ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 367




                                               

Jahipistrik

Jahipistrik on pistriklaste sugukonda kuuluv röövlind. See pistrikute seast suurim liik on levinud põhjapoolkera suurematel laiuskraadidel, Eestisse satub ta haruldase läbirändaja või talikülalisena.

                                               

Jeffrey mänd

Jeffrey mänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Mänd on nime saanud esmakoguja, šoti botaaniku John Jeffrey 1826–1854 järgi. Temale kuulub ka Balfouri männi esmaleidmise au.

                                               

Jõesiga

Jõesiga on loom sigalaste sugukonnast. Ta pole kodustatud liik ning elab Aafrikas, enamjaolt Guineas. Ta eelistab elada märgade alade lähedal ning väljub harva vihmametsast. Nagu paljud teisedki sigalased, on ka jõesiga omnivoor. Ta sööb rohtu, j ...

                                               

Jõgi-ritsiklind

Jõgi-ritsiklind pesitseb Ida- ja Kesk-Euroopas ning talvitub Ida-Aafrikas. Eestis on ta üldlevinud tavaline haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 50 000–80 000 paarile. Kuni 1950. aastateni oli jõgi-ritsiklind Eestis hõredalt levinu ...

                                               

Jõgitiir

Jõgitiir on tiirlaste sugukonda tiiru perekonda kuuluv linnuliik. Jõgitiir elab Euroopas, välja arvatud selle äärmises põhjaotsas, Lääne-Siberis, Väike-, Ees- ja Kesk-Aasias, osalt Sise-Aasias ja Mongoolias, samuti Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerik ...

                                               

Jõgivästrik

Jõgivästrik on levinud katkeliselt Euraasias, Aafrikas ja Madagaskaril. Oma levila pehmema kliimaga aladel, näiteks Lääne-Euroopas, on ta paigalind, kuid põhja- ja idapoolsed populatsioonid rändavad Aafrikasse, Lõuna-Aasiasse ja Paapua Uus-Guinea ...

                                               

Järvekaur

Järvekaur on kaurlaste sugukonda kuuluv keskmise suurusega veelind. Rahvasuus nimetatakse teda ka kakerdajaks.

                                               

Järvekonn

Järvekonn on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne. Järvekonn on levinud suures osas Euroopast, Venemaast ja Kesk-Aasiast. Lõunas ulatub tema levila Balhašini, Iraani, Jordaaniasse, Egiptusesse ja Alžeeriasse. Ta elab ka Kaukaasias ...

                                               

Jääkoskel

Jääkoskel on partlaste sugukonda koskla perekonda kuuluv suur sukelpart. Tema rahvapärased nimetused on kostal, kosklane, koskus, korskla, korslane, kosel, kosar, kostel, kivihani ja prakkhani. Esimesena kirjeldas jääkosklat teaduslikult Carl von ...

                                               

Jäälind

Jäälind on jäälindlaste sugukonda jäälinnu perekonda kuuluv lind. Jäälind on oma teadusliku nime Alcedo saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Alkyone järgi, kes muudeti jäälinnuks. Alcedo on Alkyone ladinakeelne nimekuju. Esimest korda kirjeldas ...

                                               

Kadakatäks

Kadakatäks pesitseb Euroopas ja Aasias ning talvitub Aafrikas. Eestis on kadakatäks rohkearvuline haudelind, tema pesitsusaegne arvukus on viimase hinnangu järgi 300 000 – 400 000 paari.

                                               

Kaeluspapagoi

Elutseb Aafrikas levila kulgeb ühtse sirge joonena Roheneemesaartest kuni Põhja-Etioopiani ja Aasia lõunaosas India. Introdutseeritud Euroopasse ja USA-sse. Liigi arvukus kasvab, kaeluspapagoid on küllaltki populaarsed lemmiklindudena.

                                               

Kaelusrästas

Kaelusrästas on pesitsusajal levinud Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa mäestikes, Lapimaal, Kaukasuses ja Türkmenistanis. Ta on suuremas osas levilast rändlind. Talvitub Vahemere maades. Kaelusrästas on Eestis haruldane läbirändaja, teda kohatakse p ...

                                               

Kahvripühvel

Kahvripühvel ehk aafrika pühvel on veislaste sugukonda kuuluv imetajaliik. Kahvripühvel elab Aafrika kesk- ja lõunaosa metsades ja savannides. Ta arvatakse koos lõvi, elevandi, leopardi ja ninasarvikutega Aafrika suurde viisikusse. Kahvripühvel o ...

                                               

Kaksvarvaslaisik

Kaksvarvaslaisikul tunnistatakse 5 alamliiki: Choloepus hoffmanni florenciae, Allen, 1913 Choloepus hoffmanni juruanus, Lönnberg, 1942 Choloepus hoffmanni capitalis, Allen, 1913 Choloepus hoffmanni hoffmanni, Peters, 1858 Choloepus hoffmanni pall ...

                                               

Kalakajakas

Kalakajakas on kajaklaste sugukonda kajaka perekonda kuuluv lind. Kalakajaka rahvapärased nimetused on kalakull, räimekull, kudukajakas, valgepea-kajakas, jääkajakas, tuulekajakas, kaader, lõugas, ratas ja mereratas. Teaduslikult kirjeldas kalaka ...

                                               

Kalakotkas

Kalakotkas on kalakotkaslaste sugukonna ainus liik. Kalakotkas kuulub Eestis I kaitsekategooriasse. Kalakotka rahvapärased nimetused on valgekotkas, sääsk, sääskas, kalasääskas, sääskkull.

                                               

Kalifornia harakas

Kalifornia haraka üldpikkus on 38–45 cm. Ta on väiksem ja saledam kui harakas. Tema nokk, silmaümbruse sulgedeta ala ja varvaste tallad on erekollased. Tema häälitsused on harakaga võrreldes kõrgemad, pehmema kõlaga ja ninahäälsemad.

                                               

Kaljukotkas

Kaljukotkas ehk maakotkas on suur haugaslane. 2002. aastal pesitses Eestis 40–50 paari. Pesitseb peamiselt rabades, pesa ehitab rabasaarele kõrge puu otsa. Eestis on ta paigalind. Kaljukotkas on looduskaitse all.

                                               

Kaljumänd

Kaljumänd ehk kalju-seedermänd ehk kalifornia seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka.

                                               

Kanada ilves

Kanada ilves on kaslaste sugukonda kuuluv kiskja. Ameerikas väidetakse elavat kaks kanada ilvese alamliiki: Lynx canadensis subsolanus Newfoundlandis. Lynx canadensis Põhja-Ameerikas 38. laiuskraadist põhja pool; Mõned allikad "Loomade elu" peava ...

                                               

Kanada kuusk

Kanada kuusk annab levila kattumispiirkonnas looduslikke hübriide teiste kuuseliikidega. Lutzi kuusk Picea × lutzii on kanada ja sitka kuuse hübriid, mis esineb Vaikse ookeani ranniku lähedal Alaska kaguosas ja Briti Columbia loodeosas. Hübriidid ...

                                               

Kanada tsuuga

Puu kasvab looduslikus levilas tavaliselt 18–21 m, maksimaalselt 53 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on tavaliselt 60–120 cm, harva kuni 200 cm. Väga soodsatel tingimustel elavad kanada tsuugad üle 800 aasta vanuseks. Juurestik on kasvukohast sõltuvalt ...

                                               

Kanakull

Kanakull on haugaslaste sugukonda kuuluv linnuliik. Eestis kuulub kanakull II kaitsekategooria alla. Kanakulli rahvapärased nimetused on ka kanaröövel, tiirutaja, kanakatk, päriskull. Rahvasuu on ekslikult kanakulliks kutsunud ka Euraasias enam l ...

                                               

Kanepilind

Ta elutseb Euroopas, Põhja-Aafrikas, Ees-Aasias ja Kesk-Aasias. Eestis on kanepilind harilik haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 40 000–60 000 paarile, talvist arvukust 10–200 isendile.

                                               

Kapibaara

Väliselt sarnaneb kapibaara hiiglasliku suurepealise meriseaga. Tüvepikkus 100–130 cm ka ligi 150 cm, saba rudiment, õlakõrgus üle 50 cm ja kehamass 35–66 kg. Varvaste vahel väikesed ujulestad. Keha katavad roostepruunid karmid harjasjad karvad.

                                               

Karakal

Karakal on kaslaste hulka kuuluv kiskja. Mõned allikad "Loomade elu" peavad karakali kasside perekonda kuuluvaks ja annavad tema nimeks Felis caracal.

                                               

Karkjalg

Karkjalg on 33–36 cm pikkune lind. Sulestik on alt valge ja pealt must. Jalad on pikad kuni 40 cm ja roosad. Nokk on pikk ja musta värvi. Karkjalg kaalub 140–205 grammi. Tiibade siruulatus on 75 cm.

                                               

Karmiin-paradiisilind

Karmiin-paradiisilind on üks väiksemaid paradiisilindlasi, pikkusega umbes 16 cm. Isaslinnu sulestik on karmiinpunane ja valge, ta kummalgi õlal on lehviku taolise asetusega rohelise tipuga suled ja tema sabast lähtub kaks pikka traatjat sulge, m ...

                                               

Karmiinleevike

Karmiinleevike on levinud Euraasias alates Saksamaast ja Norrast kuni Ida-Siberini ning mägipiirkondades Kaukaasiast Kesk-Hiinani. Eestisse saabub mai teisel poolel, lahkub augustis. Rändab sügisel noorlinnu sulestikus.

                                               

Kasetriibik

Kasetriibik on näriliste seltsi kuuluv pisiimetaja, kes on Eesti faunas ainus hüpiklaste esindaja. Kasetriibik on hallikaspruuni värvi ning tema seljal on tume triip. Iseloomulik tunnus on väga pikk saba. Kasetriibikuga sarnaneb välimuselt teine ...

                                               

Kassikakk

Kassikakk on kaklaste sugukonda kassikaku perekonda kuuluv lind, suurim kaklane. Teaduslikult kirjeldas kassikakku esimesena Linnaeus 1758. Kassikakk on Euraasias laialt levinud hulgu- ja paigalind. Elupaiga suhtes pole ta nõudlik. Teda võib koha ...

                                               

Kassmadu

Kassmadu on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv maoliik. Kassmao leviala on peamiselt Vahemere-äärsetel aladel ja saartel alates Itaalia kirdeosast Kagu-Bulgaariani, Ees-Aasias ja Kaukaasias. Madu tegutseb peamiselt hämariku ajal j ...

                                               

Kaukaasia nulg

Kaukaasia nulg on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu. Liigi leidis 1837. aastal Kura jõe ülemjooksu lähedalt soome botaanik Alexander von Nordmann 1803–1866. Kuna puu kaukaasiapärased nimed on sotši, amza, apsa, psei ja ...

                                               

Kaur

Kaur on veelindude perekond, kauriliste seltsi kaurlaste sugukonna ainuperekond, kuhu kuulub 5 liiki. Kaurid on levinud Põhja-Ameerikas ja Põhja-Euroopas. Kauride suurus on võrreldav kas suure pardi või väikese hanega, välissiluett sarnaneb eriti ...

                                               

Keerdmänd

Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Liigi põhiteisendi var. contorta leidis 1826. aastal Columbia jõe suudme lähedalt šoti botaanik David Douglas.

                                               

Kiilasbülbül

Kiilasbülbül on bülbüllaste sugukonda bülbüli perekonda kuuluv lind. Liigi teaduslik epiteet hualon tähendab lao keeles kiilas. Kiilasbülbül kirjeldati teadusele 2009. aastal Laoses. Ta on Aasia värvulistest väga väheseid palja näoalaga liike ja ...

                                               

Kiiver-pärlkana

Kiiver-pärlkana on linnuliik kanaliste seltsist pärlkana perekonnast. Kiiver-pärlkana on oma perekonna ainus liik. Kiiver-pärlkana on levinud Aafrika mandril allpool Saharat, kuid teda on introdutseeritud ka Brasiiliasse, Austraaliasse ja Euroopasse.

                                               

Kiivitaja

Kiivitaja on 28–31 cm pikkune. Ta tiibade siruulatus on 67–72 cm. Sulestik on põhiliselt must ja valge, ülapool roheka läikega. Tiivaotsad on ümara kujuga. Peas on kiivitajal suletutt.

                                               

Kilg-merikotkas

Kilg-merikotkas on haugaslaste sugukonda merikotka perekonda kuuluv linnuliik. Kilg-merikotkas on suurekasvuline silmapaistva välimuse ja valjult häälitsev kotkas. Ta meenutab välimuselt veidi Põhja-Ameerikas elavat valgepea-merikotkast. Kilg-mer ...

                                               

Kirdekrüüsel

Kirdekrüüsel on alklaste sugukonda krüüsli perekonda kuuluv lind. Liik on levinud Vaikse ookeani põhjaosas Kuriilidest ja Kamtšatkalt üle Alaska kuni California poolsaareni. Levila põhjaosas on nad rändlinnud ja lendavad talveks jäävabasse piirko ...

                                               

Kivinugis

Kivinugis on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja. Esimest korda kirjeldas kivinugist Johann Christian Polycarp Erxleben aastal 1777. Kivinugis kuulub samasse perekonda metsnugise, soobli, ameerika nugise, ilka ja harsaga. Neist sar ...

                                               

Kivipääsuke

Kivipääsuke on linnuliik pääsulaste sugukonnast. Asustab Pürenee poolsaare ja teiste Vahemere maade kaljukoopaid, pesitseb ka Punase mere idaranniku mägedes, suvel levinud ka Ees- ja Sise-Aasia mäestikes, talvitub ka Atlase mäestikus ja India lää ...

                                               

Kivirullija

Kivirullija on väike 22–24 cm pikkune lind. Pulmasulestikus on ta pea mustvalge, selg punakaspruun, jalad on oranžikaspunased. Talvesulestik on põhiliselt pruuni selja ja valge kõhualusega. Kivirullija kaalub 90–130 grammi.

                                               

Kivitäks

Kivitäks pesitseb Euroopas, Loode-Aafrikas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis on kivitäks tavaline haudelind, tema pesitsusaegne arvukus on viimase hinnangu järgi 20 000 – 30 000 paari. 26. oktoobril 2013 tuvastati Eestis uue linnuliigina ...

                                               

Kodukakk

Kodukakk on levinud suuremas osas Euroopast, välja arvatud kaugem põhjaosa, Põhja-Aafrikas, Taga-Kaukaasias, Lääne-Siberi lõunaosas Tjumenist ja Tobolskist lõuna poole ning Kesk-Aasia mägedes Hiinas ja Tiibetis. Lõunas ulatub levila kuni Pakistan ...

                                               

Kodurott

Koduroti looduslik levila on Indias. Sealt on ta inimese kaasabil levinud üle maailma. Vahemere maadesse jõudis ta Vana-Rooma ajal, sest roomlased importisid Indiast vürtse. Vahemere maades elas rotte ennegi, aga need ei olnud kodurotid ega rändr ...

                                               

Koduvarblane

Koduvarblane on looduslikult levinud valdavas osas Euraasias. Ta on inimkaasleja ning alates 19. sajandi keskelt ettekavatsetult introdutseeritud Ameerikasse, Aafrikasse Saharast lõunas, Uus-Meremaale ja Austraaliasse, ka linnadesse üle maailma, ...

                                               

Koiott

Koiott ehk preeriahunt on läänepoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. Nimetus "koiott" on läänemaailma keeltesse laenatud hispaania keele vahendusel nahuakeelsest sõnast coyōtl. Koioti teaduslik nimetus Canis l ...

                                               

Koldsäälik

Koldsäälik on üks ulatuslikemalt levinud säälikuid. Teda leidub Põhja-Ameerika põhjaosast Alaskalt ja Labradori poolsaarelt kuni Lõuna-Ameerika põhjaosani, samuti paljudel Kariibi mere saartel, Kookossaarel ja Galápagose saartel. Kanada, Ühendrii ...