ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 332




                                               

Ro-ro-laev

Ro-ro-laev ehk veeremilaev on sõidukite vedamiseks ehitatud laev, mis on konstrueeritud nii, et sõidukid saaksid rambi kaudu kergesti laeva autotekile ja sealt kaile sõita. Mõnedele ro-ro-laevadele võivad peale sõita ka rongivagunid, nii ületasid ...

                                               

Sildumiskaater

Sildumiskaater on väike kaater-abilaev, mis on mõeldud sadamas laevade sildumisel kinnitusotste vastuvõtuks ja toimetamiseks kaile. Väiksemat, roolimajata vastavat alust võib nimetada ka paadiks.

                                               

Sõsarlaev

Sõsarlaev on laev, mille ehitamiseks on kasutatud teiste laevadega sama projekti. Tänapäeval on laevade ehitamine sama projekti järgi üldlevinud, sest seetõttu kulub laeva ehitamiseks vähem raha.

                                               

Tanker

Tanker ehk vedellastilaev on kaubalaev, mida kasutatakse vedellasti - kõige sagedamini vedelkütuste, eriti nafta -, aga ka kemikaalide, vedeldatud gaasi, toiduõli ja muu vedellasti vedamiseks.

                                               

Teenistuslaev

Teenistuslaev on veekogul riigi- või muu asutuse olulise mittetulundusliku funktsiooni täitmiseks või tagamiseks mõeldud laev; samuti vastav kaater või paat.

                                               

Tuumalaev

Tuumalaev ehk aatomilaev on laev, tuumaallveelaev, jäälõhkuja, mille liikumapanemiseks ja käitamiseks kasutatakse selle pardal paiknevat tuumaenergial toimivat jõuallikat, tavaliselt mitmeastmelist auruturbiini. Tuumalaevadel -allveelaevadel kasu ...

                                               

Ujuklaev

ristandujuklaev – Small Waterplane Area Hybrid-Hull SWAHH kaksujuklaev – Small Waterplane Area Twin Hull SWATH kolmujuklaev – Small Waterplane Area Tri-Hull SWATH monoujuklaev – Small Waterplane Area Single Hull SWASH mitmikujuklaev – Small Water ...

                                               

Ahter

Ahter, ka pära, on laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini. Ahtris paiknevad rool ja sõukruvid. Ahtrite põhilised üldised tüübid on: Ristlejaahter terava lõpuga. Peegelahter lõigatud lõpuga. Jahtide tavalisimad ahtritüübid on: ...

                                               

Ahterpiik

Ahterpiik on laeva otsmine ruum ahtertäävist ahtripoolseima veekindla põikvaheseinani. Ahterpiiki kasutatakse magevee- või ballastitankina, jahtidel ja paatidel panipaigana.

                                               

Ahtertääv

Ahtertääv on ahtri alaosas paiknev kiilu puit-, sepis-, valu- või keevisjätk, millel ühinevad mõlema parda talastik ja plaadistus.

                                               

Ankur

Ankur on piisava raskusega või haakuvusega ese, mille keti või trossi abil veekogu põhjale asetamisega hoitakse paigal vabas vees ujuvat laeva, ujuvvahendit või muud ujuvat eset. Vees trossi otsa küljes kaasa ujuvat ja vee takistuse mõjul laeva v ...

                                               

Ballast

Ballast on vajaliku püstivuse ja trimmi saavutamiseks alatiselt või ajutiselt laevale paigutatav last. Ballast võib olla nii vedel ballastvesi kui ka tahke.

                                               

Illuminaator

Illuminaator on veesõiduki või õhusõiduki ruumi vee- ja õhukindlalt suletav ümmarguse kujuga aken. Ümmargune kuju tagab illuminaatorile parima vastupidavuse. Paljud traditsioonilised illuminaatorid on õhutuseks avatavad ja ühtlasi suletava läbipa ...

                                               

Jugakäitur

Jugakäitur ehk veepaiskur ehk vesiturbiin on veesõiduki keret pikisuunas läbivas torus asuva turbiinpumbaga käiturseade, mille tekitatava veejoa jõud paneb veesõiduki liikuma.

                                               

Jääklass

Jääklass on lisamärk laeva klassitähises, mis iseloomustab laeva võimet töötada piiritletud jääoludes. Eristatakse mitmeid jääklassi tähiseid, mis olenevad nende väljaandjast. Balti mere Soome–Rootsi süsteem aastast 1971 hõlmab järgmisi jääklasse ...

                                               

Kajut

Reisilaeva reisijakajutid jagatakse vastavalt mugavusastmele ja sellest tulenevale hinnale klassidesse. Madalaima klassi kajutid on tavaliselt 4-kohalised ja osa ka ilma illuminaatorita sisekajutid. Kõrgeimate klasside kajuteis on sageli elu- ja ...

                                               

Kiil (laevandus)

Kiil ehk puulaevade ajastul laeva või paadi emapuu on aluse põhitala, mis laevaehitusel esimesena staaplil või kuivdokis paigaldatakse. Ülejäänud osad, kas kereplaadid või kaared, kinnitatakse emapuu külge. Emapuu mahapanek on tavaderikas tähtis ...

                                               

Kiip (merendus)

Üldjuhul paiknevad kiibid veesõiduki peateki serva lähedal. Kiip võib olla avatud enamus haaradega, suletud ehk kinnine või kombineeritud mitmeosalisena. Avatud kiibi haarad võivad olla pikendatud ja paralleelseks pööratud, võimaldades nii kinnit ...

                                               

Klüüs

Klüüsi servad on üldjuhul ümarad või paksendatud, lihtsustamaks köite, trosside või keti läbijooksu ja vähendamaks nende kulumist. Suurtel laevadel võivad reelingu klüüside servades olla hõõrdumise ja kulumise vähendamiseks rullid. Veesõiduki par ...

                                               

Knaap

Knaape kasutatakse peamiselt veesõidukitel, kuid ka lipumastidel. Veesõidukitel on knaabid kasutusel peamiselt sildumiseks pigem väiksem veesõiduk või taglase süsteemide kasutamiseks. Knaabile seotakse nöör laeva ots, liin kaheksatena. Sidumist a ...

                                               

Laadruum

Laadruum, ka lastiruum on ruum laevas, milles veetakse lasti. Lastiruum on ehitatud ja sisustatud, arvestades lasti, mida laev vedama hakkab. Laadruumid paiknevad laeva topeltpõhja ja teki vahel ning mitmetekilistel laevadel ka tekkide vahel vahe ...

                                               

Laeva jõuseadmed

Laeva jõuseadmed on laevadel käitamise abivahendid, nt sisepõlemismootorid pea- või abimasinana, aurumasinad, elektrimootorid jne. Laeva jõuseade on mehhanism, mille eesmärk on muuta laeva asukohta või suunda vees.

                                               

Laevaehituslik tingmahutavus

Laevaehituslik tingmahutavus on laevatehase indikaator toodangu arvutamisel eri laevatüüpide ja –suuruste töömahu võrdlemiseks. Ehitatava laeva kogumahutavus korrutatakse laeva tüübi ja suuruse koefitsiendiga, mis loodi 1977. aastal OECD poolt si ...

                                               

Laevakere

Laevakere on veesõiduki veekindel põhiosa, mis koosneb seintest ehk parrastest ja sõltuvalt materjalist tavaliselt ka seda toetavast karkassist ehk talastikust.

                                               

Laevatekk

Laevatekk ehk tekk on laevakere peal, keres või ka suuremas tekiehitises asuv horisontaal-tasapinnaline kate või korrus. Laevakeret katval tekil asuvad tavaliselt laeva põhilised kinnitumisseadmed, nagu pollarid või piitengid ja ka ankruseadmed. ...

                                               

Mess (laevaruum)

Mess on laeva ühiskajut, mis on sisustatud söömiseks, aga ka ajaveetmiseks ja nõupidamisteks. Messiks võidakse nimetada ka merendusorganisatsiooni maismaarajatises paiknevat sama otstarbega ruumi, sööklat või tuba.

                                               

Naagel

Naagel on läbi horisontaalplaadi püsti-asendis seisev pulk, mille ümber seotakse kinnitamiseks veesõiduki jooksva taglase otsi ja liine. Naaglid kinnituvad kas otse masti jala ümber olevale ümmargusele plaadile või naagelpinki. Naagelpink on kinn ...

                                               

Navigatsioonisild

Navigatsioonisild, ka komandosild on laeval üldjuhul tekiehitises asuv hea väljavaatega ruum või konstruktsioon, millest laeva juhitakse. Sild on saanud nimetuse algse ja tänini püsinud pardast pardasse ulatuva pika ja kitsa kuju järgi, silla tii ...

                                               

Pakpoord

Pakpoord on laeva või mõne muu aluse vasak parras näoga vööri suunas oleva laevalolija suhtes. Laeva pakpoord on tähistatud punaste navigatsioonituledega. Pakpoordi vastand on tüürpoord.

                                               

Parras

Parras on laeva või paadi välimine külgmine osa põhjaga ühinemise kohast peatekini. Sama sõna kasutatakse ka õhu- ja kosmoselaeva kohta, nt pardale minek.

                                               

Piigat

Üldjuhul asuvad piigatid umbreelinguga või tekirandiga madala äärisega varbreelinguga välistekkide servades. Sinna kogunev vesi valgub lühikestesse piigatitorudesse, mis algavad tekil ja lõpevad pardas. Tugevama vihma või teki pesemise korral pii ...

                                               

Pirnvöör

Pirnvöör on laevakere vööris allpool veeliini ettepoole ulatuv ümara erikujuga vöörtääv. Pirnvöör suurendab laeva püsivust ja vähendab kütusekulu 12 kuni 15 protsenti, kuna see muudab veeliikumist ümber kere. Pirnvööri ei kasutata kiirel liikumis ...

                                               

Pollar

17. ja 18. sajandil kasutati vanu kahureid pollaritena kaide ääres, et aidata laevu kinnitada. Kahur kaevati maa sisse, koonus allpool, sügavusse umbes poole või kaks kolmandikku nende pikkusest, jättes tagumise otsa maapinnale millele sai trosse ...

                                               

Põtkur

Põtkur on veesõiduki manööverdamisvõime suurendamiseks mõeldud veealune täiendav käitur-seade, mis toimib risti veesõiduki pikiteljega. Põtkur paikneb veesõiduki keres vööris või ja ahtris. Põtkur tekitab töötades risti läbi veesõiduki kere kulge ...

                                               

Reeling

Reeling on laeva või muu ujuvaluse välistekki ümbritsev kaitseäär või rinnatis. Kinnist seinakujulist reelingut nimetatakse umbreelinguks. Postidest ning käsipuust koosnevat reelingut varbreelinguks. Laeva kinnitusotste läbiviimiseks umbreelingus ...

                                               

Ress

Ress on laevakere poolmudel, mille eesmärgiks on ehitatava laeva mahutavuse ja voolujoonelisuse kontrollimine. Ress valmistati tavaliselt puidust vertikaallõigetest või horisontaallõigetest. Tänapäeval enam laevaehituses ei tarvitata, kuid on mõn ...

                                               

Tank (laevandus)

Tank on mahuti vedelate laevavarude või vedellasti mahutamiseks laevas. Laevadel on tavaliselt kütuse-, vee-, reovee- ja õlitankid. Ka tankeri lastiruumid on tankid.

                                               

Tekiehitis

Tekiehitis on laevakerele tekile või peatekist kõrgemale ehitatud kompaktne funktsionaalse mahuga konstruktsioon. Tekiehitises paikneb tavaliselt muuhulgas laeva navigatsioonisild, samuti on sinna mahutatud sageli vajalikud töö- või eluruumid ehk ...

                                               

Tääv

Tääv ehk vannas on laeva pikitalastiku eriti tugev osa, mis on laevakiilu pikenduseks kiilust pardani vööris ja ahtris. Täävide küljes kinnituvad laeva mõlema parda pardaplangutuse otsad. Ahtritääv puudub peegelahtriga laevadel. Täävid puuduvad k ...

                                               

Tüürpoord

Tüürpoord on laeva või mõne muu aluse parempoolne parras näoga vööri ehk laeva sõidu suunas vaadates. Tüürpoordi sõna tuleneb arvatavalt sellest, et tüür ehk rool paiknes ja kinnitus vanaaja laevadel algselt peamiselt paremas pardas. Laeva tüürpo ...

                                               

Vöör

Vöör ehk käil on laeva või muu veesõiduki kere esiosa ehk nina. Vööri eesmist tugevdatud tala nimetatakse vöörtääviks. Vööri või selle veepealset osa nimetatakse mõnikord vanemas keelekasutuses ka käilaks ja vanemate purjelaevade käil oli sageli ...

                                               

Vöörivisiir

Vöörivisiir on veeremilaevadel, nii parvlaevadel kui ka ro-ro laevadel ja ro-pax-laevadel autoteki vööriuste liik, mille puhul vööriuks avatakse üles. Mõnedel laevadel on vöörivisiiride asemele ehitatud külgedele liikuvad vööriuksed, mida peetaks ...

                                               

Vöörtääv

Vöörtääv on laeva või muu veesõiduki nurgakujulise vööri tipp alates kiilust kuni peateki reelinguni. Vöörtäävi konstruktsioon on võrreldes ülejäänud talastikuga sageli spetsiaalselt tugevdatud. Jäämurdja vöörtääv on lisaks tugevusele ka suure ka ...

                                               

AIDA Cruises

AIDA Cruises on Saksamaa laevakompanii. Ettevõte asutati Saksa DV-s 1960. aastal nimega Deutsche Seereederei. Esialgu pakkus see kruiise laevaga Völkerfreundschaft, mis oli 1956. aastal nime Stockholm all läbi teinud õnnetuse põrganud kokku laeva ...

                                               

Carnival Cruise Lines

Carnival Cruise Lines on Carnival Corporation & plc asutaja-aktsiaselts ja suurim laevakompanii mitte ainult Carnival Corporationi koosseisus, vaid reisijate arvu järgi ka maailmas. Ettevõte peakorter asub Miamis. Carnival Cruise Lines on üks all ...

                                               

Celebrity Cruises

Celebrity Cruises on üks rahvusvahelise ettevõtte Royal Caribbean Cruises Ltd. viies tütarfirmast, Azamara Club Cruises ja CDF Croisières de France). Ettevõtte peakontor asub Miamis USAs. Ettevõtte juhataja on Daniel J. Hanrahan.

                                               

Color Line

Color Line on Norra laevakompanii, millele kuuluvad parvlaevad sõidavad Läänemere lõunaosas Saksamaa ja Norra vahel. Color Lineile kuuluvad kaks kõige suuremat parvlaeva maailmas: Color Magic ja Color Fantasy.

                                               

Costa Crociere

Costa Crociere S.p.A. on üks Carnival Corporation & plci 12 kruiisifirmast ja suurim Itaalia laevakompanii. Ettevõtte peakorter asub Genovas. Ettevõtte laevad on vertikaalse kollase korstnaga, mille korstnamärk on suur sinine C. Reisiliiklust 194 ...

                                               

Holland America Line

Holland America Line on Briti-Ameerika laevakompanii ja üks kaheteistkümnest Carnival Corporation & plci kruiisifirmast. Ettevõte peakorter asub Ameerika Ühendriikides Washingtoni osariigis Seattle’is.

                                               

Hurtigruten

Hurtigruten on Norra postilaevaliin, mis alates 1893. aastast ühendab asulaid 2700 km pikkusel Norra läänerannikul. Tänapäeval läbivad parvlaevad ja autotekita ristluslaevad teekonna Bergeni ja Kirkenesi vahel kuue ja poole päevaga. Suvel sõidava ...