umbes 170 000 inimest räägivad teise keelena hiina, tiibeti, inglise või bai keelt. Peamiselt räägitakse n ...

                                               

Nungi keel

Nungi keel on Hiina-Tiibeti keelkonna nungi keelte hulka kuuluv keel, mida emakeelena räägivad nungid Birma põhjaosas ja vähesel määral piirneval alal Hiinas. Nungi keel on kriitliselt ohustatud. Seda räägivad vaid vanad inimesed. Birmas räägib s ...

                                               

Šerpa keel

Šerpa keel on keel, mida ajalooliselt kõnelevad Nepali, Sikkimi ja Tiibeti aladel elavad šerpad. Šerpa keelt kõneleb emakeelena umbes 170 000 inimest, neist 145 000 Nepalis. Šerpa keele kirjutamiseks kasutatakse tiibeti kirja või devanaagarit. Še ...

                                               

Toto keel

Toto keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte tiibeti harusse kuuluv keel, mida emakeelena räägivad totod India ja Bhutani piirialal. 2014. aastal loendati 1411 toto keele rääkijat. Toto keeles on 6 vokaalfoneemi ja 19 konsonantfoneem ...

                                               

Ugongi keel

Ugongi keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte lolo-birma harusse kuuluv keel, mida räägivad ugongid Tais Uthai Thani ja Suphan Buri provintsis. Ugongi keel on välja suremas, seda rääkis 2007. aasta andmetel paaris külas umbes 150 in ...

                                               

Kesk-Okinawa keel

Kesk-Okinawa keel kuulub Ryūkyū keelte hulka. Ryūkyū keeled kuuluvad Jaapani keelkonda. Kesk-Okinawa keelt kõneletakse Okinawa saare lõunaosas, Kumejima, Kerama, Tonaki ja Aguna saartel. Kesk-Okinawa keel kuulub UNESCO andmeil ohustatud keelte hu ...

                                               

Kunigami keel

Kunigami keel on üks Okinawa keeltest, mida räägitakse põhiliselt Okinawa saare põhjaosas, kuid ka keskel. Nagu teised Okinawa keeled, kuulub ka kunigami keel Aasia areaali jaapani keelkonda, täpsemalt Ryūkyū keelte alla. Emakeelena rääkivate ini ...

                                               

Ahtena keel

Ahtena keel on Ameerika Ühendriikides Alaskal räägitav keel, mis kuulub naa-dene keelkonna atapaski keelte põhjaatapaski rühma. Ahtena keel on kriitiliselt ohustatud. Umbes 500 ahtenast oskab ahtena keelt umbes 45 inimest, kes kõik on üle 50-aast ...

                                               

Deg-hinagi keel

Deg-hinagi keel on Ameerika Ühendriikides Alaskal Yukoni jõe alamjooksul räägitav keel, mis kuulub naa-dene keelkonna atapaski keelte põhjaatapaski rühma. Deg-hinagi keel on peaaegu väljasurnud. Umbes 280 hõimu liikmest oskas 2010. aasta andmetel ...

                                               

Dogribi keel

Dogribi keelt kõneldakse Põhja-Kanadas peamiselt piirkonnas, mis asub Suure Orjajärve ja Suure Karu järve vahel. Dogribi keele kirjutamisel kasutusel ladina kirjapilt.

                                               

Gvitšini keel

Gvitšini keel on Kanadas Loodealadel ja USAs Alaskal räägitav keel, mis kuulub naa-dene keelkonna atapaski keelte põhjaatapaski rühma. Gvitšini keelt räägib umbes 560 inimest, neist 260 Kanadas ja 300 USAs. Gvitšineid on kokku umbes 3000.

                                               

Hupa keel

Hupa keel on naa-dene keelkonna atapaski keelte Vaikse ookeani rühma kuuluv keel, mida kõnelesid emakeelena Californias Trinity jõe valgalal elanud hupad. Tänapäeval räägib umbes 3000 hupast emakeelena vaid 1 inimene. Umbes 30 inimest oskavad hup ...

                                               

Navaho keel

Navaho keel või ka navajo keel on apatši keelkonda kuuluv indiaanikeel. Keelt räägitakse Kirde-Arizonas, New Mexico loodeosas, Kagu-Utah´s ning mõneti ka Colorados.

                                               

Sekani keel

Sekani keel on Kanadas Briti Columbias räägitav keel, mis kuulub naa-dene keelkonna atapaski keelte põhjaatapaski rühma. Sekani keel on kriitiliselt ohustatud väljasurev keel, mida oskas emakeelena 2014. aasta andmetel 30 inimest. Sekani keeles o ...

                                               

Ülem-Kuskokwimi keel

Ülem-Kuskokwimi keel on Ameerika Ühendriikides Alaskal räägitav keel, mis kuulub naa-dene keelkonna atapaski keelte põhjaatapaski rühma. Ülem-Kuskokwimi keel on kriitiliselt ohustatud. Umbes 160 hõimu liikmest oskas 2007. aastal Ülem-Kuskokwimi k ...

                                               

Abroni keel

Abroni keel on peamiselt Ghanas ja vähemal määral Elevandiluurannikul kõneldav kvaa keel. Abroni keelt on peetud ka akani keele murdeks.

                                               

Abure keel

Abure keel on peamiselt Elevandiluurannikul kõneldav kvaa keel. Abure keelt räägib umbes 93 000 inimest Comoé ja Lagunesi ringkonnas. Paljud neist oskavad ka lähedast anji keelt.

                                               

Akani keel

Akani keel on Lääne-Aafrikas Ghanas ja Elevandiluurannikul räägitav kvaa keel. Sageli käsitletakse akani keelt keelte rühmana, eristades akani keelest kitsamas mõttes tvii ja fanti keelt. 2004. aastal hinnati kõnelejate koguarvu 9.8 miljonile. Ak ...

                                               

Avutu keel

Avutu keel on peamiselt Ghanas kõneldav kvaa keel. See kuulub guangi rühma lõunaguangi harusse. Avutu keelt räägib umbes 129 000 inimest Ghana pealinnast Accrast läänes.

                                               

Selee keel

Selee keel on peamiselt Ghanas kõneldav kvaa keel, mis kuulub naa-togo rühma. Selee keelt räägib umbes 6000 inimest.

                                               

Tšumbuli keel

Tšumbuli keel on Beninis kõneldav kvaa keel. Tšumbuli keel on äärmiselt ohustatud, seda räägib kolmes külas Collinesi departemangus Okounfo, Gbede ja Edaningbe umbes 2000 inimest.

                                               

Mande keeled

Kesk-Lääne-Mande keeled: loma keel susu keel ligbi keel loko keel vai keel bandi keel džalkunani keel mende keel kuranko keel kpelle keel kono keel Loode-Mande keeled: bozo keel bobo-madare keel seeku keel soninke keel

                                               

Busa keel

Busa keel on mande keelkonda ja Nigeri-Kordofani hõimkonda kuuluv Nigeerias kasutatav keel. Kõnelejad kutsuvad end nimetusega ’bisã’. Busa keele kõnelejaid on maailmas umbes 40 000 u 20 000 emakeelena kõnelejat, 20 000 teise keelena kõnelejaid ja ...

                                               

Susu keel

Susu keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda mande keelkonda. Susu keelt räägitakse peamiselt Guineas, aga ka Senegalis ja Sierra Leones. Susu keel on üks Guinea riigikeeltest ja seda räägitakse peamiselt rannikualadel. Kokku on selle keele kõnele ...

                                               

Hotšangi keel

Hotšangi keel ehk vinnebago keel on siuu-katooba keelkonna pärissiuu harusse kuuluv keel, mida kõnelevad emakeelena hotšangid Ameerika Ühendriikides Wisconsinis ja Nebraskas. Hotšangi keelt räägivad peamiselt vanemad inimesed. Kõnelejate arvu on ...

                                               

Dakota keel

Dakota keel on siuu keelkonda kuuluv keel, mida kõnelevad dakotad laial alal hajutatud reservaatides peamiselt Põhja-Dakotas ja Lõuna-Dakotas, aga ka Minnesotas, Nebraskas ja Kanadas. Kõnelejate arv oli Ameerika Ühendriikides 2010. aasta rahvaloe ...

                                               

Kuapa keel

Kuapa keel on siuu keelkonda kuuluv pärissiuu keel, mida traditsiooniliselt rääkisid tänapäeva USA Arkansase osariigi aladel elanud kuapad. Keelt räägitakse tänapäeval vähesel määral teise keelena USA Oklahoma osariigi kirdeosas.

                                               

Lakota keel

Lakota keel on Põhja-Ameerika kesktasandike rohtlates elava rahva lakotade keel, mida räägib 1997. aasta andmetel veel umbes 6000 inimest. Seda räägitakse Ameerika Ühendriikides, peamiselt Põhja-Dakota ja Lõuna-Dakota osariikides, aga ka Põhja-Ne ...

                                               

Mandani keel

Mandani keel on siuu keelkonda kuuluv väljasurnud keel, mida rääkisid Ameerika Ühendriikide Põhja-Dakota osariigi Fort Bertholdi reservaadis elavad mandanite hõimu liikmed. Keelel on kaks peamist dialekti: nuetare ja nuptare, millest teine püsis ...

                                               

Paraguay guaranii keel

Paraguay guaranii keel kuulub Lõuna-Ameerika guaranii keelte hulka, Tupii-guaranii keelkonda. Seda on käsitletud ka dialektide rühmast koosneva makrokeelena. Alternatiivsed nimed on Avañe’e "Ava keel"; teistes allikates ka Avañeẽ ja Guaraní.

                                               

Siriono keel

Siriono keel on tupii-guaranii keelkonda kuuluv keel, mida räägivad tänapäeva Boliivia kirdeosas El Beni ja Santa Cruzi departemangus elavad sirionod. 2011. aastal hinnati keele kõnelejate arvuks 190, sealhulgas 30 monolinguaali.