ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 374




                                               

Erisõjaväeringkond

Erisõjaväeringkond oli Nõukogude Liidu poolt teises maailmasõjas hõivatud Ida-Preisimaa aladel juulis 1945 moodustatud sõjaväeringkond. Novembris-detsembris 1943 toimunud Teherani konverentsil saavutatud kokkulepete kohaselt pidi Ida-Preisimaa põ ...

                                               

Kalinini sõjaväeringkond

Kalinini sõjaväeringkond oli aastatel 1938–1940 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis. Sõjaväeringkond moodustati 28. juulil 1938 ja selle territooriumiks oli esialgu Kalinini ja Jaroslavli ...

                                               

Kubani sõjaväeringkond

Kubani sõjaväeringkond oli aastatel 1945–1946 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis. Sõjaväeringkond moodustati 9. juulil 1945, mil Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond reorganiseeriti kolmeks s ...

                                               

Lõuna-Uurali sõjaväeringkond

Lõuna-Uurali sõjaväeringkond oli aastatel 1941–1958 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis. Sõjaväeringkond moodustati 1. detsembril 1941. Staap formeeriti Orjoli sõjaväeringkonna väejuhatus ...

                                               

Primorje sõjaväeringkond

Primorje sõjaväeringkond oli aastatel 1945–1953 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis.

                                               

Stalingradi sõjaväeringkond

Stalingradi sõjaväeringkond oli aastatel 1941–1942 ja 1943 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis. Sõjaväeringkond moodustati 26. novembril 1941. Territoorium hõlmas: Stalingradi oblast välj ...

                                               

Stavropoli sõjaväeringkond

Stavropoli sõjaväeringkond oli aastatel 1945–1946 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis. Sõjaväeringkond moodustati 9. juulil 1945, mil Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkond reorganiseeriti kolme ...

                                               

Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond

Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond oli aastatel 1935–1941, 1942 ja 1946–1993 Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis. Sõjaväeringkond formeeriti 17. mail 1935 Kaukaasia P ...

                                               

Tauria sõjaväeringkond

Tauria sõjaväeringkond oli aastatel 1945–1956 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis. Sõjaväeringkond moodustati 9. juulil 1945 ja selle territooriumi moodustasid Vene NFSV koosseisu kuulunu ...

                                               

Thbilisi sõjaväeringkond

Thbilisi sõjaväeringkond oli aastatel 1945–1946 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis. Sõjaväeringkond moodustati 9. juulil 1945 Taga-Kaukaasia rinde baasil. Selle territooriumi moodustasid ...

                                               

Volga sõjaväeringkond

Volga sõjaväeringkond, aastast 1974 Punalipuline Volga sõjaväeringkond oli aastatel 1918–1989 ja 1992–2001 Nõukogude Venemaa, Nõukogude Liidu ja Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis. ...

                                               

Voroneži sõjaväeringkond

Voroneži sõjaväeringkond oli aastatel 1945–1946 ja 1949–1960 Nõukogude Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud piirkondlik operatiiv-strateegiline väekoondis. Sõjaväeringkond moodustati 9. juulil 1945. Selle staap formeeriti Orjoli sõjaväeringkonna ...

                                               

Nõukogude Liidu hümn

Nõukogude Liidu hümn oli kasutusel Nõukogude Liidu riigihümnina aastast 1944. Helilooja oli Aleksandr Aleksandrov, sõnade autorid Sergei Mihhalkov ja Garold El-Registan.

                                               

Nõukogude Liidu vapp

Nõukogude Liidu vapp oli Nõukogude Liidu riigivapp. Vapil oli kujutatud maakera, mille peal olid sirp ja vasar. Maakera mandrid olid kujutatud helepruunidena, ookeanid helesinistena. Maakera ümber oli viljavihkudest pärg, mida kaunistasid punased ...

                                               

Vene NFSV vapp

Vene NFSV vapp oli NSV Liidu haldusüksuse Vene NFSV vapp. Venemaa SFNV vapp seadustati 10. juulil 1918 alates 19. juunist 1918 oli kasutusel pitsatina. Põhiseaduse järgi oli vapp järgmine: kilbikujulisel punasel taustal asub päikesekiirtest valgu ...

                                               

Aunus

Aunus on linn Venemaal Karjalas Aunuse kannasel, Aunuse rajooni keskus. Aunust on kirjalikult mainitud juba 1137, linnaõigused sai 1649. Jätkusõja ajal hõivasid Soome väed linna 5. septembril 1941. Punaarmee vallutas Aunuse tagasi 25. juunil 1944 ...

                                               

Belomorsk

Belomorsk on linn Karjalas, Belomorski rajooni keskus. Asub Võgi suudmes Valge mere kaldal. 1938. aastani kandis nime Soroki vene Сороки. Asulat mainiti kirjalikes allikates esimest korda 1419. aastal, linnaõigused sai 1938. aastal. Aastatel 1941 ...

                                               

Karhumäki

Karhumäki on linn Venemaal Karjalas Äänisjärve loodekaldal, Karhumäki rajooni keskus. Linnaks sai 1938. aastal. Selle ajani kandis vene keeles tõlkenime Медвежья Гора. Jätkusõja ajal vallutasid Soome väed linna 5. detsembril 1941. Punaarmee vallu ...

                                               

Kemi (Karjala)

Kemi on linn Karjalas, Kemi rajooni keskus. Asub Kemi jõe ääres, selle suudme lähedal Valgesse merre. Asulat mainitakse esimest korda 1450. aastal. Linnaõigused sai 1785. aastal.

                                               

Kontupohja

Kontupohja on linn Venemaal Karjalas, Kontupohja rajooni keskus. Asub Äänisjärve Kontupohja lahe ääres. Esmakordselt on Kontupohja küla mainitud 1563. aastal. Linn aastast 1938. Kontupohja tähtsaim vaatamisväärsus on 1774. aastal ümarpalkidest eh ...

                                               

Kostamus

Kostamus on linn Karjala Vabariigis Venemaal. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kostamuse linnaringkonna elanikest venelasi 76.9%, karjalasi 8.0%, ukrainlasi 5.3%, valgevenelasi 4.1%, tatarlasi 1.0% ja soomlasi 0.97%.

                                               

Puudosi

Puudosi on linn Venemaal Karjalas Vodlajoki ääres, Puudosi rajooni keskus. Asulat mainitakse esimest korda 1382. aastal. Linnaõigused sai 16. mail 1785. Oli aastatel 1926–1943 küla, sai aga seejärel linnaõigused tagasi.

                                               

Aunuse rajoon

Aunuse rajoon on haldusüksus Karjala Vabariigis Venemaal. Ligikaudu 90% rajooni pindalast moodustavad metsad ja rabad. Aunuse rajoon on ainuke rajoon Karjala Vabariigis, kus karjalased on enamusrahvus. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Aunus ...

                                               

Belomorski rajoon

Belomorski rajoon on haldusüksus Venemaal Karjala Vabariigis. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Belomorski rajooni elanikest venelasi 81.5%, karjalasi 6.0%, valgevenelasi 5.9%, ukrainlasi 2.7% ja muudest rahvustest inimesi 3.9%.

                                               

Kalevala rahvusrajoon

Kalevala rahvusrajoon on haldusüksus Venemaal Karjala Vabariigis. Rajoonikeskuse endine nimi on Uhtua. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kalevala rahvusrajooni elanikest venelasi 46.34%, karjalasi 35.94%, valgevenelasi 9.83%, ukrainlasi 3.24 ...

                                               

Karhumäe rajoon

Karhumäe rajoon on haldusüksus Karjala Vabariigis Venemaal. Piirneb idas Arhangelski oblastiga. Karhumäe rajooni elanikest on venelasi 82.3%, karjalasi 6.6%, valgevenelasi 5.0%, ukrainlasi 2.5% ja muudest rahvustest inimesi 3.6%.

                                               

Kemi rajoon

Kemi rajoon on haldusüksus Karjala Vabariigis Venemaal. Rajoon moodustati 29. augustil 1927 senise Kemi maakonna asemele. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kemi rajooni elanikest venelasi 82.3%, karjalasi 5.8%, valgevenelasi 5.5%, ukrainlasi ...

                                               

Kontupohja rajoon

Kontupohja rajoon on haldusüksus Karjala Vabariigis Venemaal. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Kontupohja rajooni elanikest venelasi 80.5%, karjalasi 8.0%, valgevenelasi 4.1%, soomlasi 2.7%, ukrainlasi 1.7% ja muudest rahvustest inimesi 3.0%.

                                               

Lahdenpohja rajoon

Lahdenpohja rajoon on haldusüksus Karjala Vabariigis Venemaal. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Lahdenpohja rajooni elanikest venelasi 82.5%, valgevenelasi 6.5%, ukrainlasi 4.3%, karjalasi 2.1% ja muust rahvusest inimesi 4.6%. Rajoonis on L ...

                                               

Louhi rajoon

Louhi rajoon on haldusüksus Karjala Vabariigis Venemaal. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Louhi rajooni elanikest venelasi 71.4%, karjalasi 15.3%, valgevenelasi 6.9%, ukrainlasi 3.1%, soomlasi 0.85% ja muudest rahvustest inimesi 2.5%.

                                               

Mujejärvi rajoon

Mujejärvi rajoon on haldusüksus Karjala Vabariigis Venemaal. Mujejärvi rajoon moodustati 30. detsembril 1966 Rugozero rajooni ja Rebola rajooni ühendamise teel. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Mujejärvi rajooni elanikest venelasi 58%, valg ...

                                               

Pitkäranta rajoon

Pitkäranta rajoon on haldusüksus Karjala Vabariigis Venemaal. Rajoonis on 1 linn Pitkäranta ja 4 valda: Harlu, Impilahti, Läskelä ja Salmi. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Pitkäranta rajooni elanikest venelasi 73%, valgevenelasi 8.8%, karj ...

                                               

Prääsä rajoon

Prääsä rajoon on haldusüksus Karjala Vabariigis Venemaal. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Prääsä rajooni elanikkonnast venelasi 46.1%, karjalasi 36.8%, soomlasi 6.3% ja muudest rahvustest inimesi 10.8%.

                                               

Segeža rajoon

Segeža rajoon on haldusüksus Karjala Vabariigis Venemaal. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Segeža rajooni elanikest venelasi 81.3%, valgevenelasi 7.3%, karjalasi 3.4%, ukrainlasi 2.9% ja muust rahvusest inimesi 5.1%.

                                               

Sortavala rajoon

Sortavala rajoon on haldusüksus Venemaal Karjala Vabariigis. Sortavala rajoon moodustati Soomelt Talvesõjas vallutatud alal 1940. aasta juulis. 1941 vallutasid soomlased selle tagasi, kuid pidid 1944 uuesti Nõukogude Liidule loovutama. Rajoon lik ...

                                               

Suojärvi rajoon

Suojärvi rajoon on haldusüksus Karjala Vabariigis Venemaal. Suojärvi rajoonis on umbes 1800 järve ja 400 jõge. Suuremad järved on Suojärvi ja Sanonjärvi. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Suojärvi rajooni elanikest venelasi 67.8%, valgevenel ...

                                               

Anenii Noi

Anenii Noi on linn Moldovas, Anenii Noi rajooni keskus. Asulat on ürikutes esimest korda mainitud 1731. aastal nimega Pașcani pe Bîc. Praeguse nime sai Anenii Noi 1926. aastal. 2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Anenii Noi elanikest moldaavla ...

                                               

Bălți

Bălți on linn Moldovas. Varem eesti keeles tuntud venekeelse nime Beltsõ all. Moldaavia keeles kandis nime Бэлць. Bălți on suuruselt kolmas linn Moldovas Chișinău ja Tiraspoli järel. Linnast voolab läbi Dnestri parempoolne lisajõgi Răut. Bălți as ...

                                               

Basarabeasca

Basarabeasca on omavalitsusega linn Moldova lõunaosas 100 km kaugusel Chișinăust, Basarabeasca rajooni keskus. Linn piirneb idas Ukrainaga, lõunas Gagauusiaga, läänes Bascaliaga ja põhjas Abacliaga. Linna pindala on 27.54 km². Elanike arv oli 201 ...

                                               

Briceni

Briceni on linn Moldovas, Briceni rajooni keskus. Bricenit on ürikutes esmakordselt mainitud 1562. aastal. 1897. aastal moodustasid juudid 96.5% elanikkonnast ja 1930. aastal 95%. 2014. aasta rahvaloenduse andmetel oli Briceni elanikest moldaavla ...

                                               

Cahul

Cahul on linn Moldovas, Cahuli rajooni keskus. Asulat on ürikutes esmakordselt mainitud 1502. aastal Scheia nime all. 1716. aastal on asulat mainitud Formoza nimega. Linnaõigused ja praeguse nime sai Cahul 1835. aastal. Linnale pandi nimi 1770. a ...

                                               

Căușeni

Căușeni on linn Moldovas, Căușeni rajooni keskus. Ürikutes mainitakse asulat esmakordselt 1455. aastal. Căușeni sai linnaõigused 1965. aastal. 2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Căușeni elanikest moldaavlasi 83.38%, venelasi 8.56%, bulgaarlas ...

                                               

Ceadîr-Lunga

Ceadîr-Lunga on linn Moldovas Gagauusias. Ceadîr-Lunga sai linnaõigused 1958. aastal. 2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ceadîr-Lunga elanikest gagauuse 73.68%, venelasi 8.00%, bulgaarlasi 7.78%, ukrainlasi 4.90%, moldaavlasi/rumeenlasi 3.78% ...

                                               

Chișinău

Chișinău on Moldova Vabariigi pealinn. Varem oli eesti keeles tuntud venekeelse nimekuju Kišinjov all. Moldova keele kürillilises kirjaviisis oli nime kuju Кишинэу transkriptsioonis Kišineu. Linn asub Dnestri lisajõe Bîci ääres.

                                               

Comrat

Comrat on linn Moldovas, Gagauusia autonoomse territoriaalüksuse keskus. Comrat on teada 19. sajandist. Linn aastast 1957. Oli Moldaavia NSV rajoonikeskus. Comratis on traditsiooniliselt tegeldud veinivalmistamise ja vaibakudumisega. Aastal 1991 ...

                                               

Criuleni

Criuleni on linn Moldovas, Criuleni rajooni keskus. Criuleni asub Dnestri jõe ääres. Criulenit on ürikutes esmakordselt mainitud 1607. aastal. Alevi staatuse sai Criuleni 1967. aastal ja linnaõigused 1990. aastate algul. 2004. aasta rahvaloenduse ...

                                               

Cupcini

Cupcini on linn Moldovas Edineți rajoonis. Cupcinit on ürikutes esmakordselt mainitud 1431. aastal, alevi staatuse sai 1964. aastal. 1961–1990 kandis asula nime Kalininsk. Linnaõigused sai Cupcini 1994. aastal. 2004. aasta rahvaloenduse andmetel ...

                                               

Fălești

Fălești on linn Moldovas, Fălești rajooni keskus. Asulat on ürikutes esmakordselt mainitud 1429. aastal, linnaõigused sai Fălești 1940. aastal. 2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Fălești elanikest moldaavlasi 74.09%, ukrainlasi 16.33%, venela ...

                                               

Glodeni

Glodeni on linn Moldovas, Glodeni rajooni keskus. Glodenit on ürikutes esmakordselt mainitud 1673. aastal. Alevi staatuse sai 1967. aastal ja linnaõigused 1990. aastatel.

                                               

Hîncești

Hîncești on linn Moldovas, Hîncești rajooni keskus. Hînceștit on ürikutes esmakordselt mainitud 1522. aastal. 1940–1965 oli asula nimi Kotovskoje. Linnaõigused sai 1965. aastal ja uueks nimeks pandi linnale Kotovsk. 1990. aastal sai Hîncești ajal ...