ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 381




                                               

Ultraheli

Kui keskmise inimese kuuldetaju kõrvade ehitus ei ole ultrahelide suhtes piisava tundlikkusega, siis leidub palju looma liike kelle kõrva ehitus lubab neil ultraheli kuulda. Lähedasemad näited on: koer – tajub keskmiselt helisid kuni 60 000 Hz; n ...

                                               

Universaalne gaasikonstant

Universaalne gaasikonstant ehk gaasikonstant on füüsikaline konstant, mis väljendab ühe mooli ideaalse gaasi tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures. Gaasikonstandi saab avaldada Avogadro arvu N A ...

                                               

Vaakum

Vaakum ehk vaakuum on olek, kui mingis ruumis puudub aine. Ligilähedane vaakum täidab kogu universumit, välja arvatud tähed, planeedid ja muud taevakehad ning nende atmosfäärid. Et vaakumis puudub rõhk, siis ei mõju ka väga kiiresti liikuvatele k ...

                                               

Valguse neeldumine

Valguse neeldumine on protsess, mille tulemusena valguslaine kaotab osa oma kiirgusenergiast. Valguse läbimisel ainest kulub osa energiast aine koostisosade võnkuma panemiseks. See võnkumisenergia võib muutuda uuesti sama sagedusega valguseks, ma ...

                                               

Vatt

Vatt on võimsuse, soojusvoo ehk soojusvõimsuse ja kiirgusvoo mõõtühik rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis. Üks vatt võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis s üks džaul J tööd: 1 W = 1 J 1 s = 1 V × 1 A. {\displaystyle 1\;{\text{W}} ...

                                               

Vedelike füüsikalised omadused

Vedelikel on hulk füüsikalisi omadusi, mille arvväärtused erinevad gaaside ja tahkete kehade omast. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kindla kujuta aine. Selles suhtes sarnaneb vedelik gaasiga, et ta võtab selle anuma kuju, milles asub. Teisalt o ...

                                               

Võnkumine

Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on ajas toimuv mingi omaduse korduv hälve tasakaaluolekust, aga ka muutumine kahe või enama oleku vahel. Muutuvaks omaduseks võib olla keha asendit määrav koordinaat, keskkonna rõhk, elektripinge, vä ...

                                               

Väljajoon

Väljajoon ehk jõujoon on vektorväljaga seotud füüsika mõiste. Väljajooned on mõeldavad või joonestatud jooned, mis näitlikustavad jõudu, mida väli avaldab proovikehale. Väljajoone puutuja määrab jõu mõjumise sihi puutepunktis. Väljajoonte tihedus ...

                                               

Õhukese kile interferents

Õhukese kile interferents on nähtus, kus kile ülemiselt ja alumiselt pinnalt peegelduv valgus interfereerub. Moodustunud laine omadused annavad infot kile paksuse ja murdumisnäitaja kohta. Õhukeste kilede abil saab valmistada peegeldumisvastaseid ...

                                               

Üleslükkejõud

Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = m g = ρ V g {\displaystyle F=mg=\rho Vg}, kus g = vaba langem ...

                                               

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Keemiat võib ka defineerida kui füüsika osa, mis uurib aatomite väliselektronkihti. Keemia põhiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsi ...

                                               

Aatom

Aatomiks jagamatu) nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Keemia piirides on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega ag ...

                                               

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes. Alates 1961. a kasutatakse aatommassiühikuna süsinikuühikut, mis on 1/12 süsiniku isotoobi 12 C aatomi massist. Aatomi mass moodust ...

                                               

Aatomnumber

Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Aatomnumber saab olla vaid positiivne täisarv, sest aatomi tuumas ei saa olla murdarvulist või negatiivset või olematut kogust prootoneid.

                                               

Aatomorbitaal

Aatomorbitaal on ühe elektroni lainefunktsioon. Selle funktsiooni abil saab leida tõenäosuse, mis iseloomustab elektroni paiknemist aatomis. Täpsemalt öeldes on aatomorbitaalid üksikute elektronide võimalikud, diskreetsed kvantolekud aatomi elekt ...

                                               

Afiinsuskonstant

Afiinsuskonstant kui tasakaalukonstandi erijuht iseloomustab makromolekulide selektiivsust erinevate külalismolekulide suhtes tasakaaluolekus. Afiinsuskonstandi asemel võib kasutada ka terminit stabiilsuskonstant, mis iseloomustab kompleksi püsiv ...

                                               

Ainehulk

Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. Ainehulga tähis on n {\displaystyle n} ja mõõtühik mool. Ainehulk on üks seitsmest Rahvusvahelise suuruste süsteemi põhiühikust ja vastamalt mool üks seitsmes SI-sü ...

                                               

Aktiivsete põrgete teooria

Aktiivsete põrgete teooria on teooria, mis kirjeldab seda, kuidas saavad toimuda keemilised reaktsioonid ja miks eri reaktsioonid toimuvad erineva kiirusega. Selle teooria pakkus esimesena välja Max Trautz 1916. aastal ja temast sõltumatult Willi ...

                                               

Aktseptor (keemia)

Keemias on aktseptor selline aineosake nagu molekul või ioon, mis võib endaga liita elektronipaari või aineosakesi nagu, ioon, aatom või aatomite rühma. Keemilises protsessis saab osakese üleminek toimuda siis, kui olemas on nii doonor kui ka akt ...

                                               

Alkoksürühm

Terminit alkoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma R–O– kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses. Alkoksürühmas on hapniku aatom üksiksideme kaudu seotud alküülrühmaga. Lihtsaimad esindajad on metoksürühm CH 3 O– ja ...

                                               

Arvutuskeemia

Arvutuskeemia on teoreetilise keemia haru, mis püüab lahendada keemia probleeme arvutisimulatsioonide abil. Aatomid koosnevad positiivselt laetud tuumast ja negatiivselt laetud elektronidest. Keemilistel elementidel on kindel elektronide arv ja t ...

                                               

Astmeline dissotsiatsioon

Astmeline dissotsiatsioon on aine lagunemine keemiliste reaktsioonide käigus järk-järgult väiksemateks osadeks. Mitmeprootoniliste hapete molekulid ei jagune ioonideks ühekorraga, vaid eraldavad vesinikioone järk-järgult, astmete kaupa. Mitmeproo ...

                                               

Avogadro arv

Õigupoolest defineeritakse tänapäeval mool Avogadro arvu kaudu: mool on ainehulk, milles on Avogadro arv aineosakesi. Avogadro arv ise defineeritakse aatomite arvuna 12 grammis süsiniku isotoobis 12 C. Süsinik-12 on aluseks võetud sellepärast, et ...

                                               

Baltimaade keemiaolümpiaad

Baltimaade keemiaolümpiaad on alates 1993. aastast toimuv iga-aastane Eesti, Läti ja Leedu kooliõpilaste võistlus, kus lahendatakse eri keemiaharude teoreetilisi ja praktilisi probleeme. Võistlus sarnaneb rahvusvahelise keemiaolümpiaadiga. BChO t ...

                                               

Biureedireaktsioon

Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon, mis on tingitud peptiidsidemete esinemisest. Aluselises keskkonnas annavad kahevalentsed vaseioonid valkude peptiidsidemetega violetse värvusega kompleksi. Valgu osalise hüdrolüüsi produktid, peptoonid ...

                                               

Boltzmanni konstant

Boltzmanni konstant on füüsikakonstant, mis seob omavahel ühe aineosakese kineetilise energia ja aine temperatuuri. Boltzmanni konstant saadakse universaalse gaasikonstandi R {\displaystyle R} jagamisel Avogadro arvuga N A {\displaystyle N_{\math ...

                                               

Broomiarv

Broomiarv broomi mass, mis absorbeerub 100 grammis uuritavas aines. Broomiarv iseloomustab uuritava aine küllastumatuse astet. Bensiini jt vedelkütuste korral on broomiarv oluline karakteristik, mis näitab sisuliselt olefiinide sisaldust. Broomia ...

                                               

Click-keemia

Click -keemia on rühm keemilise sünteesi bioloogilisi reaktsioone, mille peamine eesmärk on valitud substraatide ühendamine kindlate biomolekulidega. Click -keemia ei ole üks konkreetne reaktsioon, vaid see kirjeldab viisi, mille abil saab luua l ...

                                               

Derivatiseerimine

Derivatiseerimine on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: R–Y → R–Z. Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et reaktsioon kulgeks ühes kindlas soovi ...

                                               

Detergendid

Detergendid on sünteetilised pindaktiivsed ained, mida kasutatakse peamiselt sünteetilistes pesemisainetes pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et erinevalt seebist sisaldab detergent neutraalseid ...

                                               

Dissotsiatsioonikonstant

Dissotsiatsioonikonstant on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. Mida väiksem on K d väärtus mida vähem on lahuses ioone molekulidega võrreldes, seda nõrgem on elektrolüüt. Dissotsiatsioonikonstant sõltub temperatuurist ja elektrolüüdi iselo ...

                                               

Ekstrakt

Ekstrakt ehk tõmmis on ainete segust ekstraheerimisel väljaeraldatud komponentide lahus. Esmaselt saadud lahust võib kontsentreerida lahusti osalise äraaurustamise või üleajamise teel. Farmaatsias on ekstrakt kontsentreeritud tõmmis taimedroogide ...

                                               

Ekstraktsioon

Ekstraktsioon ehk ekstraheerimine on füüsikalis-keemiline meetod vedelate või tahkete ainete eraldamiseks segudest või lahustest. Meetodit kasutatakse segavate ainete kõrvaldamiseks, huvipakkuvate ainete kontsentreerimiseks või aine viimiseks sob ...

                                               

Ekvivalent (keemia)

Keemiline ekvivalent ehk ekvivalentmass on liht- või liitaine mass, mis keemilistes rektsioonides on ekvivalentne ühe grammi vesinikuga. Kuna SI-süsteemis on ainehulga ühik mool, pole ekvivalentmassi mõiste järele enam vajadust. Lihtaine ekvivale ...

                                               

Elektron

Elektron on elementaarosake. Elektron on negatiivselt laetud fermion spinniga 1/2 ja ta kuulub leptonite hulka olles esimese põlvkonna lepton. Elektroni leptonlaeng on 1. Tema paariliseks esimeses leptonite põlvkonnas on sama leptonlaengut kandev ...

                                               

Elektronafiinsus

Elemendi elektronafiinsus E ea on energia, mis vabaneb, kui elektron liitub gaasifaasis oleva aatomiga. Suur elektronafiinsus näitab, et elektroni liitumisel aatomiga vabaneb palju energiat. Negatiivne elektronafiinsus näitab, et elektroni lisami ...

                                               

Elektronegatiivsus

Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kõrge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. Kokkulep ...

                                               

Elektronkate

Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Keemilised reaktsioonid toimuvad eelkõige valentselektronkihi elektronidega, mis asuvad aatom ...

                                               

Elektronkiht

Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa. Normaalselt võib elektronkattes olla 1–7 elektronkihti. Elektronkihtide arv näitab mitmenda perioodi elemendiga on tegemist, teisisõnu perioodi järjekorra number näitab kõikide antud perioodi elementide e ...

                                               

Elektronpaar

Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni. Elektronpaari mõistet tutvustas 1916. aastal keemik Gilbert N. Lewis. Kuna elektronid on fermionid, siis alluvad nad Pauli printsi ...

                                               

Empiiriline valem

Empiiriline valem on keemilise ühendi molekuli koostisse kuuluvate keemiliste elementide suhteline sisaldus väikseimates täisarvudes. Empiiriline valem ei kajasta molekuli koostisse kuuluvate aatomite tegelikku arvu ega molekuli struktuuri. Erine ...

                                               

Faasiülekande katalüüs

Faasiülekande katalüüs on heterogeense katalüüsi erivorm, mis põhineb teatud katalüsaatorite võimel kanda reagente ühest faasist teise, luues võimaluse reaktsiooni toimumiseks. Põhiliselt tekib vajadus rakendada faasiülekande katalüüsi, kui soovi ...

                                               

Faraday arv

Faraday arv ehk Faraday konstant on füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide või teiste elementaarlaengut kandvate osakeste elektrilaengute koguväärtust. Faraday konstandi väärtus saadakse Avogadro arvu N A { ...

                                               

Faraday elektrolüüsiseadused

Elektrolüüsiseadused, mis on nimetatud nende avastaja Faraday järgi, kirjeldavad elektrilaengu ja aine muundumise vahelist seost elektrokeemilistes reaktsioonides. Elektrokeemia põhiliste seadustena kehtivad nad ka keemiliste vooluallikate korral ...

                                               

Flogiston

Flogiston oli 17. sajandi lõpu ja 18. sajandi ettekujutuste järgi aine, mis vabaneb muu hulgas põlemisel. Flogistoniteooriat peetakse esimeseks teaduslikuks teooriaks keemia ajaloos, sest ta põhines suurel hulgal katseandmetel tule ja põlemise ni ...

                                               

Fluorofoor

Fluorofoor on keemiline ühend, mis ergastamisel kiirgab valgust emissiooni teel tagasi. Fluorofoorid sisaldavad enamasti mitut aromaatset rühma või pi-sidemetega tasapinnalisi või tsüklilisi molekule. Fluorofoori kasutatakse nii üksi, vedelikes m ...

                                               

Fraktsioneerimine

Fraktsioneerimine ehk fraktsioonimine on protsess, milles ainete segu lahutatakse väiksemateks lähedaste füüsikaliste omadustega portsjoniteks, nii et mingi komponendi suhteline sisaldus igas järgnevas fraktsioonis suureneb või väheneb, s.t. muut ...

                                               

Frosti diagramm

Frosti diagramm ehk Frosti-Ebsworthi diagramm on anorgaanilises ja elektrokeemias kasutatav joonis ühe keemilise elemendi erinevate oksüdatsiooniastmetega ühendite redokspotentsiaalide, termodünaamilise stabiilsuse ja ühendite iseloomu poolkvanti ...

                                               

Fruktooligosahhariidide puhastamine

Fruktooligosahhariidide puhastamine on protsess, mille käigus tuleb FOSi siirupist eemaldada kõrge glükeemilise indeksiga mono- ja disahhariidid. Kui FOSi siirupist eemaldatakse mono- ja disahhariidid, siis jääb alles puhas prebiootiline produkt. ...

                                               

Heljum

Heljum ehk heljeained on vedelikus liikuvad väikesed tahked osakesed, mis võibolla settib põhja, kui Marticus Piirisus seda lubab. Heljumisisaldust määratakse proovi tsentrifuugimise või filtrimisega ning saadud tahese hilisema kuivatamisega kind ...