ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 375




                                               

Meteoorivool

Meteoorivool on mingi taevakehaga seotud meteooride nähtavale ilmumine. Suurem osa nähtavatest meteooridest kuulub mõnda meteoorivoolu, enamik vooludest on väga nõrgad – tunni jooksul on neisse kuuluvatest meteooridest ideaaltingimustel näha vaid ...

                                               

Mysterium Cosmographicum

"Mysterium Cosmographicum" on Johannes Kepleri astronoomiaalane teos. See ilmus Tübingenis 1596. Kepler püüdis selles Koperniku maailmasüsteemi raames mõista tol ajal tuntud kuue planeedi vaheliste kauguste proportsioone viie platoonilise keha ko ...

                                               

New General Catalogue

New General Catalogue of Nebulae and Clusters of Stars on süvakosmose objektidest koosnev kataloog, mille avaldas 1888. aastal John Louis Emil Dreyer. NGCs on edasi arendatud William ja Caroline Herscheli kataloogisüsteemi ning John Herscheli koo ...

                                               

Noova

Noova, ladina keeles nova stella, on kataklüsmiline muutlik täht, mille heledus on lühikese aja jooksul 10–15 tähesuuruse võrra kasvanud ning kahaneb siis aeglaselt algheleduseni. Noovaplahvatused tekivad lähiskaksiktähe süsteemides, mille primaa ...

                                               

Nova Centauri 2013

Nova Centauri 2013 oli 2013. aastal avastatud ere noova Kentauri tähtkujus. Noova avastas 2. detsembril 2013 Austraalia amatöörastronoom John Seach. Avastamisel oli selle heledus 5.5 ning see jõudis haripunkti 14. detsembril, kui heledus oli 3.3. ...

                                               

Ole Romer

Ole Christensen Romer oli taani astronoom. Teda peetakse esimeseks, kellel õnnestus mõõta valguse kiirust. Romer vaatles paljude aastate jooksul Jupiteri kaaslase Io liikumist ning leidis, et kaaslane liigub perioodiliselt Jupiteri varju ja ilmub ...

                                               

Orioni vöö

Orioni vöö on Orioni tähtkujus asuv asterism, mis koosneb kolmest tähest, milleks on Alnitak, Alnilam ja Mintaka. Kõik kolm tähte asuvad Maast 1200 kuni 2000 valgusaasta kaugusel. Tähed paistavad peaaegu võrdse suurusega ning asuvad teineteisest ...

                                               

Otsetõus

Otsetõus ehk rektastsensioon on astronoomias taevasfääril paikneva punkti üks koordinaatidest ekvatoriaalses koordinaatide süsteemis. Teine koordinaat on kääne.

                                               

Paljas silm

Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel. Astronoomias räägitakse palja silmaga vaatlemisest muuhulgas juhtudel, kui mingid astrono ...

                                               

Paokiirus

Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda. Kerakujulise taevakeha gravitatsiooniväljas tiirleva keha paokiirus on 2 {\displaystyle {\sqrt {2}}} korda suurem tema min ...

                                               

Parallaks

Parallaks on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu. Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu.

                                               

Parsek

Parsek on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare. 1 pc = 3.08572 10 16 m = 3.26168 valgusa ...

                                               

Planeedi definitsioon

Planeedi definitsiooni üle on mõnda aega ägedalt vaieldud. Olgugi et sõna "planeet" on kasutusel olnud tuhandeid aastaid, kehtestati Päikesesüsteemi planeedi ametlik definitsioon alles 24. augustil 2006 Rahvusvahelise Astronoomiauniooni peaassamb ...

                                               

Planeet

Pikemalt artiklis Planeedi definitsioon Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tas ...

                                               

Planetaarium

Planetaarium on etendusasutus, kus korraldatakse peamiselt harivaid ja meelelahutuslikke etendusi astronoomia ja tähistaeva teemal või õpetatakse astronoomilist navigatsiooni. Enamiku planetaariumide põhielement on suur kuplikujuline ekraan, mill ...

                                               

Pretsessioon

Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine. Ka Maa pöörlemistelje suund muutub. Maa pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi 26 000 aastaga. Kui oled kunagi keerutanud näiteks vurri, siis selle keerleva ti ...

                                               

Päikeseloojang

Päikeseloojang on Päikese igapäevane kadumine läänes horisondi taha Maa või täpsemalt öeldes selle planeedi, kus vaatleja viibib, pöörlemise tulemusena. Päikeseloojangu aeg on astronoomias määratletud hetkena, mil Päikese ülemine serv kaob läänes ...

                                               

Päikesetõus

Päikesetõus on hetk, mil Päikese ülemine serv paistab ilmuvat idas horisondi kohale. Seda ei tohiks ajada segi koidikuga, mis on hetk, mil taevaserv hakkab helenema, lõpetades hämariku juba mõnda aega enne Päikese enda ilmumist. Kuna valgus atmos ...

                                               

Päikesevarjutus

Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud osaline päik ...

                                               

Retrograadne liikumine

Retrograadne liikumine on keha orbitaalne liikumine vastassuunas sellele, mis on antud süsteemi kehade puhul normaalne. Kui me taevast jälgime, eeldame, et enamik objekte liigub aja kulgedes kindlas suunas. Enamik taevakehasid paistab liikuvat id ...

                                               

Röntgenallikas

Röntgenallikas on kosmoses paiknev objekt, mis kiirgab röntgenikiirgust, mis eristub kosmose üldisest röntgenikiirguse foonist. On teada tuhandeid röntgenallikaid. Enamik neist paikneb Linnutee galaktikas või selle läheduses. Üldiselt tuleb röntg ...

                                               

Saaros

Saaros on periood, mille järel satub noorkuu taas samanimelisse sõlme. Saarose pikkus on 223 sünoodilist kuud. Saarost saab kasutada päikese- ja kuuvarjutuste ennustamiseks, kuna ühe saarose möödudes on Päike, Maa ja Kuu üksteise suhtes ligikaudu ...

                                               

Sodiaak

Sodiaak ehk zodiaak loomaring) on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil ehk ekliptikat.

                                               

Spektriklass

Tähtede spektriklassid on astronoomias kasutatav jaotus, mis klassifitseerib tähed spektraalsete tunnuste alusel. Peamiseks tunnuseks on kiirgusspektri maksimumi asukoht lainepikkuste skaalas, mis analoogselt musta keha kiirgusega sõltub seda kii ...

                                               

Spektroskoopilised kaksiktähed

Spektroskoopilisteks kaksikuteks nimetatakse selliseid tähesüsteeme, mille kaksiksus tuvastatakse nende spektrites esineva Doppleri nihke uurimise põhjal, sest need süsteemid on kas liiga kaugel või tähed on teineteisele liiga lähedal, et neid ol ...

                                               

Supernoova jäänuk

Supernoova jäänuk on emissioonudu, mille tekitab supernoova ja millel on sageli kihiline ehitus. Supernoova plahvatuse puhul vabaneb umbes 99% energiast neutriinokiirgusena, millel peaaegu puudub vastastikmõju ainega; ülejäänud üks protsent annab ...

                                               

Taevapoolus

Taevapoolus ehk taevanaba on taevasfääri punkt, mis ei osale näivas ööpäevases liikumises. Taevasfääril on kaks diametraalselt asuvat poolust: põhja - ja lõunapoolus analoogsed Maa poolustele, nad on defineeritud kui Maa pöörlemistelje pikenduste ...

                                               

Taevasfäär

Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfäärile projitseeruvad taevakehad, mis asuvad vaatleja ja taevasfääri va ...

                                               

Taevavõlv

Taevavõlv ehk taevalaotus on taevas, niivõrd kui see näib kuplikujulise võlvina. Taevavõlvi kirjeldatakse matemaatiliselt taevasfääri abil. Taevavõlvi ja taevasfääri oluline erinevus on see, et vaatleja ei taju taevavõlvi mitte poolkera pinnana, ...

                                               

Telespektromeeter

Telespektromeeter on mõõteseade kauge objekti kiirguse spektri mõõtmiseks. Tavaliselt on telespektromeetrid mõeldud spektri mõõtmiseks nähtava valguse lainepikkuste vahemikus, kuid see ala võib olla ka laiem, alates lähiinfrapunasest near infrare ...

                                               

Tumeenergia

Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990. aastatest on see enim tunnustatud hüpotees, mis seletab universumi paisumist kiirendatud kiirusel. Tumeenerg ...

                                               

Täheareng

Täheareng on protsess, mille käigus prototähest tekib sobivate asjaolude kokkulangemisel täht. Tähe eluiga sõltub selle massist ja ulatub mõnest miljonist aastast kõige massiivsemad tähed triljonite aastateni kõige väiksema massiga tähed, mis on ...

                                               

Täheparv

Täheparv on tähesüsteemide hierarhias mitmiktähtedele järgnevad, tähtede omavahelisel gravitatsioonil põhinevad kooslused. Eristatakse kerasparvi, milles on sadu kuni tuhandeid vanu tähti ja hajusparvi, milles on tavaliselt mõnisada tähte ning mi ...

                                               

Tähesuurus

Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. Tähesuuruste süsteem leiutati Vana-Kreekas arvatavasti Hipparchose poolt ja võeti hellenistlikus astronoomias üldiselt kasutusele. Esialgu jag ...

                                               

Tähtedevaheline lend

Tähtedevaheline reisimine on mehitatud või mehitamata reis ühe tähe juurest teise juurde. Tähtedevahelise reisi teostamine on planeetidevahelise reisi teostamisest tunduvalt keerulisem, sest meie Päikesesüsteemis on planeedid üksteisest vähem kui ...

                                               

Uniformism

Uniformism on printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismi võib sõnastada väga mitmeti. Printsiip omab tähtsust selliste teaduste jaoks, kus on tegemist väga pikkade ajavahemike ...

                                               

Van Alleni kiirgusvöönd

Van Alleni vöönd on suure laetud osakeste tihedusega ala kosmilises ruumis Maa ümber. Vööndi kaugus Maast on u 200–70 000 km. See ala on omakorda jaotatud kaheks tsooniks: sisemine ja välimine vöö, mis on mõlemad umbkaudu poolkuukujulise läbilõik ...

                                               

Vulkaan (planeet)

Vulkaan on hüpoteetiline planeet, mille orbiit on Merkuuri omast seespool, Päikesele lähemal. Tema väidetava olemasolu põhjendas 19. sajandi prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes sellega seletada Merkuuri orbiiti. Väidetavalt vaatles sed ...

                                               

Öpiku-Oorti pilv

Öpiku-Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest. Teiste tähtede mõju Päikesesüsteemi keskmest kaugel asuvatele kehadele uurinud Eesti astronoom Ernst Öpik postulee ...

                                               

Ööpäev

Ööpäev on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik. Rahvusvaheline tähis on d. Ööpäevas on 24 tundi ehk 86 400 sekundit 1 d = 24 h = 86 400 s.

                                               

Bioloogia

Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib elu. Bioloogia uurib kõiki planeedil Maa elavaid organisme ning organismide kooslusi. Bioloogia tähtsamad meetodid on vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment. Elusorganismidega seotud saladused on ini ...

                                               

Aklimatisatsioon

Aklimatisatsioon ehk aklimatiseerumine on protsess, kus loom või taim kohaneb uute kliima- või elutingimustega. Enamasti on muutusi põhjustavaks teguriks kas temperatuur, niiskus, toit või aastaajalised iseärasused. Enamasti toimub aklimatisatsio ...

                                               

Albinism

Albinism on osaline või täielik värvaine ehk pigmendi melaniini puudumine, mistõttu nahk ja karvad on tavaliselt heledad ning silmade vikerkest sagedamini helesinine. Albinootilist isendit nimetatakse albiino ks. Albinism on tavaliselt seotud spe ...

                                               

Anabioos

Anabioos taaselustumine) on organismi füsioloogiline seisund, kus vaadeldaval organismil nähtavad elutunnused puuduvad. Anabioosis olevate organismide ainevahetus on üldjuhul ebasoodsate keskkonnatingimuste näiteks vee-elulise looma elukeskkonna ...

                                               

Anabolism

Anabolism ehk assimilatsioon on organismis aset leidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet. Sõna "anabolism" tuleb kreeka k ...

                                               

Animal Diversity Web

Animal Diversity Web on internetipõhine andmebaas ja võrguentsüklopeedia, kuhu kogutakse loodusajaloolist ja taksonoomilist informatsiooni peamiselt loomade kohta. Lisaks on võimalik tutvuda loomafotode, häälte salvestistega ja külastada virtuaal ...

                                               

Arbuskulaarne mükoriisa

Arbuskulaarne mükoriisa on mükoriisatüüp, mida moodustavad seened, kes tungivad läbi vaskulaarse taime juurerakkude, asustades kogu koorkihi juhtkimpudeni. Arbuskulaarsele mükoriisale iseloomulikuks anatoomiliseks tunnuseks on hõimkonna Glomeromy ...

                                               

Autopoees

Autopoees on elussüsteemide eneseloomise protsess. Mõiste võtsid kasutusele Tšiili bioloogid Humberto Maturana ja Francisco Varela 1972. aastal. Autopoeetilisus tähendab, et tootja ja toodetav taastaja ja taastatav on üks ja seesama. Struktuur ja ...

                                               

Bilateraalne sümmeetria

Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasan ...

                                               

Bioluminestsents

Bioluminestsents ehk helendamine on organismide võime keemiliste reaktsioonide läbi toota ja kiirata valgust. Bioluminestsents on paljudel loomadel võimaldatud sümbiontsete organismide poolt. Bakteritel toimub bioluminestsents teatud orgaanilise ...