ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 34




                                               

Ohtu mõis

Ohtu mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Harju valla territooriumile Harju maakonnas, mõisakeskus asus tänapäeva Ohtu küla lähedal.

                                               

Põllküla mõis

Põllküla mõis oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Lääne-Harju valda, Põllküla lähedale. Mõis rajati 17. sajandil. Mõisa viimased omanikud enne 1919. aasta mõisate võõrandamist olid Tritthofid.

                                               

Vana-Pääla mõis

Vana-Pääla mõis oli Vääna kõrvalmõis Keila kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Harju maakonnas Harku vallas. Mõis moodustati 16. sajandi lõpus. Üldlevinud info põhjal esindab Vana-Pääla mõis Eestis haruldast vanabaltistiili urbaltisch mõ ...

                                               

Alatskivi loss

Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 1880–1885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku resident ...

                                               

Glehni loss

Glehni loss on kahekorruseline krohvimata paehoone Mustamäe nõlval Tallinnas Nõmme linnaosas. Paikneb Glehni parkmetsas Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala edela osas Tallinna Tehnikaülikooli kinnistul aadressiga Vana-Mustamäe tänav 48.

                                               

Maarjamäe suvemõisa loss

Maarjamäe suvemõisa loss asub Tallinnas Kadrioru asumis; loss oli Maarjamäe suvemõisa peahoone. Lossis ja Maarjamäe suvemõisa pargis asub Eesti Ajaloomuuseumi Eesti lähiajaloo väljapanek. Praeguse lossi laskis 1874. aastal ehitada kindraladjutant ...

                                               

Oru loss

Oru loss oli ehitis Virumaal Jõhvi kihelkonnas nüüdisajal Ida-Viru maakonnas Toila vallas Toilas. Pühajõe suudmes asunud loss oli algselt Peterburi suurkaupmehe G. G. Jelissejevi puhkemaja, alates 1935. aastast Eesti riigipea suveresidents.

                                               

Sangaste loss

Sangaste loss on kunagise Sangaste mõisa härrastemaja Lossikülas Otepää vallas, mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis. Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal. Ta võttis eeskujuks Tudorite-aegse hilisgootikat ja renessanssi ...

                                               

Sillapää loss

Sillapää loss on kunagise Räpina mõisa klassitsistlikus stiilis häärber, mis pärineb 19. sajandi esimesest poolest. Loss on silmapaistva arhitektuuriansamblina riikliku kaitse all. Oma majesteetliku sammasportikusega on hoone suurepärane klassits ...

                                               

Jõelähtme postijaam

Jõelähtme postijaama hooned on ehitatud 19. sajandi I veerandi lõpus. Postijaama peahoone ehitati samas kohas varem asunud kõrtsihoone asemele. Oletatavasti ehitati 1820. aastate algul Tallinna–Peterburi postimaanteele Jõelähtme hobupostijaama lä ...

                                               

Kahala postijaam

Kahala postijaam on endisaegne postijaam Harju maakonnas Kuusalu vallas vana Tallinna-Narva maantee ääres. Postijaama peahoone ehitati 1854–1855. Enne seda hoonet oli samas kohas 18. sajandi lõpust pärinev postijaamahoone. Algne postijaam Tallinn ...

                                               

Kalli postijaam

Kalli postijaam oli postijaam praeguse Võru–Mõniste–Valga maantee ääres Kallikülas. Postijaam ja selle kõrvalhooned on ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi algul. 20. sajandi algul rajati postijaama varasemale asupaigale Taheva mõisa metsniku elamu. ...

                                               

Lodja postijaam

Lodja postijaam asub Lodja külas Saarde vallas Pärnu maakonnas. Postijaama peahoone on ehitatud 19. sajandil. Postijaama hooned on arvele võetud ehitismälestistena.

                                               

Ninasi postijaam

Ninasi postijaam почтовая станция) oli aastail 1772–1877 Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaanteel tegutsenud postijaam Torma kihelkonnas Tartumaal), tänapäevase haldusjaotuse järgi Ninasi külas Mustvee vallas Ida-Viru maakonnas. Kuna Ninasi kohta ...

                                               

Nunnavärav

Nunnavärav oli ajalooline Tallinna linnamüüri müürivärav Toompea kõrgendiku ja Saunataguse torni vahel linn loodemüüris. Nunnavärav rajati 14. sajandil Taani kuninga Erik IV Menvedi asehaldur Johannes Kanne korraldusel, kes oli 1310. aastal andnu ...

                                               

Pahajänese

Pahajänese oli talu Viljandi maakonnas endises Kõo vallas, kus asus Pahajänese kõrts ja hobupostijaam – Võhma hobupostijaam. Asub 5 km Võhmast lõunas. Tänapäeval on asukoht Põhja-Sakala vallas Võhmassaare külas.

                                               

Rannapungerja hobupostijaam

Rannapungerja hobupostijaam oli Rannapungerja külas, Peipsi järve põhjarannikul, Rannapungerja jõe suudmes, Jõhvi-Tartu postimaantee ja Rakvere–Rannapungerja maantee ristmikul asunud postijaam. Liivimaa kubermangu piirist 2 versta kaugusel asunud ...

                                               

Ruunavere postijaam

Ruunavere postijaam on endisaegne postijaam Rapla maakonnas Märjamaa vallas Pajaka külas. Jaama peahoone ja postipoiste maja on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks, lisaks on jaamas veel tall ja sepikoda. Mälestis on riikliku postiajaloo m ...

                                               

Torma postijaam

Torma postijaam on endisaegne Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaantee postijaam Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Jaama külas. Postijaama peahoone, tall-tõllakuur ja sepikoda on tunnistatud riiklikuks kultuurimälestiseks. Postijaama peahoone ehitat ...

                                               

Väike-Pungerja postijaam

Väike-Pungerja postijaam oli postijaam Eestimaa kubermangus Peterburi–Riia postimaanteel Väike-Pungerja külas Iisaku kihelkonnas, tänapäeva Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. 1735. aastal paigutati Peterburi–Narva–Tartu–Riia postimaantee Kauksi ...

                                               

Suursild (Pärnu)

Suursild oli ajalooline sild üle Pärnu jõe. Sild valmis 1938. aastal Eesti Vabariigi 20. aastapäevaks, kuid 1944. aastal hävitas selle taganev Saksa sõjavägi. Suursilla pikkus kaldasammaste vahel oli 210 meetrit ja kogupikkus koos pealesõitudega ...

                                               

Aleksander Nevski kabel

Aleksander Nevski kabel oli Venemaa õigeusu kiriku sakraalhoone Tallinna kesklinnas vanal Vene turul. Kabel ehitati arhitekt Konstantin Nymani projekti järgi aastatel 1887–1888. Selle pidulik nurgakivipanek oli 14. septembril 1887 vkj. See pühits ...

                                               

Bi-Ba-Bo

Bi-Ba-Bo oli kino Tallinnas Viru tänav 9/11 hoovipoolses tiivas, aastatel 1913–1944. Kino rajati Viru tänav 9/11 hoones 1913. aastal kinona Saturn, 1919. aastast kandis nime Kaleva, 1924. aastast Faun, 1925. aastast Bi-Ba-Bo, 1932. aastast Capito ...

                                               

Diakonisside Asutis

Diakonisside Asutis oli Tallinnas Pärnu maanteel aastatel 1867–1914 ehitatud hoonetes tegutsenud tervishoiu- ja hoolekandeasutus.

                                               

Estonia teatrihoone

Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn., asus aadressil Viruvärava puiestee ja Estonia puiestee 10. Hoone avati 6. septembril vkj 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehiti ...

                                               

Jaani seegi paviljon

Jaani seegi paviljon on Tallinna Linnamuuseumi filiaal, mis eksponeerib sellele kohale sajandeid tagasi asutatud Jaani seegi ja Kivisilla eeslinna ajalugu. Paviljon asub Tartu maantee läbimurde ääres ning selle ehitamise tõttu kitsamaks jäänud sõ ...

                                               

Kohvik Kadriorg

Kohvik Kadriorg ehk Must Luik oli arhitektide Voldemar Herkeli ja Hindrek Piiberi projekti järgi 1966–1971 valminud hoone Kadriorus Tallinnas Narva maantee 90, mida rahvas hakkas kutsuma Mustaks Luigeks, kuna ruumilise mustvalge ribifassaadiga ho ...

                                               

Kuld Lõvi

Esimese maailmasõja puhkedes kuulusid Tallinna hotellid ja restoranid baltisakslastele. Pärast sõda sai nende omanikeks aga aina rohkem eestlasi ja nii saigi Kuld Lõvi peremeheks Johannes Janson, kes oli enne olnud kokk ja omanikuks Richard Devid ...

                                               

Maakri tänava sünagoog

Maakri tänava sünagoog oli sünagoog Tallinnas aadressil Maakri tänav 5. Neoromaani stiilis Juutide Suur Koraalne sünagoog, Maakri tänava ja Väike-Tartu maantee hilisema Sakala ristmikul ehitati 1884. aastal Nikolai Thamm vanema projekti järgi. Sü ...

                                               

Margareti müür

Margareti müür oli Tallinna vanim teadaolev linnamüür. Selle ehitamiseks andis 1265. aastal käsu Taani kuninga Erik V ema ja Eestimaa asevalitseja Margrete Sambor, kelle järgi müür ka nime sai. Ehitatud kaitsemüüriosad koosnesid eri kõrgusega 60- ...

                                               

Niine 6

Niine 6 on ajalooline hoone Tallinnas Niine tänaval. Hoone ehitati umbes aastal 1860 tsaariarmee kasarmuks, sest kõrvalkrundil paiknesid suurtükimoonalaod. Kasarm ehitati sajandivahetusel ümber elumajaks ning hoone läks eravaldusse. Aastal 1918 a ...

                                               

Põhuteater

Põhuteater oli 2011. aastal Tallinnas Rannamäel kultuuripealinna programmi raames Teater NO99 initsiatiivil pooleks aastaks rajatud ehitis. Põhuteater valmis 30. aprillil 2011 ja lammutati sama aasta 1. oktoobril. Põhuteatri projekteeris arhitekt ...

                                               

Püha Gertrudi kabel

Püha Gertrudi kabel oli keskajal sakraalhoone Tallinnas. Pühale Gertrudile kui rändajate kaitsepühakule pühitsetud kabel ehitati Suure Rannavärava ees asunud alale Tallinna sadama meremeeste jaoks 1438.–1450. aasta vahel. Pärast reformatsiooni, 1 ...

                                               

Sakala keskus

Sakala keskus oli 1985. aastal valminud EKP Keskkomitee vabariiklik poliitharidusmaja Tallinna kesklinnas. Maja projekteeris eesti arhitekt Raine Karp ja seda ilmestas dolomiitfassaad. Seoses Eesti iseseisvuse taastamisega keskuse funktsioon muut ...

                                               

Sprinckthali suvemõis

Sprinckthali suvemõis oli suvemõis, mis tänapäeval jääb Tallinna Kristiine linnaossa Tondi tänavale. Suvemõisa häärber aadressil Tondi 42 on tunnistatud kultuurimälestiseks. 17. sajandi keskel jagati Kristiine heinamaade ehk Linnu tee ja Mustamäe ...

                                               

Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik

Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kirik oli kirik, mis asus Tallinnas Aleksander Nevski kalmistul. Seda kasutas Tallinna Aleksander Nevski kalmistu kogudus. Tallinna kaupmehed Aleksandr Jermakov ja Ivan Germanov lasksid kalmistule ehitada Aleks ...

                                               

Tallinna bastionid

Tallinna bastionid on Tallinna muldkindlustusvööndisse kuulunud bastionid. 17. sajandi lõpul alustati Rootsi Läänemereprovintsides Moskva tsaaririigist lähtuva sõjaohu kartuses uute ning senisest hoopiski võimsamate muldkindlustiste planeerimist. ...

                                               

Tallinna linnatapamaja

Tallinna linnatapamaja oli aastatel 1893–1940 Tallinnas tegutsenud tapamaja. Tapamaja projekteeris ja ühtlasi oli ehitusjuht Carl Gustav Jacoby. 1932. aastast tegutses tapamaja kõrval alaline elusloomaturg. Endise Tallinna linnatapamaja kontoriho ...

                                               

Tallinna muldkindlustusvöönd

Tallinna muldkindlustusvöönd on keskaegse Tallinna kaitserajatiste osa, kuhu kuulusid looduslikud ja kaitse-eesmärgil rajatud rajatised: linnamüür, kaitsetornid ja kaitstavad väravad ning erinevad pinnasemoodustised.

                                               

Tallinna Püha Miikaeli klooster

Tallinna Püha Miikaeli klooster oli tsistertslaste nunnaklooster Tallinnas aastatel 1249–1629. Klooster tegutses Aida ja Kloostri tänava piirkonnas. Klooster omas patronaadiõigust Oleviste kiriku üle. Kloostrile kuulusid ka Kuimetsa ja Nabala mõi ...

                                               

Tallinna vallkindlustused

Tallinna vallkindlustused on väljaspool Tallinna linnamüüri asunud uusaegsete kaitserajatiste vöönd. Vallkindlustusi hakati arendama selleks, et viia linna kindlustused vastavusse tulirelvade kasutuselevõtmisest tulenevate uute vajadustega. Talli ...

                                               

Tsitadell (Tallinna merekindlustis)

Tsitadell on Tallinna reidile 1726. aastal Vene võimude poolt rajama hakatud ettenihutatud kindlustis, mille eesmärk oli eelkõige Tallinna sõjasadama kaitsmine. Sarnast ehitist olid plaaninud juba Rootsi võimud 17. sajandi I kolmandikul, kuid suu ...

                                               

Tõnismäe Antoniuse kabel

Antoniuse kabel asus Tallinnas, arvatavasti nüüdse Hariduse tänava lääneküljel, Pärnu maantee ristmiku lähedal Antoniuse kalmistul. Kabel oli pühendatud Antoniusele. Kalmistul võis mingisugune kabel olla juba enne 1348. aastat. Varasema pühakoja ...

                                               

Uuslinna mereväelinnak

Uuslinn on keiser Paul I käsul 1796. aastal Tallinnas Lasnamäe nõlvale rajama hakatud Vene mereväe kasarmulinnak). Linnak asub Lasnamäe linnaosas praegustes Sikupilli, Uuslinna ja Kurepõllu asumis ning Kesklinna linnaosas Juhkentali ja Kadrioru a ...

                                               

Uuslinna mereväelinnaku peavahihoone

Uuslinna mereväelinnaku peavahihoone on hoone Tallinnas Uuslinna mereväelinnakus, kus algselt asus linnaku peavaht. Hoone praegune aadress on Valge 6a varasem Lasnamäe 48a ning see asub Uuslinna asumis Lasnamäe linnaosas.

                                               

Viru värava bastion

Kõrge Viru värava bastion oli 16. sajandi teisel poolel, pärast Vene-Liivimaa sõja puhkemist rajatud kaitserajatis Viru värava eesvärava ees. Aastatel 1471–1473 ehitati Viru värava eesväravate ette esimene suurem muldkindlustus, kahekordse valli ...

                                               

Kivisild (Tartu)

Kivisild oli Tartus 1784–1941 praeguse Kaarsilla asukohal paiknenud kolmesildeline kaarsild. Pikka aega oli tegemist ainsa kivist sillaga Baltikumis. Sild otsustati ehitada pärast 1775. aasta tulekahju Liivimaa kindralkuberneri George Brownei alg ...

                                               

Tartu Kaubahoov

Tartu Kaubahoov oli kaubahoone Tartu kesklinnas Emajõe ääres endise vallikraavi alal. See oli silmapaistvaim klassitsistlik kaubahoov Eestis. Kaubahoov püstitati Tartus Venemaal tol ajal levinud kaubahoovide гостиные дворы eeskujul kindralkuberne ...

                                               

Tartu vana Maarja kirik

Kirik ehitati arvatavasti 14. sajandil Tartu saksa koguduse kirikuks eesti kogudus kasutas Jaani kirikut, aastail 1640–1642 kasutas seda Tartu ülikool. 1763. aastal valminud jooniste järgi oli Maarja kirik 3-lööviline tellisbasiilika polügonaalse ...

                                               

Vanemuise vana teatrimaja

Vanemuise vana teatrimaja oli juugendstiilis 1906. aastal valminud, kuid teises maailmasõjas hävinud Vanemuise seltsi ja teatri peahoone, mis paiknes aadressil Aia 6. Selle kohal paikneb tänapäeval uus, modernistlikus stiilis Vanemuise teatri- ja ...