ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 376




                                               

Biosemiootika

Biosemiootika on semiootika haru, mis tegeleb märgiprotsessidega elussüsteemides. Biosemiootika on ühtlasi interdistsiplinaarne valdkond, kus semiootikud, bioloogid ja filosoofid püüavad arendada semiootilist lähenemist ning rakendada semiootika ...

                                               

Bioterrorism

Bioterrorism on viiruste, bakterite või teiste bioloogiliste vahendite tahtlik levitamine eesmärgiga tappa või nakatada inimesi, loomi või taimi. Bioterrorismi jaoks sobilikud patogeenid või toksiinid on tihti leitavad loodusest, kuid neid on või ...

                                               

Biotoop

Biotoop on ühetaoliste keskkonnatingimustega asustusala, kus elavad seal kohastunud loomad ja taimed. Mõnikord eristatakse biotoobi piires väiksemaid, mõne keskkonnateguri poolest eripäraseid osapaiku ehk merotoope. Üldiselt võttes võib biotoop t ...

                                               

Diferentseerumine

Diferentseerumine on peamiselt päristuumsete organismide arengus aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga ...

                                               

Dimorfism

Dimorfism ehk kahekujulisus on bioloogias ühe liigi morfoloogilise tunnuse esinemine kahe erineva vormina, ehk mille alusel saab ühte liiki jagada kaheks. Dimorfismist rääkides peetakse enamasti silmas soolist dimorfismi isas- ja emaslooma erinev ...

                                               

DNA reparatsioon

DNA reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus elimineeritakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi. DNA-s tekib pidevalt kahjustusi, mis kinnistuvad järgmise replikatsioonitsükli jooksul mutatsioonidena. Mutatsioonid on ...

                                               

Domeen (bioloogia)

Domeen on bioloogias praeguse seisuga kõrgeim taksonoomiline kategooria, üks eluslooduse suurjaotusi. Domeeni mõiste võttis 1990. aastal kasutusele molekulaarbioloog Carl Woese, kes jaotas eluslooduse kolmeks domeeniks – eukarüoodid, bakterid ja ...

                                               

Elusloodus

Elusloodus on looduse elus osa. Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Kõige väiksemad elusolendid on mikroorganismid ehk mikroobid.

                                               

Elusolend

Elusolendi all mõeldakse bioloogias mis tahes organismi, sealhulgas näiteks taimi ja seeni. Tavaarusaama järgi jäävad viimased elusolendite seast välja, kuigi ei eitata, et nad on elus. Grammatikud arvavad elusolenditeks kõik need, kelle kohta sa ...

                                               

Endosümbioos

Endosümbioos on kooselu vorm, kus endosümbiont elab peremeesorganismi kehas või rakus. Paljud endosümbioosid on "vältimatud" – see tähendab, et ei endosümbiont ega peremeesorganism ei saa ilma teiseta elada, näiteks maotud mereussid, kes saavad e ...

                                               

Ensüüm

Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist. Ensüümid on valdavalt valgud, kuid tuntakse ka mõningaid katalüütilisi RNA molekule, mida nimetatakse sageli ensüümide asemel ribosüüm ...

                                               

Eos

Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Eosed moodustavad tähtsa etapi paljude bakterite, taimede, ve ...

                                               

Fertiilsus

Fertiilsus ehk sigivus on organismi võime saada järglasi. Sigivuse vastandmõiste on infertiilsus ehk sigimatus. Sigivust iseloomustab viljakus, mis on ühe emasisendi järglaste arv teatud ajavahemiku jooksul sigimise kiirus. Populatsiooni tasemel ...

                                               

Folia Baeriana

"Folia Baeriana" on Karl Ernst von Baeri pärandile ja selle uurimisele pühendatud raamatusari, mis loodi Eesti teadusajaloolase Maie Remmeli initsiatiivil ja mida annab välja Eesti Looduseuurijate Selts koostöös Baeri muuseumiga alates aastast 1975.

                                               

Fotobiont

Fotobiont ehk fükobiont on üks osapool seene ja fotosünteesiva organismi vastastikku kasulikus kooselus, mille tulemusena moodustub samblik. Fotobiondina võib samblikus toimida kas rohevetikas või tsüanobakter.

                                               

FOXN1

Forkhead box N1 ehk FOXN1 on teatud selgroogsete loomade genoomis tuvastatud geen. FOXN1 ekspresseeritakse thymus primordium is, loote tüümuses ja sünnijärgses tüümuse epiteelis. Inimestel paikneb geen 17. kromosoomis. Paljudel inimestel kodeerib ...

                                               

Funktsioon (bioloogia)

Funktsioon on bioloogias organismi mõne anatoomilise, füsioloogilise või käitumusliku omaduse otstarve. Viidet funktsioonile kasutatakse selle omaduse seletusena.

                                               

Fütobentos

Fütobentos on veekogu põhjas kasvavad veeorganismid. Klassikaliselt on fütobentost defineeritud kui: fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu põhjas kasvavate veetaimede kogum". Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, jär ...

                                               

Fütokemikaalid

Fütokemitaalid on taimedes sisalduvad looduslikud ühendid, mis tagavad taime kasvu, paljunemise, immuunvastuse, kaitse jpm. Taimsed ühendid on semiokemikaalid, mida leidub arvatavasti 60 000 – 100 000 ühendit. Uuritud on 5% taimestikust ja klassi ...

                                               

Fütotsönoos

Fütotsönoos ehk taimekooslus on taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Taimekooslust iseloomustavad: pikaajalised muutused suktses ...

                                               

Hapniku toksilisus

Hapniku toksilisus on molekulaarse hapniku kahjustav toime organismide elutegevusele. Hapniku toksilisus võib esile kutsuda hapnikumürgituse. Organismidel ilmneb hapniku toksilisus, kui elukeskkonna õhu või vee hapnikusisaldus suureneb tasemeni, ...

                                               

Hematoentsefaalne barjäär

Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondadekapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöos ...

                                               

Hemoglobiin

Hemoglobiin ehk verevärvnik ka globulaarne kromoproteiin on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev valk, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku. Hemoglobiin on kompleksühend. Hemoglobii ...

                                               

Hermafrodiit

Hermafrodiit on mõlemasooline olend. Hermafrodiitsus on kahesoolisus, liitsugulisus ehk mõlemasugulisus. Hermafroditism on saanud nime Hermese ja Aphrodite kahesoolise poja Hermaphrodituse järgi. Mõlemasugulisi järglasi andvaid liike esineb selgr ...

                                               

Heterotroof

Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Need orgaanilised ühendid on valmistanud autotroofid. Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Enam kui 95 prots ...

                                               

Hingamine

Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. See võib toimuda nii anaeroobses kui ka aeroobses keskkonnas. Sõltuvalt hingamisprotsesside toimumiskohast saab rääkida kopsuhingamisest, nahahingamisest, lõpush ...

                                               

Holism

Holism on õpetus, mis rõhutab terviku esmasust selle osade ees. Holism on arusaam, mille kohaselt keerukate süsteemide käitumine ei ole determineeritud ega seletuv üksnes süsteemi algosakeste käitumise kaudu. Holism on vastandvaade reduktsionismi ...

                                               

Homöostaas

Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus. Isegi väike muutus keemilistes või füüsikalistes raku sisekeskkonna omadustes võib organismi biokeemilisi protsesse häirida ning ekstreemjuhtudel koguni org ...

                                               

Horisontaalne geeniülekanne

Horisontaalne geeniülekanne ehk horisontaalne geenisiire on geneetilise informatsiooni kandumine ühest organismist teise muul viisil kui traditsioonilise paljunemise kaudu. Nimetatakse ka lateraalseks geeniülekandeks, vastandudes vertikaalsele, k ...

                                               

Hübriid

Hübriid on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane. Tavaliselt kuuluvad need vanemorganismid taksonoomiliselt eri taksonitesse, mis ekstreemjuhul võib tipneda ka sugukonda ...

                                               

Hüpoksia

Hüpoksia ehk hapnikuvaegus on kas kogu organismi või üksikute elundite või kudede hapnikuvaegus pro- ja eukarüootsetes organismides. Hapnikuvaegus loetakse ka meditsiiniliselt oluliste haiguslike seisundite põhjuste hulka, mis põhjustavad inimest ...

                                               

Indikaatorliik

Indikaatorliik ehk tunnusliik on bioloogiline liik, mis on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes. Näiteks iseloomustab indikaatorliigi olemasolu vastava ökosüsteemi, koosluse vm. seisundit, olgu seal siis haiguspuhang, saastumisnähud, liikide ...

                                               

Isane

Siga – kult kohiloom on orikas Lammas – jäär ehk päss kohiloom on oinas Kits – sokk ehk sikk Veis – pull kohiloom on härg Hobune – täkk kohiloom on ruun Kodukana – kukk ehk kikas kohiloom on kabun ehk kohikukk Kass – kõuts Inimene – mees

                                               

Joomine

Joomiseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade eluspüsimiseks vajalikku füsioloogilist toimingut ja sellega seotud käitumist, mille käigus loom joob, janu kustutamiseks, harilikult suu või söögiavause kaudu vett väliskeskkonnas ...

                                               

Järglane

Järglane on sugulisel või suguta paljunemisel tekkinud isend. Järglase võib olla andnud üks või mitu vanemat. Inimese järglasi nimetatakse vanemate suhtes lasteks sõltumata nende vanusest. Sugulisel paljunemisel on järglase genoom kombinatsioon k ...

                                               

Kahe ülemriigi süsteem

Kahe ülemriigi süsteem oli kõrgeimal tasemel eluslooduse klassifikatsioon enne kolme domeeni süsteemi kasutuselevõttu 1990. aastal. Taksonoomias võeti kahe ülemriigi süsteem kasutusele 1937. aastal, kui Edouard Chatton jagas eluslooduse kaheks: p ...

                                               

Katabolism

Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Katabolism on polümeeride biolagunda ...

                                               

Kemosüntees

Kemosüntees on bioloogilis-keemiline protsess, mille käigus ühest või mitmest süsinikumolekulist ja mineraaltoiteainetest sünteesitakse orgaanilisi ühendeid. Kemosünteesiks vajaminev energia saadakse anorgaaniliste molekulide oksüdeerumisel enama ...

                                               

Kohastumus

Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi. Ka organismide kohta saab öelda, et nad on oma kes ...

                                               

Kopulatsioon

Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks. Kopulatsioon toimub üldreeglina kahe vastassoost isendi vahel, kuid looduses esineb laialdaselt ka muid variante, sealhulgas ka se ...

                                               

Kopulatsioonikork

Kopulatsioonikork ka seemnevedelikukork on mitmete suguküpsete isasloomade poolt kopulatsiooni vahendusel peamiselt emassuguelunditesse väljutatud seemnevedelikust moodustuv tahke korgina toimiv moodustis. Hüübiva seemnevedeliku ülesanded pole si ...

                                               

Kromatofoor

Kromatofoor on pigmenditerakesi sisaldav valgust peegeldav rakk. Kromatofoore esineb looduses paljudel organismirühmadel: baktereil, vetikail, loomadel. Mõnedel loomadel esinev kromatofooride võime närvisüsteemi vahendusel muuta keskkonna suhtes ...

                                               

Kromoproteiinid

Kromoproteiinid on liitvalgud, mille prosteetline osa sisaldab pigmenti. Kromoproteiinid on hemoglobiin, katalaas, müoglobiin, NO süntaas, porfüriin, rodopsiin, tsütokroomid, jpt valgud. Varasem nimetus kromoproteiidid.

                                               

Kulend

Kulend ehk pseudopood on ainurakseil ja mõnedel hulkraksete loomade rakkudel ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendid tekivad vajaduse korral raku pinnale ning kaovad hiljem. Nende abil rakud olenevalt rakutüübist, kas liiguvad, haaravad to ...

                                               

Lendamine

Lendamine ehk lend on keha liikumine õhus, mõnes teises gaasilises keskkonnas või atmosfäärita ruumis; bioloogias kulgemise viis, mis toimub õhukeskkonnas. Põhimõtteliselt saab lendamist jagada kaheks: aktiivne ja passiivne lendamine. Aktiivne le ...

                                               

Liik (bioloogia)

Liik on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid, kuid liigi definitsioon on vai ...

                                               

Litotroof

Litotroof on organism, kes elektroni doonorina kasutab anorgaanilisi aineid. Litotroofid on kas bakterid või taimed või fotosünteesivad protistid. Litotroofe pole loomade ega seente hulgas. Fotolitotroofidel on elektroni doonoriks enamasti vesi. ...

                                               

Looduslik valik

Looduslik valik on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks. Teisteks evolutsioon ...

                                               

Lõssenkism

Lõssenkism oli Trofim Lõssenko õpetusel põhinev vaadete süsteem bioloogias. Lõssenkism pidas õigeks Charles Darwini õpetust, kuid seda vulgariseerides nimetuse all "loov darvinism" ja, vastandudes mendelistlikule geneetikale, pidades võimalikuks ...

                                               

Massiline väljasuremine

Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse. Kuna põhilise osa Maa biomassist ja liigilisest mitmekesi ...