ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 365




                                               

Afgaani rebane

Afgaani rebane on loomaliik koerlaste sugukonnast rebase perekonnast. Afgaani rebase lähimaks sugulaseks peetakse fennekrebast. Nad lahknesid 3–4 miljonit aastat tagasi. Seetõttu on võimalik, et afgaani rebast hakatakse arvama koos fennekrebasega ...

                                               

Ahm

Ahm ehk kaljukass on kärplaste sugukonda ahmi perekonda kuuluv kiskja. Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom üldse suurim on hiidsaarmas Pteronura brasiliensis). Enamik teadlasi eristab kaht ahmi alamliiki: G. g. gulo ja G ...

                                               

Ajaani kuusk

Ajaani kuusel eristatakse kahte alamliiki: Picea jezoensis subsp. hondoensis Mayr P.A. Schmidt ehk Hondo kuusk – kasvab Jaapanis Honshū saare keskosas 1100–2650 ja Kii poolsaarel 1450–1900 m kõrgusel merepinnast. Eripäraks on pungade punakas värv ...

                                               

Alk

Alk on alklaste sugukonda algi perekonda kuuluv merelind. Alk on oma perekonna ainus tänapäevane liik. Kirjeldatud on veel ligi pool tosinat väljasurnud liiki. Pliotseenis oli neid kõige rohkem. Alk on suur lind, kes on levinud Atlandi ookeani pa ...

                                               

Alpi seedermänd

Alpi seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Alpi seedermänd kuulub valge männi rühma ehk alamperekonda Strobus. Kõigil selle alamperekonna liikidel kinnituvad okkad võrsetele viiekaupa.

                                               

Ameerika alligaator

Ameerika alligaator ehk mississippi alligaator on suur roomaja krokodilliliste seltsist. Ta elab Ameerika Ühendriikide kaguosas. Ameerika alligaator on suurem kahest elavast alligaatori perekonda kuuluvast liigist, väiksem liik on hiina alligaato ...

                                               

Ameerika karmiinleevike

Ameerika karmiinleevike on Põhja-Ameerikas elutsev vintlaste sugukonda kuuluv linnuliik. Ta on lähedalt sugulane aed-karmiinleevikese ja männi-karmiinleevikesega, sarnanedes nendega välimuselt ja elades nendega osaliselt samas piirkonnas.

                                               

Amuuri nulg

Puu kasvab 20–30 35 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on 0.5–1.0 1.2 m. Noore puu koor on sile ja väga hele hõbehallika tooniga, vananedes tumeneb ja tekivad rõmed. Koorel on rohkelt vaigumahuteid. Võra on tihe ja koonusja kujuga, valgusküllases kasvuko ...

                                               

Anuubis

Anuubis on pärdiklaste sugukonda paaviani perekonda kuuluv ahv. Ta elab Aafrika savannides ja hõrendikes; leviala ulatub Guineast ja Malist kuni Etioopia ja Tansaaniani. Anuubis on nime saanud Vana-Egiptuse jumala Anubise järgi, keda kujutati koe ...

                                               

Apenniini karihiir

Apenniini karihiir on liik väikesi imetajaid karihiirlaste sugukonnast karihiirte perekonnast, kes on endeemne liik Apenniini poolsaarel.

                                               

Arktika paalia

Arktika paalia on suurt kasvu külmalembene kala. Tema keha värvus sõltub keskkonnast, aastaajast ja suguküpsuse astmest, kuid enamasti on ta selg tumeroheline või -pruun, keha külgedel esineb punakasroosasid täppe. Kõhupool on hele, kõhul ja uime ...

                                               

Arusisalik

Arusisalik on sisaliklaste sugukonda kuuluv roomajaliik. Varem näiteks "Loomade elus" liigitati arusisalik perekonda sisalik Lacerta nagu teinegi Eestis elav sisalikuliik kivisisalik. Arusisaliku levila hõlmab peaaegu kogu Euraasia metsavööndi Pü ...

                                               

Aul

Eestis langeb aulide kevadränne põhiliselt maikuu keskele.

                                               

Avahi

Avahi ehk pisiindri on indrilaste sugukonda avahi perekonda kuuluv leemur. Avahi tüvepikkus on 30–33 cm, saba on veidi pikem 33–37 cm. Karvastik on tihe ja pehme, põhiliselt hallikaspruun, saba ja jäsemed on roostekarva. Laubal on valge vööt. Kõr ...

                                               

Bahama masksäälik

Bahama masksäälik on sääliklaste sugukonda masksääliku perekonda kuuluv lind. Liigi levila piirdub Bahama saartega, kus ta on paigalind. Ta on lähedane põhja-masksääliku, tamaulipase masksääliku ja kalifornia masksäälikuga, moodustades koos nende ...

                                               

Baikali viigerhüljes

Baikali viiger on ainus ainult mageveeline hülgeliik maailmas. Ta sarnaneb peaaegu kõiges oma meres elavate sugulastega, kuid on üks väiksemaid, kasvades ainult 1.2–1.4 meetri pikkuseks, kaaludes 50–130 kilo ja elades kuni 55-aastaseks seda siisk ...

                                               

Baribal

Baribal on Põhja-Ameerikast pärinev karu perekonda kuuluv loom. Tegemist on Põhja-Ameerika väikseima, kuid kõige laiemalt levinud karuliigiga. Baribalid on omnivoorid, kelle toidulaud sõltub suuresti aastaajast ja elupaigast. Baribalid elavad met ...

                                               

Bengali kass

Bengali kassi varasem teaduslik ladinakeelne liiginimetus on Felis bengalensis, käesoleval ajal on see sünonüüm. Taksonoomilises andmebaasis ITIS on bengali kassi alamliigid: Prionailurus bengalensis euptilurus Elliot, 1871 Prionailurus bengalens ...

                                               

Bipes biporus

Bipes biporus on roosa ussisarnane roomaja, kelle kehapikkus on 18–24 cm ja laius 6–7 mm ning kes elab vähemalt 3 aastat. Vangistuses elas täiskasvanuna püütud isend 3-aastaseks, kuid suguküpsus saabub alles ligikaudu 4-aastaselt. Soomused paikne ...

                                               

Bunge mänd

Bunge mänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Bunge mänd on nime saanud esmaleidja, baltisaksa päritolu botaaniku Alexander Georg von Bunge 1803–1890 järgi. Esimest korda kirjeldasid seda puud teaduslikult saksa botaanik Jose ...

                                               

Darevskia armeniaca

Nad on levinud Gruusias, Aserbaidžaanis, Türgis ja Armeenias. Armeenias leidub seda liiki Širaki, Aragatsotni, Kotajkhi, Gegharkhunikhi, Lori ja Tavuši maakonnas.

                                               

Dauuria lehis

Dauuria lehis on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast. Ta on lähedane sugulane siberi lehisega, kellega hübridiseerub looduslikult levilate kattumispiirkonnas, mis on ligi 2500 km pikkune.

                                               

Deegu

Deegu kerepikkus on 15 cm, pikkus koos sabaga 25 cm. Ta on süüria kuldhamstrist suurem, kuid meriseast väiksem. Deegu on hallikaspruun. Neil on mustad silmad ja vertikaalselt asetsevad ümarad kõrvad.

                                               

Emu

Emu on kaasuarlaste sugukonda emu perekonda kuuluv lennuvõimetu lind. Emu kirjeldati esimest korda Uus-Hollandi kaasuarina Arthur Phillipi raamatus "Voyage to Botany Bay" "Reis Botany Baysse", mis ilmus 1789. Selle raamatu kaasautor oli linnutead ...

                                               

Engelmanni kuusk

Engelmanni kuusk on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Liik on nime saanud saksa päritolu botaaniku Georg Engelmanni 1809–1884 järgi.

                                               

Epomops franqueti

Epomops franqueti on käsitiivaliste seltsi tiiburlaste sugukonda kuuluv imetaja. Need lendimetajad ei kasuta kajalokatsiooni. Epomops franqueti on levinud Angolas, Beninis, Kamerunis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kongo Vabariigis, Kongo Demokraatliku ...

                                               

Euroopa kobras

Euroopa kobras on näriline kopra perekonnast. Ta elab Euraasias. Kobras on Eesti suurim ja Euroopas okassea järel suuruselt teine näriline. Euroopa kopraga samasse perekonda kuulub kanada kobras. Nad on välimuselt ja eluviisilt väga sarnased; sel ...

                                               

Euroopa laikõrv

Euroopa laikõrv on keskmise suurusega, tumepruuni kuni mustjaspruuni selgmise karvkattega nahkhiir. Kohati on selgmised karvad valkjate otstega, jättes loomale hallika varjundi. Kõhtmine pool on selgmisest heledam, kuid samuti tume. Nägu, kõrvad ...

                                               

Euroopa nulg

Euroopa nulg ehk valge nulg on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu. Puuliik eelistab niisket kliimat ning kasvab pärismaisena Lõuna- ja Kesk-Euroopas, eelkõige mägedes. Eestis kasvavad euroopa nulud kõige paremini Lääne-Eesti ...

                                               

Faasantuvi

Faasantuvi sugulus teiste tuvilastega on ebaselge. Ta eraldatakse omaette alamsugukonda. Tema teaduslik nimetus viitab sarnasusele traplastega Otidae. Nii välimuse kui ka kohastumise poolest maapinnal elamiseks sarnaneb ta faasanitega külgedelt k ...

                                               

Fennekrebane

Fennekrebane ehk fennek ehk kõrberebane on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskjaline. Fennekrebased elavad Põhja-Aafrika ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes. Ta on kassi- või küülikusuurune pikkade kõrvadega loom. Kuumas kli ...

                                               

Glehni kuusk

Kuusk on nime saanud Eestis sündinud baltisaksa botaaniku Peter von Glehni 1835–1876 järgi, kes leidis Glehni kuuse Sahhalini saarelt 1861. aastal koos liigi esmakirjeldaja Friedrich Schmidtiga 1832–1908 Ida-Aasia ekspeditsiooni ajal.

                                               

Granti gasell

Granti gasell on veislaste sugukonda gaselllaste alamsugukonda kuuluv liik. Granti gasell elab Ida-Aafrika poolkõrbes ja kuivas savannis. Kogu tarviliku vee saab ta toidust.

                                               

Grööni vaal

Minevikus jagunes grööni vaala levila kolme karja. Teravmägede kari rändas Gröönimaa, Islandi, Jan Mayeni saare ja Teravmägede vahel. Mõned neist jõudsid Novaja Zemljani ja isegi Kara merre. Teine kari rändas Davise väinas, Baffini lahes ja lõuna ...

                                               

Habekakk

Habekakk on kaklaste sugukonda kuuluv röövlind. Ta on väga suur öökull, kes on levinud kogu põhjapoolkeral. Teda on kutsutud inglise ja soome keeles nimedega lapi kakk, kuusekakk, nõgikakk, tondikakk ja habemega kakk. Eestis jääb ta kaklaste hulg ...

                                               

Habelendlane

Habelendlane on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse. Eestis on temast teada vaid üksikud leiud Lõuna-Eestist.

                                               

Habeviires

Habeviires on tiirlaste sugukonda kuuluv linnuliik. Habeviires on 23–25 cm pikk, tiibade siruulatus on 70–75 cm ja kaal 60–100 g. Jalad ja nokk on tumepunased. Habeviires pesitseb Euroopa ja Aasia soojemates osades ja Aafrikas. Talvitub Aafrikas. ...

                                               

Hahk

Hahk on suur partlaste sugukonda kuuluv sukelpart. Nad toitub merepõhjas elavatest selgrootutest, eriti söödavadest rannakarbidest. Karpe otsides võib hahk sukelduda kümmekonna meetri sügavusele.

                                               

Hakk

Hakk on värvuliste seltsi vareslaste sugukonda varese perekonda kuuluv linnuliik. Linnuliigi põhiline leviala jääb Euroopasse, Loode-Aafrikasse ja Lääne-Aasiasse. Hakid on vareslaste sugukonna kõige väiksemad esindaja Euroopas.

                                               

Hall mänd

Hall mänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta on lähedane sugulane keerdmänniga, kellega hübridiseerub looduslikult levilate kattumispiirkonnas. Ladinakeelne nimi on antud inglise loodusteadlase Joseph Banksi auks.

                                               

Hall nulg

Hall nulg on igihaljas okaspuu nulu perekonnast. Halli nulu avastas 1831. aastal Columbia jõe lähedalt šoti botaanik David Douglas 1799–1834. Teaduslikus kirjanduses kirjeldas aga halli nulgu esimesena 1858. aastal inglise botaanik George Gordon ...

                                               

Hall-kärbsenäpp

Hall-kärbsenäpp on värvuliste seltsi kärbsenäplaste sugukonda kuuluv liik linde. Esmakirjeldus pärineb Peter Simon Pallaselt aastast 1764. Linnu keskmine eluiga on 2 aastat, teadaolev maksimaalne vanus on 8 aastat ja 3 päeva. Euroopas arvatakse e ...

                                               

Hallhaigur

Linnu looduslik levila hõlmab Euraasia parasvöötme ja osaliselt ka Aafrika. Eestis on ta vähearvukas haudelind, vähesed ka talvituvad. Hallhaigru pesitsusaegset arvukust hinnatakse 1500–2000 paarile, talvist arvukust 30–300 isendile. 24. mail 199 ...

                                               

Hallhani

Hallhani on Eesti suurim haneline. Täiskasvanud lind kaalub 3–4.5 kg ning on peaaegu koduhanesuurune. Tiiva pikkus on 42–48 cm. Põhivärvuse järgi on tegemist halli linnuga. Pea ja kael on tal pruunikashallid, tiivad ja selg helehallid ning keha a ...

                                               

Hallhüljes

Hallhüljes on loivaliste seltsi hülglaste sugukonda kuuluv veeimetaja. Hallhüljes on Läänemere imetajatest suurim. Ta on üks kolmest Eestis elavast hülglasest, samanimelise perekonna ainuliik.

                                               

Halljänes

Halljänes on jäneslaste sugukonda kuuluv imetaja. Koos valgejänesega on halljänes üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Eestis elab ligikaudu 40 000 isendit.

                                               

Hallkibu

Hallkibu ehk kibutilder on kurvitslaste sugukonda kuuluva hallkibu perekonna ainus liik. "Loomade elu" nimetab seda lindu kibutildriks ja paigutab ta tildri perekonda koos teiste tildritega, andes talle teaduslikuks nimetuseks Tringa cinerea. Lei ...

                                               

Hallmänsak

Hallmänsak on levinud Põhja-Ameerika lääneosa mäestikes Briti Columbiast ja Alberta lääneosast kuni Baja California ja New Mexico lääneosani. Väike eraldi asurkond on Kirde-Mehhikos Nuevo Léoni osariigis Cerro Potosí mäel. Hallmänsakuid leidub en ...

                                               

Hallpõsk-pütt

Hallpõsk-pütt pesitseb paljudel Euroopa, Lääne-Aasia ja Põhja-Ameerika loodeosa mageveejärvedel. Enamik linde veedab talve rannikupiirkondades. Hallpõsk-püti pesitsusaegset arvukust hinnatakse Eestis 300–400 paarile, talvist arvukust 10–30 isendile.

                                               

Hallrästas

Hallrästas pesitseb Põhja-Euroopas ja Siberis kuni Leenani. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Samas headel pihlaka-aastatel jääb osa hallrästaid isegi Soome talvituma. Euroopa ilma Venemaata hallrästa populatsiooni ...