ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 359




                                               

Mäestik

Mäestik on enamasti piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm. Mäestikud tekivad kas kahe mandrilise laama kokkupõrkel, näiteks Himaalaja või ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise alla, näiteks Andid. Mäestikud on e ...

                                               

Mäetipp

Mäetipp on mäe suurima absoluutse kõrgusega punkt. Mäetippu ümbritsev mäeosa võib olla nii lauge kui ka järsu kaldega. Järsud kaljused mäetipud tekivad tavaliselt mitme liustike erodeeriva tegevuse tulemusel tekkinud tsirkusoru liitumise teel. La ...

                                               

Nõlv

Nõlv on üle 2° kallakuga maapind. Nõlv on reljeefielement, mille kallak võib palju varieeruda ja olla isegi suurem kui 90°. Sel juhul on tegemist negatiivse kalde ehk nn rippuva pinnaga. Nõlvast räägitakse tavaliselt positiivsete pinnavormide puh ...

                                               

Ookeani keskahelik

Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa. Ookeani keskaheliku kogupikkus on 84 000 km, olles seega kaugelt kõige pikem mäeahelik planeedil Maa. Ookeani keskahelik pole mitte ala ...

                                               

Ookeanibassein

Ookeanibassein ehk ookeaninõgu on maailmamerega kaetud suur nõgu Maa pinnal, mille põhjaks on ookeaniline maakoor. Ookeaninõo mandripoolsed alad on mandrinõlvad. Hüdrolooglises tähenduses võidakse ookeanibasseiniks nimetada ka kogu maailmamerega ...

                                               

Ookeaniline mägi

Ookeaniline mägi ehk veealune mägi on ookeanis paiknev veealune mägi, mille tipp on võrreldes lameda tipuga gaiotitega teravam. Ookeaniliste mägede tipud on gaiotitega võrreldes teravamad, sest nad pole kunagi üle merepinna ulatunud ega merelaine ...

                                               

Ookeaniline platoo

Ookeaniline platoo on ulatuslik ümbritsevast abüssaalsest tasandikust kõrgem ala ookeani põhjas. Ookeanilised platood tekivad vulkaaniliselt. Tegemist on veealuste suurte magmaprovintsidega. Kivimiliselt koosnevad nad peamiselt basaldist ning mõn ...

                                               

Oos

Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Ooside rühma nimetatakse oosistikuks. Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivas ...

                                               

Otsamoreen

Otsamoreen ehk otsmoreen on piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm, mis on kujunenud kunagise liustiku serva ette; on viimasega paralleelne. Otsamoreenid tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib pikemat aega samas kohas ...

                                               

Pinnavorm

Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest. Pinnavormid on näiteks jõeorg, voor ja sandur, kuid ka näiteks tuhamägi. Pinna ...

                                               

Pirunkirkko

Pirunkirkko ks on Soomes nimetatud eri päritolu kivi- ja aluspõhjamoodustisi. Pirunkirkko võib olla näiteks Z-kujuline kaljulõhe. Need on tuntud kohalikus pärimuses muuhulgas Isoviha aegsete pelgupaikadena. Üks tuntumaid - Koli pirunkirkko on sün ...

                                               

Polügonaalpinnas

Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev hulknurkseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude läbimõõt keskmiselt 0.6.3 mee ...

                                               

Rahu (saar)

Rahu on laiust väiksema saarekese kohalik nimetus Lääne-Eestis. Rahu on vähese taimestikuga või taimestikuta ja seda ujutab loevesi sageli üle. Rahu on harilikult klibune ja rändrahnudega kaetud. Enamasti on rahud kaetud üksikute taimede kogumike ...

                                               

Randla

Randla ehk rannavöönd on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks ehk rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks. Rannavööndi ehitust ja kujunemist uurivat teadusharu nime ...

                                               

Rannabarr

Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool. Rannabarrid on piklikud positiivsed pinnavormid. Tavaliselt koosnevad need liivast, aleuriidist ja kruusast. Rannabarrid tekivad sinna, kus lained murduvad. Võiva ...

                                               

Rannik

Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Ranniku maapoolne piir on lahepärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav joon. Kui rannikumeres leidub saari, moodustub ranniku piir mööda kõige merep ...

                                               

Reljeef

Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. On kasutatud ka definitsiooni, mis väidab, et reljeef on maapinna ebatasasuste kogum. See ei ole siiski eriti õnnestunud, sest võib viia väärale järeldusele, et tasandikud ei kuulugi ...

                                               

Rift

Rift on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine Riftide tekkepõhjuseks on laamade lahknemine. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus piki keskahelikku kulgeb pikk ja kitsas alang. Kohati voola ...

                                               

Süvik

Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas. Laiemas tähenduses nimetatakse süvikuks ka teiste veekogude põhjas olevaid suhteliselt sügavaid nõgusid. Süvik tekib kahe laama piirile, kui üks laam sukeldub ...

                                               

Šlakikoonus

Šlakikoonus on vulkaanilise tekkega kooniline küngas või mägi, mis koosneb peamiselt šlakist ja muust püroklastilisest materjalist. Püroklastiline materjal, millest šlakikoonused on moodustunud, on enamasti basaltse või andesiitse koostisega. Koo ...

                                               

Tasandik

Tasandik on suhteliselt tasase pinnamoe ning madalate absoluutsete kõrgustega piirkond. Tasandiku reljeef võib olla kergelt lainjas, kuid mäestikele omaseid järske reljeefivorme üldiselt ei ole või on vähe. Valdavad kulutuslikud ja kuhjelised pin ...

                                               

Termokarst

Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev ...

                                               

Tombolo

Tombolo on maasäärekujuline rannakuhjevorm, mis ühendab mandrit selle lähedal oleva saarega, harvem kaht saart omavahel. Tombolo on tavaliselt laugete nõlvadega. Ta koosneb veeristest, kruusast ja liivast. Tüüpiline tombolo tekib lainete refrakts ...

                                               

Tsirkusorg

Tsirkusorg on liustikutekkeline orulaiend mägedes, millesse kogunenud jääst toituvad liustikud. Aktiivsed ehk ka tänapäeva klimaatilistes oludes liustikke toitvad tsirkusorud asuvad kionosfääris ehk ülalpool lumepiiri. Tsirkusorgudes toimub lume ...

                                               

Uurak

Uurak ehk balka on U-kujulise ristlõikega vooluveetekkeline negatiivne pinnavorm, mille veerud on kaetud taimkattega. Uurakust väiksem vooluveeuuristus on jäärak ehk uhtorg, millest veelgi väiksemat pinnavormi nimetatakse vihmauurdeks. Jäärak ja ...

                                               

Vadi

Vadi on kuivanud jõesäng Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias või Hispaanias. Sarnase tekkega jõesänge esineb ka teistes piirkondades, kuid kõige levinumad on nad Põhja-Aafrikas. Vadides voolab vesi ainult pärast vihma. Vadid tekivad peamiselt ariidse klii ...

                                               

Veealune kanjon

Veealune kanjon on maailmamere põhjas olev suhteliselt pikk, kitsas ja sügav negatiivne pinnavorm. Enamus veealuseid kanjoneid asub mandrilava nõlval, aga mitte kõik. Neid leidub näiteks ookeani keskahelike nõlvadel. Osa kanjoneid jätkub nõlva ja ...

                                               

Voor

Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, m ...

                                               

Vulkaan

Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. ...

                                               

Vulkaaniline kaar

Vulkaaniline kaar on subduktsiooniga seotud vulkaanide ahelik. Vulkaaniline kaar, nagu nimigi ütleb, on enamasti kaarja kujuga. Vulkaanilist kaart, mis on moodustunud ühe ookeanilise laama sukeldudes teise ookeanilise laama alla, nimetatakse saar ...

                                               

Hüdroloogia

Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist. Teadlast, kes selle teadusharuga tegeleb, nimetatakse hüdroloogiks. Hüdrol ...

                                               

Aabasoo

Aabasoo on laiade älveste ja kitsaste piklike või kaarjate rabapeenardega siirdesoo. Älved ja rabapeenrad moodustavad mosaiigi. Aabasood moodustavad suure osa maailma turbavarudest.

                                               

Acqua alta

Acqua alta on Veneetsia veetaseme periood, mil see on loodelainete ja Aadria mere hooajaliste tuulte mõjul oma haripunkti lähedal. Acqua alta ajal on üle ujutatud ka suur osa Veneetsia tänavaid, kanalite kõrval kulgevaid jalgteid ning väljakuid. ...

                                               

Bifurkatsioon

Bifurkatsioon ehk jõe kahenemine on hüdroloogias vooluveekogu jagunemine kaheks haruks. Erinevate jõgikondade ühenduse teke võib olla ka perioodiline, näiteks ainult suurvee ajal, mil mõni jõelõik hakkab ajutiselt tagurpidi voolama. Bifurkatsioon ...

                                               

Filtratsiooni põhiseadus

Filtratsiooni põhiseadus ehk Darcy seadus on eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Seadust kirjeldas prantsuse insener Henry Darcy 1858. aastal ning seda kasutatakse peamiselt põhjavee liiku ...

                                               

Juga

Juga on vee vaba langemine järsult astangult Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Suurt ja võimast juga nimetatakse kataraktiks.

                                               

Jõe lang

Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Lang 0.1 m/km tähendab, et jõe langus 100 km kohta on 10 m. Keskmine lang on kogu jõe pikkuse ja jõe languse jõe lähte ja suudme kõrguste vahe suhe. Langusest sõltuv ...

                                               

Jõe veerežiim

Jõe veerežiim on jõe vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud jõgikonna loodusgeograafiliste omadustega, esmajärjekorras kliimatingimustest. Soojakliimaga aladel mõjutavad jõe veerežiimile pe ...

                                               

Järv

Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. Klassikalis ...

                                               

Jääkate

Jääkate on parasvöötme ja külmvöötme veekogudele tekkiv jääst moodustuv kiht. Jää tekib veekogudele üksnes sellistel atmosfääritingimustel, kui veetemperatuur veesamba pinnakihil on 0 o C või alla selle. Parasvöötme järved on jääga kaetud enamast ...

                                               

Jäänukjärv

Jäänukjärv ehk reliktjärv on järv, mis on tekkinud merelahest maapinna tõusmise tagajärjel Jäänukjärve teket soodustavad hoovused, mis kuhjavad lahesuudmesse setteid ja lõpuks ummistavad selle. Nooremad jäänukjärved saavad suurte tormide ajal mer ...

                                               

Kapillaarsus

Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides. Kapillaarsuse tõttu on vedeliku t ...

                                               

Langus

Langus ehk jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Jõe langus sõltub pinnamoest – mäestikes on jõe langus suur ja tasandikujõgedel väike.

                                               

Limnoloogia

Limnoloogia ehk järveteadus on interdistsiplinaarne teadusharu, mis uurib nii magevee- kui soolase veega järvi, käsitledes nende bioloogilisi, füüsikalisi, keemilisi, geoloogilisi ja hüdroloogilisi aspekte. Ingliskeelses kirjanduses hõlmab limnol ...

                                               

Lumi

Lumi on väikeste jääkristallide kogum. Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0 °C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris ...

                                               

Madalvesi

Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Ajaperioodi, mil mingis veekogus on madalvesi, nimetatakse madalveeajaks. Parasvöötmes on madalvesi kaks korda aastas. Talvel on sademete suurim osa lume ku ...

                                               

Magevesi

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0.5‰. Kogu Maa veeringesse haaratud veevarudest moodustab magevesi 4.04%, millest suurem osa on Antarktist ja Gröönimaad katvates jääkilpides Antarktise jääkilp sisaldab 61% Maa mageveest ja 1.7% kog ...

                                               

Merevesi

Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3.5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli. Merevee soolsus sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks on tegu suletud merega siseme ...

                                               

Oja

Oja on jõest väiksem looduslik vooluveekogu. Piir jõe oja vahel on tinglik. Tavaliselt on oja laius mõnekümnest sentimeetritest mitme meetrini, pikkus ei ületa mitut kilomeetrit ja sügavus on alla 1.5 m. Ojad tekivad vihma- või sulavee äravoolu k ...

                                               

Punane lumi

Punane lumi on punakas või roosa lumi, millele annab värvi rohevetikas Chlamydomonas nivalis. Vetikas sisaldab lisaks klorofüllile punast karotinoidi astaksantiini. Lisaks annab vetikas lumele värske arbuusi lõhna. Erinevalt enamikust vetikatest ...