ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 361




                                               

Troopiline mandriline kliima

Troopiline mandriline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik mandrite sisealadele. See kliimatüüp on levinud Aafrika põhja- ja lõunaosas, Araabias, Austraalia territooriumi suures osas, Mehhikos, Lõuna-Ame ...

                                               

Troopiline ookeaniline kliima

Troopiline ookeaniline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik ookeanide troopikas paiknevatele osadele. Et piirkonnas valitsevad aastaringselt passaadid, siis nimetatakse seda mõnikord passaatkliimaks. Tro ...

                                               

Üldine õhuringlus

Maa üldine õhuringlus ehk globaalne õhu tsirkulatsioon atmosfääris on kogu Maa atmosfääri haarav õhuvoolude püsiv süsteemne ringlus. Õhu ringlemise ülalpidavaks energiaallikaks Maal on Päike. Süsteemsad õhuvoolud atmosfääris mõjutavad soojuse jao ...

                                               

Maastikuteadus

Maastikuteadus on ühtaegu inimgeograafia ja loodusgeograafia haru, mis käsitleb maastikke kui looduskomplekse, uurib nende ehitust, teket, arenemist, paiknemise seaduspärasusi, liigitust ja muutumist inimtegevuse tagajärjel.

                                               

Helimaastik

Helimaastiku mõiste suurim populariseerija oli Kanada päritolu helilooja, kirjanik, muusika pedagoog ja looduskaitsja Raymond Murray Schafer. Esmakäibele tulemisest saati on helimaastike mõistet kasutatud paljudes tähendustes. Tihti on need oluli ...

                                               

Kultuurmaastik

Kultuurmaastik ehk kultuurmaistu on maastik, kus inimtegevus on loodust tugevalt muutnud või mõjutanud. Kultuurmaastiku mõiste võttis kasutusele saksa geograaf Otto Schlüter. Tavaliselt sisalduvad kultuurmaastikus elemendid, millel on mingile ini ...

                                               

Loodusvöönd

Loodusvöönd ehk geograafiline vöönd ehk maastikuvöönd on maastikusfääri põhiline jaotusüksus, mis paikneb suure vööndina maakera pinnal. Teda iseloomustavad talle omased kliima, taimkate, loomastik, mullastik, veerežiim ja muud tegurid. Maastikus ...

                                               

Maastik

Maastik on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule. Et riigiti ja regiooniti on maastiku mõiste vägagi varieeruv, siis on tihti aluseks võetud ka Euroopa maastiku konventsioo ...

                                               

Maastikurajoon

Maastikurajoon ehk loodusgeograafiline rajoon on maastikuvaldkonna osa, mis tavaliselt hõlmab üht pinnavormi või loodusobjekti. Eesti maastikurajoonid: Valga nõo ja Väikese Emajõe orundi maastikurajoon Hiiumaa maastikurajoon koos ümbritsevate saa ...

                                               

Paik

Paik ehk faatsies on maastikuüksus, mis hõlmab paigase osa ja on kujunenud ühel reljeefielemendil. Paigale on omane ühetaoline veerežiim, pinnakate, enamasti ka üks mullaliik ja taimekooslus.

                                               

Mullateadus

Mullateadus ehk mullandus on teadusharu, mis uurib mulda kui loodusvara, selle tekkimist, klassifitseerimist arenemist, koostist, omadusi, režiime, kaardistamist, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa ökosüsteemide aineringes. Mullateadus jag ...

                                               

A-horisont

A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont. A-horisont on ülaltpoolt teine horisont: ta paikneb O-horisondi all. A-horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud ...

                                               

Bioaktiivsus

Bioaktiivsus ehk bioloogiline aktiivsus on mitmes teaduses, näiteks mullateaduses, biokeemias, molekulaarbioloogias, toitumisteaduses ja farmakokineetikas kasutatav mõiste, millel on igale teadusharule vastav mõiste. Üldiselt mõeldakse bioaktiivs ...

                                               

Edafon

Edafon ehk mullaelustik on mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum. Lisaks mulla orgaanilise aine lagundamisele osaleb mullaelustik paljudes teistes mullaprotsessides ja ökosüsteemi aineringes.

                                               

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse ja agrokeemia osakond

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mullateaduse ja agrokeemia osakond on üks Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi osakondi. Osakond loodi 2005. aastal Eesti Põllumajandusülikooli EPMÜ restruktureerimise Ees ...

                                               

Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut

Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut oli üks Eesti Põllumajandusülikooli agronoomiateaduskonna koosseisu kuulunud allüksus. Instituut tegutses aastatel 1994–2005. 2005. aastal moodustati Eesti Põllumajandusülikooli res ...

                                               

FAO mulla klassifikatsioon

FAO mulla klassifikatsioon on riigiülene mulla klassifikatsioon, mille lõi ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon. Selle klassifikatsiooni aluseks oli võetud mulla tekkemisprotsessid ja nende side mullatekketeguritega. Esimest korda oli see il ...

                                               

Hapestumine

Hapestumine ehk atsidifikatsioon on veekogu või mulla muutumine happeliseks. Tänapäeval on keskkonna hapestumise üheks oluliseks põhjuseks happesademed. Hapestumise vastandprotsess on leelistumine.

                                               

Kõduhorisont

Kõduhorisont ehk O-horisont ehk A 0 -horisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. See horisont sisaldab kõige enam orgaanilist ainet, puulehti ja muid taimejäänuseid. Horisondi alumisel piiril on taimejäänus ...

                                               

Lõimis

Lõimis ehk mulla mehaaniline koostis ehk mulla tekstuur näitab eri osakeste suhtelist sisaldust pinnases. Tekstuur mõjutab pinnase töötlemise lihtsust, vee ja õhu kogust, mida vesi kinni hoiab ning kiirust, kuidas vesi pinnasesse siseneb ja sealt ...

                                               

Lähtekivim (mullateadus)

Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Lähtekivimi omadused avaldavad suurt mõju mulla omadustele: keemilisele koostisele, lõimisele, füüsikalistele omadustel ...

                                               

Muld

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kau ...

                                               

Mulla happesus

Mulla happesus on mulla omadus, mis sõltub vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotsieerumata hapete sisaldusest mullas. Dissotsieerumata hapete sisaldumine mullas oleneb mulla lähtekivimist ning osaliselt ka orgaanilise aine muundumisest mullas ...

                                               

Mulla klassifikatsioon

Mulla klassifikatsioon on muldade süstemaatiline rühmitamine taksonoomilisteks üksusteks nende tekke, geneesi, protsesside, profiili ja selle diferentseerumise, diagnostiliste horisontide ja omaduste järgi. Mõnevõrra sarnaselt biosüstemaatika kat ...

                                               

Mulla lupjamine

Mulla lupjamine ehk muldade lupjamine on maaparandusvõte, kus lubiväetis viiakse happelisse mulda mulla happesuse vähendamise ja mulla toiterežiimi parandamise eesmärgil. Lisaks paraneb lupjamisel ka mulla füüsikaline ja bioloogiline seisund. Ees ...

                                               

Mulla orgaaniline aine

Mulla orgaaniline aine on materjal mullas, mis koosneb peamiselt orgaanilistest ühenditest. Orgaaniline aine satub mulda bioloogilise aineringe käigus ning käivitab mullas toimuvad protsessid. Kuigi orgaaniline aine moodustab mullas nii massilt k ...

                                               

Mulla veerežiim

Mulla veerežiim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Seda määravad mulla osakeste füüsilised omadused ja suurused. Mulla poorsus määrab mulla veekinnihoidmise võimalusi. Kui kõik ...

                                               

Mullahingamine

Mullahingamine on ökosüsteemi süsinikuringe integraalne osa, mis toimub atmosfääri ja pedosfääri vahel ning on seotud ökosüsteemi toodangu mitme komponendiga. Mullahingamise protsessi käigus toodavad mullas paiknevad organismid süsinikdioksiidi. ...

                                               

Mullahorisont

Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Sõltuvalt sellest tähistatak ...

                                               

Mullakeemia

Mullakeemia on mullateaduse allharu, mis tegeleb muldade keemilise koostise ja keemiliste omaduste, mullas toimuvate reaktsioonide ja protsesside, mulla koostekomponentide vastasmõju, neelamisnähtuste ja nende seaduspärasuste, toiterežiimi ning m ...

                                               

Mullamorfoloogia

Mullamorfoloogia on mullateaduse osa, mis tegeleb mulla ehituse ja välistunnuste uurimisega. Põhilised mulla morfoloogilised tunnused on mullatekkes moodustunud ja mulla geneesis arenevad geneetiliste horisontide järjestus, tüsedus, värvus, struk ...

                                               

Mullaprotsessid

Mullaprotsessid on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi ning mullavee ja -õhu vastastikused dünaamilised mõjutused. Läbi nende protsesside muutub mulla geneetiline horisont ja muutuvad nii mulla omadused kui ka koostis. Mulla protsesside ...

                                               

Mullaressursside määratlemise baas

Mullaressursside määratlemise baas ehk mullaressursside viite baas on rahvusvaheline mulla klassifikatsioon, mis loodi Rahvusvahelise Mullateaduse Seltsi juhendamisel ja millega 1998. aastal vahetati välja FAO mulla klassifikatsioon. Selle klassi ...

                                               

Mullastikukaart

Mullastikukaart on maakaart, millele on märgitud mingi ala muldade paiknemine. Neid kasutatakse muldade leviku iseloomustamiseks, ülevaate saamiseks muldadest kui loodusvarast ja tootmisressursist. Mullastikukaartide kontuurid eristatakse reeglin ...

                                               

Mullastruktuur

Mulla struktuur näitab mulla tahkete osade asetust ja nende vahel asuvaid poore. See sõltub mullagraanulite kogumist ja nendevahelistest ühendustest ning see mõjutab pooride asetust nende vahel. Mulla struktuuril on suur mõju mullavee ja –õhu lii ...

                                               

Mullateke

Mullateke ehk mullagenees ehk pedogenees on biogeokeemiline protsess, mille kaudu moodustub muld. Mullatekkimise aluseks on lähtekivimi füüsikalis-keemilised protsessid. Oluline roll on orgaanilist ainet lagundavatel organismidel. Mulla kujunemis ...

                                               

Mullatekketegur

Mullatekketegur on tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut. Vassili Dokutšajevi järgi kuuluvad mullatekketegurite hulka lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik, loomastik, mulla vanus, samuti mulla- ja pinnavee veerežiim ning inimtegevus.

                                               

Mullaviljakus

Mullaviljakus on mulla spetsiifiline kvalitatiivne omadus. Selle võime on varustada taimi toiteelementide, vee ja hapnikuga. Mulla viljakus tuleneb huumuse- ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest, aktiivveemahutavusest ja mulla r ...

                                               

Pedosfäär

Pedosfäär ehk maakera muldkate on õhuke mitmesuguse koostise ja tihedusega geosfäär. Pedosfäär asetseb atmosfääri ja litosfääri vahel õhukese kihina. Pedosfäär on pidevas vastastikmõjus järgnevate geosfääridega: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär j ...

                                               

Solonets

Solonets on mullatüüp, mille pealmine horisont sisaldab rohkesti naatriumi. Esineb metsastepi-, stepi- ja poolkõrbealadel. Erinevalt solontšakist on solonetsi sooli sisaldav kiht mitte kõige pindmises kihis vaid veidi sügavamal. Pindmises kihis o ...

                                               

Aastarõngad

Aastarõngad ehk aastaringid on mitmeaastase taime, eriti puu ristlõikes nähtavad ümmargused puidu tekstuuri jooned. Aastarõngad tekivad ainult seal, kus kliimatingimuste tõttu kambiumirakkude jagunemine ajutiselt vaibub. Seda võivad põhjustada ta ...

                                               

Gondwana

Gondwana on hiidmanner, mis eksisteeris paleosoikumis ja mesosoikumis perioodil umbes 510 kuni 180 Ma tagasi. Suure osa sellest ajast oli ta Pangea osa. Gondwana moodustasid tänapäeva Antarktis, Austraalia, Lõuna-Ameerika, Madagaskar, Uus-Meremaa ...

                                               

Hiidmanner

Hiidmanner on geoloogilises minevikus eksisteerinud mitmest tänapäevasest mandrist koosnenud manner. Hiidmandrid olid näiteks Gondwana, Rodinia, Pangaea ja Lauraasia. Viimaste hiidmandrite Pangaea ja Lauraasia lagunemise järel on tekkinud kõik tä ...

                                               

Keskmise pronksiaja külm ajajärk

Keskmise pronksiaja külm ajajärk oli jahe periood Atlandi ookeani põhjaosa piirkonnas umbes 1800 eKr kuni 1500 eKr. Sellele järgnes hilispronksiaja kliimaoptimum. Sellel tavalist 1500-aastase kliimatsükli tõusu katkestaval ajal on tuvastatud tuge ...

                                               

Laurentia

Laurentia on Põhja-Ameerika tuumaks olev vana kontinentaalse maakoorega stabiilne litosfääri plokk ehk kraaton. Geoloogilises ajas on Laurentia olnud korduvalt kas teiste mandritega koos Pangaea, Lauraasia või iseseisvalt. Praegu esineb ta Põhja- ...

                                               

Mastogloiameri

Mastogloiameri on mõnikord eristatav periood Läänemere arengus alates Antsülusjärve ja ookeani vahele ühenduse tekkimisest Taani väinade kohal kuni kogu Läänemere nõo vee soolaseks muutumiseni. Nime sai Mastogloiameri ränivetikate perekonna Masto ...

                                               

Maunderi miinimum

Maunderi miinimumiks nimetatakse Päikese aktiivsuse minimaalperioodi aastatel 1645–1715. Tollal tehti esimesi järjepidevaid päikeseplekkide vaatlusi, mille andmetel esines neid harvem kui tavaliselt. Maunderi miinimum oli väikese jääaja kõige kül ...

                                               

Pangaea

Pangaea oli ligikaudu 300–200 miljonit aastat tagasi eksisteerinud hiidmanner, mis sisaldas kõiki tänapäeva mandreid. Pangaea lagunemise tagajärjel tekkisid kõigepealt Gondwana, mis hõlmas tänapäevast Austraaliat, Aafrikat, Lõuna-Ameerikat, Antar ...

                                               

Biogeograafia

Biogeograafia on teadusharu, mis seletab ja kirjeldab bioloogilist mitmekesisust ajas ja ruumis. Elusloodust käsitletakse paljudel tasemetel – taksonite, ökoloogiliste koosluste ja ökosüsteemide tasemel ning biogeograafia uurib ka eluslooduse kom ...

                                               

Biogeograafiline rajoneerimine

Biogeograafiline rajoneerimine ehk biogeograafiline rajoonimine on Maa territooriumi või akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel. Levinumad uuritavad rühmad on taimed ja loomad ja vastavad liigestamised on fütogeograafiline ...