ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 370




                                               

Mänsak

Mänsak on vareslaste sugukonnast mänsaku perekonda kuuluv lind. Mänsaku rahvapäraseid nimetusi: pähklirääk, pähkliraag, pähklikull ja pähkliähk.

                                               

Mügri

Mügri ehk tavamügri ehk vesirott on hamsterlaste sugukonda kuuluv väike poolvee-eluline näriline, mügri perekonna ainus liik.

                                               

Myonycteris torquata

Myonycteris torquata on käsitiivaliste seltsi tiiburlaste sugukonda kuuluv imetaja. Aprillis migreeruvad tiined emased metsast savannidesse ja pöörduvad metsa tagasi augustis-septembris, et sünnitada. Myonycteris torquata on levinud Angolas, Kame ...

                                               

Naaskelnokk

Naaskelnokk on 42–45 cm pikkune lind. Sulestik on valdavalt valge, kuid hoosuled ja pea ülapool on mustad. Jalad on punased või sinakashallid. Naaskelnokal on iseloomulik punane, pikk 7.5–8.5 cm, kitsas ja ülespoole kaarduva otsaga nokk. Naaskeln ...

                                               

Naerukajakas

Naerukajakas on liik kajakaid, kes elab Euroopas, Aasias ja Kanada idaosas. Naerukajakas on Eestis üks tavalisemaid kajakaid. Tema siinset pesitsusaegset arvukust hinnatakse 30 000 – 50 000 paarile, talvist arvukust 100–2000 isendile.

                                               

Nattereri lendlane

Nattereri lendlane on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse. Eestis on ta haruldane. Nattereri lendlane on nimetatud Austraalia loodusteadlase Johann Nattereri järgi.

                                               

Niidukiur

Niidukiur on levinud Aasia lõuna- ja idaosas ning Malai saartel. Pesitseb Lõuna-Siberis, Mongoolias, Kesk-Aasia osades ja Hiina põhja-, kesk- ja idaosas. Talvitub India subkontinendil, Kagu-Aasias ja Hiina lõunaosas; veel rohkem lõunas on teda ko ...

                                               

Niiluse ahven

Niiluse ahven on ahvenlaste sugukonda kuuluv mageveekala. Ta on laialt levinud afrotroopilises riikkonnas ja kuulub Kongo jõe, Niiluse, Senegali jõe, Nigeri jõe ja Tšaadi järve, Volta järve, Turkana järve ja teiste jõgede valglate pärismaiste lii ...

                                               

Nikko nulg

Nikko nulg ehk lühiokkaline nulg on igihaljas okaspuu nulu perekonnast. Ta on lähedane sugulane momi ja jaapani nuluga ning hübridiseerub nendega looduslikult.

                                               

Nirk

Nirk on kärplaste sugukonda kuuluv väike kiskja, kõige väiksem tänapäevane kiskjaline. Nirk kuulub kõige vähem ohustatud liikide hulka.

                                               

Nokisrästik

Nokisrästik on rästiklaste sugukonda rästiku perekonda kuuluv mürkmadu, kes elab peamiselt Balkanil, kuid tema levila ulatub Kirde-Itaaliast Küklaadideni. Teda peetakse üheks Euroopa ohtlikumaks mürkmaoks, kuna tal on pikad mürgihambad, millega s ...

                                               

Nõmmekiur

Nõmmekiur elab Põhja-Aafrikas ja Euraasia parasvöötme lõunapoolses osas Prantsusmaast, Taanist ja Lõuna-Rootsist kuni Lääne-Mandžuuria ja Kesk-Hiinani. Talvitub troopilises Aafrikas, Araabia poolsaarel ja Indias.

                                               

Ohakalind

Ohakalind on linnuliik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast. Rahvapäraseid nimetusi: takjalind, takjatihane, ohakalind, ohakavarblane, tiglits, terlits.

                                               

Ohteline mänd

Ohteline mänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ohteline mänd kuulub koos igimänni ja Balfouri männiga ühte alamsektsiooni Balfourianae.

                                               

Ondatra

Ondatra on poolvee-eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast. Ondatra ei ole rott. Ta on alamsugukonna Arvicolinae suurim esindaja. Piisam on muskus, lõhnaaine, mida eritavad muskushirved. Isase ondatra preputsiaalnäärmed eritavad muskuselõhna ...

                                               

Orav

Orav ehk harilik orav ehk punaorav on oravlaste sugukonda kuuluv näriline. See on ainus Eestis pärismaisena elav orava perekonna liik. Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam.

                                               

Paeltiib-paradiisilind

Paeltiib-paradiisilind on linnuliik paradiisilindlaste sugukonnast. Teaduslik liiginimetus on pühendatud Alfred Russell Wallaceile, kes liigi 1858. aastal avastas. Seejärel kohati lindu üle sajandi vähestel kordadel.

                                               

Paguuma

Paguuma on tsiibetkaslaste sugukonda kuuluv loom. Paguuma üldpikkus on meeter või rohkem ja kehakaal kuni 5 kg. Emased paguumad võivad poegida kaks korda aastas, pesakond koosneb 1–4 pojast. Paguumad on kõigesööjad. Hõlmikpuude kasvualas Zhejiang ...

                                               

Paindpuulind

Paindpuulind on levinud Iraagis, Iraanis, vähem Pakistanis ja Türkmenistanis. Ta on rändlind ja talvitab peamiselt Araabia poolsaarel Pärsia lahe rannikul ja Punase mere rannikul, ka Loode-Indias. Paindpuulindu on kohatud ka Kirde-Aafrikas, Türgi ...

                                               

Paljastuhnur

Paljastuhnur on mullatuhnurite sugukonda kuuluv näriline, paljastuhnurlaste alamsugukonna ainus esindaja. Ta on unikaalne loomaliik imetajate seltsis: elab suurtes keerulise sotsiaalse korraldusega kolooniates, on poikilotermne organism, talub su ...

                                               

Palsamnulg

Palsamnulg kasvab võrdlemisi suurel maa-alal Põhja-Ameerikas Newfoundlandi saarest idas Kesk-Albertani läänes ja Virginiani lõunas. Palsamnulul Abies balsamea eristatakse kaht teisendit: Abies balsamea var. phanerolepis – värdnulg – kasvab USA-s ...

                                               

Pargi-nahkhiir

Väike, tumeda värvusega nahkhiir. Karvastik on punakas- või kastanpruun, kõht on seljast vaid veidi heledam. Nägu, kõrvad ning lennus on tumepruunid. Kõrvad on lühikesed, ümara tipuga ja kujult kolmnurksed. Traagus on lühike, tömbi ning pisut sis ...

                                               

Pasknäär

Pasknäär on Eestis üldlevinud ja arvukas haudelind. Pasknääri pesitsusaegset arvukust hinnatakse 30 000 – 50 000 isendile. Kogu Euroopas hinnati 2004. aastal hinnati pasknääride arvukust 6–13 miljonile haudepaarile, mis teeks isendite koguarvuks ...

                                               

Patagoonia merilõvi

Patagoonia merilõvi on loivaliste alamseltsi kuuluv kõrvukhülglane, merilõvi perekonna ainuliik. Merilõvi nimetus tuleneb sellest, et isastel isendeil on kaelal ja rinnaosas lõvi laka taoline moodustis. Patagoonia merilõvi levila on Tšiili, Peruu ...

                                               

Peoleo

Peoleo on pesitsusajal laialt levinud Euraasias – mandri läänerannikust kuni Lääne- ja Kesk-Aasiani. Peoleo on rändlind Euroopas ja Lääne-Aasias, talvitab troopilises Aafrikas. Eestisse saabub ta maikuu keskpaiku, lahkub augusti keskel või kuu te ...

                                               

Pigimänd

Pigimänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta on lähedane sugulane ja hübridiseerub looduslikult levilate kattumispiirkonnas siilmänni, Pinus serotina ja tõrvikumänniga. Levib Põhja-Ameerika idaosas, kasvab kuni 31 m kõrguse ...

                                               

Piilpart

Tema levila hõlmab suure osa Holarktisest. See hõlmab kogu Lääne-Euroopa, Baltimaad, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia kuni Põhja-Iraanini, Venemaa välja arvatud tundravööndi põhjaosa, Kasahstani põhjaosa, Loode-Mongoolia, Mandžuuria, Hokkaido j ...

                                               

Piinia

Piinia ehk itaalia mänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta on ainus alamsektsiooni Pinae esindaja.

                                               

Piiritaja

Piiritaja ehk piirpääsuke on piiritajaliste sugukonda piiritaja perekonda kuuluv lind. Piirpääsuke on piiritaja vananenud nimi. Seda kasutati siis, kui piiritaja välise sarnasuse põhjal arvati pääsukeste sugulaseks. Kuid nad kuuluvad isegi eri se ...

                                               

Pisarmänd

Pisarmänni süstemaatika: Pinus wallichiana Alamperekond Strobus Alamsektsioon Strobi Sektsioon Quinquefoliae Liigil eristatakse kahte teisendit: Pinus wallichiana var. wallichiana ehk põhiteisend kasvab Afganistanis, Bhutanis, Hiinas Tiibet, Yunn ...

                                               

Pisi-mesilasenäpp

Kokku on kirjeldatud viit pisi-mesilasenäpi alamliiki: M. p. ocularis Reichenow, 1900 – elutseb Kesk-Sudaanist idas kuni Punase mere rannikuni Eritreas ja Lääne-Etioopias ning lõunas kuni Kongo DV kirdeosa ja Loode-Ugandani. M. p. meridionalis Sh ...

                                               

Pisihiir

Pisihiir on hiirlaste sugukonda pisihiire perekonda kuuluv näriline. Pisihiir elab Euraasia parasvöötmes. Tema tavaliseks elupaigaks on teraviljapõllud, samuti muud kõrgema rohttaimestikuga alad. Kaug-Idas võib ta kohati kahjustada külve. Eestis ...

                                               

Polaarrebane

Polaarrebane ehk jäärebane on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja. Polaarrebane on mõnikord paigutatud ka omaette perekonda Alopex liiginimena Alopex lagopus.

                                               

Porr

Porr on porlaste sugukonda kuuluv värvuline. Eestis pesitseb 20 000.50 000 paari. Porr toitub peamiselt putukatest, talviti teinekord ka seemnetest. Elab kuusikutes ja kuuse segametsades, aga ka puistutes ja parkides. Pesa ehitab eraldunud puukoo ...

                                               

Prillkrüüsel

Prillkrüüsel on alklaste sugukonda krüüsli perekonda kuuluv lind. Liik on levinud Vaikse ookeani loodeosas Ohhoota merel, Kuriili saartel, Ussuurimaal, Põhja-Koreas ja Hokkaidō saarel Jaapanis. Tema levila kattub osaliselt kirdekrüüsli levilaga, ...

                                               

Pringel

Emasloomad kasvavad tavaliselt isastest suuremaks, saavutades keskmise kehapikkuse 160 cm ja kaalu 60 kg isastel 145 cm ja 45–50 kg ning nende elueaks arvatakse olevat ligikaudu 20 aastat. Pringel elab kas üksi või väikestes, 2–10 isendist koosne ...

                                               

Pruun-karmiinleevike

Pruun-karmiinleevikesel on kirjeldatud kahte alamliiki: C. e. edwardsii Verreaux, 1871 – pesitseb Kesk- ja Lõuna-Hiinas. C. e. rubicundus Greenway, 1933 – pesitseb Ida-Himaalajast kuni Kesk-Nepalini ning Bhutani ja Kirde-Indiani, samuti Edela-Hii ...

                                               

Pruun-suurkõrv

Pruun-suurkõrv on nahkhiirlaste sugukonda kuuluv käsitiivaline. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse. 2008. aastal andis Eesti Post välja margi, millel on kujutatud pruun-suurkõrva.

                                               

Pruun-tondihobu

Pruun-tondihobu ehk pruun tondihobu ehk suur tondihobu on tondihobulaste sugukonda tondihobu perekonda kuuluv kiililine. Pruun-tondihobu elab Põhja- ja Kesk-Euroopas ning Aasias. Ta on tavaline Eestis ja Inglismaal, aga puudub Šotimaalt. Ta elab ...

                                               

Pruunkaru

Karu ehk pruunkaru on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Toitumiselt on karu kõigesööja ja valdava osa toidust moodustavad mitmesugused mar ...

                                               

Pruunselg-põõsalind

Pruunselg-põõsalind elutseb Euroopas, Kaukaasias ning Lääne-Aasias. Ta talvitub troopilises Aafrikas, Araabia poolsaarel ja Pakistanis. Eestis on pruunselg-põõsalind üldlevinud rohkearvuline haudelind, tema arvukust hinnatakse 0.6–1.0 miljonile p ...

                                               

Puna-kabeorav

Puna-kabeorava teaduslik ladinakeelne liiginimetus on Callosciurus erythraeus ; sünonüümid Callosciurus flavimanus ja Callosciurus sladeni. Taksonoomilises andmebaasis ITIS klassifitseeritakse puna-kabeoraval järgmised alamliigid: Callosciurus er ...

                                               

Punailves

Punailves on Põhja-Ameerikas elav kaslaste hulka kuuluv kiskja. Punailves on teistest ilvestest väiksem ja pealtnäha kodukassilikum. Isane punailves kaalub 11–16 kg. Turjakõrgus on 20–30 cm. Punailvesel on väikesed kõrvatutid. Saba on ehk pikem k ...

                                               

Punakurk-kaur

Punakurk-kaur on tavaline Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjavööndi lind. Lõuna poole ulatub tema levila kuni metsavööndi põhjaossa. Punakurk-kaur on Eestis läbirändaja ja talvituja, tema talvist arvukust hinnatakse 5000 – 20 000 isendile. Tal ...

                                               

Punane kuusk

Punane kuusk on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast. Selle looduslik levila Põhja-Ameerika kirdeosas, kuid 18. sajandi keskel toodi seda ka Euroopasse ning vähesel määral kasvatatakse seda ka Soomes ja Eestis.

                                               

Punapea-tsiitsitaja

Punapea-tsiitsitaja on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast. Liik on levinud Kasahstanis, Kesk-Aasias, Afganistanis ja Iraanis nii steppides kui kultuurmaastikul, kõrbevööndis ka mägedes. Euroopas pesitseb Volga alamjook ...

                                               

Punarind

Punarind on rästaslaste sugukonda punarinna perekonda kuuluv lind. Tema rahvapärased nimetused on teiste hulgas punakurguke, lepalind ja risulind.

                                               

Punaselg-õgija

Punaselg-õgija on levinud peaaegu kogu Euroopas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas, Indias ja Kagu-Aasias. Eestis on ta tavaline, ehkki väikesearvuline haudelind. Tema arvukust hinnatakse 40 000 – 60 000 paarile.

                                               

Puuma

Puuma on kaslaste sugukonna puuma perekonda kuuluv imetaja. Puuma on olnud esindatud ka Tallinna Loomaaias. Puumasid nimetatakse ka puumadeks, pantriteks ja mägilõvideks. Kuigi puumad on suured kassid, ei klassifitseerita neid suure kassi kategoo ...

                                               

Põder

Põder on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik ...