ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 307




                                               

Rakvere (laev)

Oniks on Ivan Skuridin-klassi ro-ro-laev, mis ehitati A. Ždanovi nimelises Severnaja verfi laevatehases Leningradis NSV Liidus Nikolai Vilkov i nime all riigiettevõtte Eesti Merelaevandus tellimusel 1977. aastal. Aastail 1977–2003 kuulus laev Ees ...

                                               

Suur Tõll (laev)

Suur Tõll on Eesti aurik-jäämurdja, mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne Eesti Vabadussõda ehitatud aurulaev kogu Baltikumis. Suur Tõll seisab Tallinnas Lennusadamas ja on üsna algupärases ...

                                               

Hiiu väina laevatee

Hiiu väina laevatee on laevatee, mis kulgeb läbi Kassari lahe läänest itta. Laevatee läänepoolne otspunkt on Soela väinas Sõru–Triigi laevateel Pammana ninast 1.5 meremiili kirdes. Idapoolne otspunkt asub peamise Muhu väina laevatee juures Seanin ...

                                               

Kumari laevatee

Kumari laevatee on väikelaevadele mõeldud laevatee Väinameres. Laevatee algab Vormsi ja Hiiumaa vahelt ning lõpeb Papilaiust idas Muhu ja mandri vahel. 2007. aastal kirjeldati laevateed järgnevalt. Punktist 58°56.40N 23°06.98E kurss 120°, vähim s ...

                                               

Peamine Muhu väina laevatee

Peamine Muhu väina laevatee on umbes 50 meremiili pikkune põhja–lõunasuunaline faarvaater läbi Väinamere. Laevatee algab Hiiumaa ja Vormsi vahelt Apollo madala juurest 11 meremiili Tahkuna ninast kagus ja läheb läbi Hari kurgu. Edasi kulgeb veete ...

                                               

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on oletatavalt kunagi liiklemiseks kasutusel olnud veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni mööda Pärnu, Navesti, Halliste ja Raudna jõge veelahkmel oleva Viljandi järveni ja sealt edasi Tänassilma jõe, Võrtsjärve ja Suure ...

                                               

Rohuküla–Heltermaa laevatee

Rohuküla–Heltermaa laevatee on 12 meremiili pikkune faarvaater mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaa Heltermaa sadama vahel. Faarvaater läheb Rohuküla juures Rukkirahust põhja poolt läbi kitsa Rukki kanali. Sellest edasi Heltermaa poole kulgeb laevat ...

                                               

Virtsu–Kuivastu laevatee

Virtsu–Kuivastu laevatee on 3.7 meremiili pikkune laevatee mandril asuva Virtsu ja Muhu Kuivastu sadama vahel. Tegemist on kõige tihedama liiklusega laevateega Väinameres. Laevatee ühendab omavahel Pärnu maakonna ja Saare maakonna, täpsemalt Lään ...

                                               

Pimeaed

Pimeaed on park Narva idaosas Vanalinna linnaosas. Pimeaed rajati Victoria bastionile 19. sajandi lõpus. Park sai nime kõrval asuva Pimevärava järgi. Pargi osa Pax bastionil nimetatakse Väikeseks Pimeaiaks. Seal asub purskkaev. Pimeaias asuvad 18 ...

                                               

Siivertsi kalmistu

Siivertsi kalmistu on mitut endist kalmistut hõlmav roheala Siivertsi linnaosas Narvas. Ta piirneb kirdes Jõesuu tänavaga, loodes Karjamaa tänavaga, edelas heitveepuhastusjaamaga ja lõunas elamupiirkonnaga. Siivertsi kalmistust kirdes Narva jõe k ...

                                               

Barclay plats

Barclay plats asub Tartu kesklinnas Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänava vahel. Platsil asub Barclay de Tolly monument. 11. novembril 1849 avati feldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly monument. Ligi paarkümmend aastat oli monumendi ümber m ...

                                               

Holmi park

Holmi park on park Tartus. Park on nime saanud Holmi saare järgi, mis asus Emajões praeguse Holmi pargi kohal. Park asub Emajõe vasakul kaldal, Atlantise ööklubi juures Kaarsilla ja Võidu silla vahel. Pargi kõrval, Kaarsilla ja Vabadussilla vahel ...

                                               

Kassitoome

Kassitoome on park Tartu kesklinnas. Kassitoome asub Näituse tänava, Baeri tänava ja Oru tänava vahel. Baeri tänav eraldab seda Toomemäest. Pargile on iseloomuline vaheldusrikas reljeef: osalt asub see Rootsi-aegsetel kaitseehitistel, kuid parki ...

                                               

Keskpark

Keskpark on park Tartu kesklinnas. Park asub Tartu kesklinnas Küüni tänava, Uueturu tänava, Vabaduse puiestee ja Poe tänava vahel. Kolmest küljest piiravad parki hooned, avatud on vaid Vabaduse puiestee-poolne külg, millest teisele poole jäävad h ...

                                               

Lillemägi

Lillemägi on park Tartus. Park asub Riia tänava, Kalevi tänava, Lille tänava ja Tähe tänava vahel. Keskajal asus Lillemäel Püha Antoniuse kalmistu. Kalmistu juures oli kabel, mida on esimest korda kirjalikult mainitud 1432. aastal. 1613. aasta re ...

                                               

Peeter Põllu plats

Peeter Põllu plats on park Tartu kesklinnas. Park asub Vabaduse puiestee, Munga tänava, Kompanii tänava ja Gildi tänava vahel. 1. detsembril 2008 avati platsil Haridus- ja Teadusministeeriumi ees Eesti Vabariigi esimese haridusministri Peeter Põl ...

                                               

Pirogovi park

Pirogovi park ehk Pirogovi plats on park Tartus. Park asub Toomemäe nõlva all Ülikooli tänava ja Lossi tänava ääres. Pargis asub Nikolai Pirogovi monument. Pirogovi park on traditsiooniline Tartu tudengite õllejoomiskoht. Kuna üldjuhul on avaliku ...

                                               

Päeva tänava park

Päeva tänava park on haljasala Tartus Karlova linnajaos Päeva, Pargi ja Kalevi tänava vahel. Päeva tänava park oli linna üldplaneeringuga määratud hoonestada. Roheala kaotamise vastu olid Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Säästva Renoveerimise Infoke ...

                                               

Raadi park

Raadi park on suur park Tartus. Park asub Tartu linna kirdeosas, Raadi järve edelakaldal. Park piirneb kirdes Raadi järve ja loodes Narva maanteega. Pargi kagu- ja edelaservas asub endine Raadi kruusakarjäär. Park kujunes Raadi mõisa pargina. Raa ...

                                               

Vabaduse puiestik

Mitte segi ajada Vabaduse pargiga Tallinnas Vabaduse puiestik on linnapark, mis paikneb Tartus Emajõe paremal kaldal Vabaduse silla ja Kaarsilla vahel, Vabaduse puiestee ääres. Puiestiku arhitekt on Arnold Matteus. Nõukogude ajal nimetati puiesti ...

                                               

Vanemuise park

Vanemuise park on park Tartus Vanemuise tänava ja Tiigi tänava vahel. Pargi servas kulgeb ka Õpetaja tänav. 19. sajandi algul oli Vanemuise park ühtlasi Tartu Ülikooli botaanikaaia esimene asukoht. Pargis asub Vanemuise tiik, mille järgi on nime ...

                                               

Sõbrapark

Sõbrapark on park Viljandi kesklinnas. Park asub Carl Robert Jakobsoni, Juhan Liivi ja Lossi tänava ning Posti tänava äärsete kruntide vahelisel alal. Ristkülikukujulist parki läbivad diagonaalsed jalakäijate teed ning keset parki asub purskkaev ...

                                               

Riia tänava raudteesild

Riia tänava raudteesild on Tartu raudteesild, mis ületab Riia tänava lõigul Vaksali tänava ja Raudtee tänava vahel. Sild asub Vaksali ja Tammelinna linnaosa piiril. Piki raudteed jääb sellest ühele poole Tartu raudteejaam, teisel pool aga raudtee ...

                                               

Abja raudteejaam

Abja raudteejaam oli raudteejaam Abja-Paluojal Mõisaküla–Viljandi raudteelõigul 34 km kaugusel Viljandist. Jaam avati 1897. ja suleti 1973. aastal seoses raudteelõigu sulgemisega. Avamise ajal jäi jaam Halliste kihelkonda Abja mõisa maadele. Abja ...

                                               

Avinurme muuseum-raudtee

Avinurme muuseum-raudtee on Avinurmes asuv 1.1 kilomeetri pikkune muuseum-raudtee, mis taastati algul 178.5-meetrise lõiguna Sonda–Mustvee raudteeliini 75. aastapäevaks. 2019. aastal pikendati raudteelõiku 1.1 kilomeetrini. Esimese raudteelõigu j ...

                                               

Avinurme raudteejaam

Avinurme raudteejaam oli raudteejaam Sonda–Mustvee raudteel Ida-Viru maakonnas Avinurmel ja on raudteejaam Avinurme muuseum-raudteel. Avinurme jaam oli 57 km pikkuse raudteeharu suurim. Alates 1968. aastast oli Avinurme raudteeliini lõppjaam. Jaa ...

                                               

Halliste raudteejaam

Halliste raudteejaam oli raudteejaam Viljandimaal Hallistel Mõisaküla–Viljandi raudteelõigul. Jaam avati 1897. aastal. Avamisel jäi see Halliste kihelkonda Pornuse mõisa maadele. Jaam suleti 1973. aastal seoses kitsarööpmelise raudtee sulgemisega ...

                                               

Ikla raudteejaam

Ikla raudteejaam oli raudteejaam kitsarööpmelise Riisselja–Orajõe raudtee 48.8 kilomeetril. Jaama asukoht jääb tänapäeval Pärnumaa Häädemeeste valla Ikla külla. Jaam avati aastal 1925. Rajamisel jäi see Orajõe valda. Algselt oli tegemist raudtee ...

                                               

Järva-Jaani raudteejaam

Järva-Jaani raudteejaam oli raudteejaam Türi–Paide–Tamsalu raudteel aastatel 1920–1972. Jaam asus raudtee 41, kilomeetril. Avamisajal jäi jaam Järva-Jaani kihelkonda Järva-Jaani kirikumõisa maadele. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jääb jaama asuk ...

                                               

Kaarli raudteejaam

Kaarli raudteejaam oli raudteejaam Kaarlis Mõisaküla–Viljandi raudteelõigul. Jaam avati 1897 ja suleti 1973 seoses raudteelõigu sulgemisega. Kaarli naaberjaam Viljandi suunal oli Õisu raudteepeatus ja Mõisaküla suunal Halliste raudteejaam. Jaam a ...

                                               

Kiisa raudteejaam

Kiisa raudteejaam on raudteejaam Harjumaal Saku vallas Kiisal. Kiisa raudteejaamas on kaks madalat 550 mm perrooni. Balti jaamast sõidab rong Kiisale 29–32 minutit. Peatuses asub lisaks peateele ka kõrvaltee. Kiisal peatuvad kõik Elroni edelasuun ...

                                               

Laatre–Viljandi raudtee

Laatre–Viljandi raudtee ehk Mõisaküla–Viljandi raudtee ehk nn Mulgi raudtee oli kitsarööpmeline haruraudtee pikkusega 45.8 km. See ehitati samaaegselt Valga–Ruhja–Pärnu raudteega ja avati 1897. aastal.

                                               

Lihula raudteejaam

Lihula raudteejaam oli raudteejaam Läänemaal Lihulas, Rapla–Virtsu raudteel. Jaam asus Rapla raudteejaamast 72.4 km kaugusel. Lihula naaberjaam Rapla suunal oli Kirbla pooljaam ja Virtsu suunal Tuudi raudteejaam. Lihula jaam oli üks raudteeliini ...

                                               

Liiva – Nõmme-Väikse raudtee

Liiva – Nõmme-Väikse raudtee oli 1913–1971 Liiva raudteejaamast Nõmme-Väikse raudteejaama viinud kitsarööpmelise raudtee lõik. Oli kuni 1962. aastani osa Liiva–Vääna raudteest. Raudtee algas Liiva jaama kolmnurgast, ületas Rahumäe viaduktiga Tall ...

                                               

Liiva–Vääna raudtee

Liiva–Vääna raudtee oli 22 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Liiva ja Vääna raudteejaama vahel. Raudtee oli kasutusel 1913–1959, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel kuni 1971. Raudteel liikusid Tallinna–Vääna reisirongid. Raudtee rööbaste v ...

                                               

Lohu raudteepeatus

Lohu raudteepeatus on raudteepeatus Raplamaal Kohila vallas Mäliveres. Lohu raudteepeatuses on üks madal 550 mm perroon. Rong sõidab Balti jaamast Lohule umbes 50 minutit. Peatuses peatub alates 1. jaanuarist 2014 päevas Elroni 4 Viljandi rongi p ...

                                               

Loodi raudteejaam

Loodi raudteejaam oli raudteejaam Loodi küla lähedal Mõisaküla–Viljandi raudteelõigul. Algselt oli jaama nimi Kersel. Pooljaam avati 1897. aastal. Avamisel jäi see Paistu kihelkonda Loodi mõisa maadele. Jaam suleti 1973. aastal seoses kitsarööpme ...

                                               

Mustvee raudteejaam

Mustvee raudteejaam oli raudteejaam Jõgeva maakonnas Mustveel. Mustvee jaam oli kitsarööpmelise Sonda–Mustvee raudtee lõppjaam. Jaam avati ühes raudteega 1. augustil 1926. Raudteejaamast siirdus lisaks 1.4 km pikkune harutee Mustvee sadamasse. Mu ...

                                               

Mõisaküla Raudteetehas

Mõisaküla Raudteetehas valmis 1901. aastal. Depoos ehitati ja remonditi valdavalt kitsarööpmelise raudtee veeremit, hiljem laiarööpmelise. Raudteetehases ehitati lisaks mitmeid unikaalseid vedureid ja muud veeremit, sealhulgas ka rööbasomnibuss. ...

                                               

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee

Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee oli endisest Liivimaa kitsarööpmelisest juurdeveoraudtee Valga–Ruhja–Pärnu raudteeliinist Eesti territooriumile jäänud osa.

                                               

Rapla–Virtsu raudtee

Rapla–Virtsu raudtee oli 96 kilomeetri pikkune Eesti kitsarööpmeline raudtee praeguse Rapla linna ja Virtsu aleviku vahel. Raudtee rajati aastatel 1928–1931 ja see oli kasutuses 1. detsembrist 1931 kuni 26. maini 1968. Rööpad võeti valdavas osas ...

                                               

Riisselja–Orajõe raudtee

Riisselja–Orajõe raudteeharu ehitamise eelduseks oli 1919. aastal ehitatud paari kilomeetri pikkune kitsarööpmeline metsaveoks kasutatud raudteeharu. Haruteed hakati ümber ehitama ja Orajõeni pikendama 1920. aastal, valminud raudteeliin avati 22. ...

                                               

Rootsi raudteejaam

Rootsi raudteejaam oli raudteejaam Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Seira külas, Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee 60. kilomeetril. Raudteejaam oli kasutusel Rapla–Virtsu raudtee tegevuse ajal 1931–1968.

                                               

Sindi raudteejaam

Sindi raudteejaam oli raudteejaam Pärnumaal Sindis. Raudteejaam asus kitsarööpmelise Lelle–Papiniidu raudtee ääres. See asus Lelle raudteejaamast 62 kilomeetri kaugusel. Jaam avati 1928. aastal, jaamahoone valmis 1927. aastal. Avamisaegse haldusj ...

                                               

Sinialliku raudteejaam

Sinialliku raudteejaam oli raudteejaam Sinialliku külas Mõisaküla–Viljandi raudteelõigul. Pooljaam avati 1897. aastal. Avamise ajal jäi see Viljandi kihelkonda Viljandi mõisa maadele. Jaam suleti 1973. aastal seoses kitsarööpmelise raudtee sulgem ...

                                               

Sonda raudteejaam

Sonda raudteejaam on raudteejaam Ida-Virumaal Lüganuse vallas Sondas. Sondas peatuvad Elroni reisirongid liinil Tallinn–Narva. 2012. aastal avati jaamas uus lühike 550 mm kõrgune ooteplatvorm.

                                               

Sonda–Mustvee raudteeliin

Avinurme–Mustvee lõigu sulgemise järel 1968. aasta suvel töötas Sonda–Avinurme raudteena, mis suleti 1. mail 1972. Ehitust alustati 1923. 1918 oli Riigi kütteainete keskkomitee ehitanud esimese 7–8 km pikkuse teeharu. 1922 võeti metsaveoraudtee R ...

                                               

Tamsalu raudteejaam

Tamsalu raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Tamsalus. Tamsalus peatuvad Elroni reisirongid liinil Tallinn–Tartu k.a. ekspressrongid. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Tamsalu naaberjaamad on Tapa suunal Nõm ...

                                               

Tuudi raudteejaam

Tuudi raudteejaam oli raudteejaam Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Tuudi külas, Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee 78. kilomeetril. Virtsu sadama poolt oli jaamahoone mööda raudteed 18 kilomeetri kaugusel paremal.

                                               

Türi–Paide–Tamsalu raudtee

Tamsalu–Türi raudtee ääres asusid järgmised peatused: Türi, Kirna, Paide, Mäo, Vodja, Esna, Järva-Jaani, Võhmuta, Vajangu, Tamsalu.