ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 387




                                               

Elustrateegia

Elustrateegia on liikide pikaajalise evolutsiooni tulemusena tekkinud üldiste kohastumuste kogum, mis määrab liigi ja tema populatsioonide koha ökosüsteemis. Muu hulgas eristatakse kahte vastandlikku elustrateegia tüüpi: r-strateegia ja K-stratee ...

                                               

Elutempo sündroom

Elutempo sündroom on hüpotees, mille kohaselt nii liigisisesel kui liikidevahelisel tasemel on vastavalt konkreetsele elustrateegiale koevolutsioneerunud komplektis rida füsioloogilisi tunnuseid. Elutempo sündroomi teooria kohaselt moodustavad or ...

                                               

Elutsükkel

Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi elujärkude kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni. Looma- ja taimeriigis võivad elutsüklid olla väga ...

                                               

Eluvorm (ökoloogia)

Eluvormid ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused. Eluvormide klassifitseerimisel enamasti süstemaatilist ja fülogeneetilist aspekti ei rõhutata. Ökol ...

                                               

Endofüüdid

Endofüüdid on mikroorganismid, üldjuhul seened või bakterid, kes elavad taimekudedes rakkude vahel ja sees ega põhjusta taimel nähtavaid haigussümptomeid. Endofüütseid seeneliike arvatakse olevat üle miljoni, kuid oma varjatud elukoha tõttu on na ...

                                               

Eutrofeerumine

Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Terminit kasutatakse tavaliselt iseloomustamaks ökosüsteemi esmatootjate suurenenud produktsioon ...

                                               

Fosforiringe

Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Erinevalt teistest aineringetest ei ole atmosfäär fosfori ringluses oluline, sest fosfor ja selle ühendid on enamasti Maal esinev ...

                                               

Fotoperiodism

Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline reaktsioon päeva ja öö pikkusele.

                                               

Funktsionaalsed toitumisrühmad

Liikide jagamine funktsionaalsetesse toitumisrühmadesse on vahend selleks, et ühitada tulemused, mis on saadud uurides veelistes ökosüsteemides elavaid suurselgroogseid. Sellise rühmitamise eeliseks on võimalus kombineerida veemardikate morfoloog ...

                                               

Fütoplankton

Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis. Fütoplankterid on fotosünteesivad organismid ja moodustavad enamuse veekogude primaarproduktsioonist, ...

                                               

Gaia hüpotees

Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle vaate esitas niisuguse nime all 1960ndatel keemik James Lovelock. Aastaks 1970, kui Vikingi programm lõpuks Marsile jõudis, oli Lov ...

                                               

Gause reegel

Gause reegel on ökoloogiline seaduspära, mille järgi kaks liiki, kel on identne ökoloogiline nišš, ei saa püsivalt koos eksisteerida. Võrdseist konkurentidest üks sureb välja, kusjuures kumb, on juhuse määrata. Reegli formuleeris vene ökoloog Geo ...

                                               

Hapnikutarve

Hapnikutarve on laiemas mõttes mingi organismi vajadus tarbida hapnikku. Kitsamas mõttes on tegu ökoloogilise mõistega, mille all mõistetakse vaadeldavas veekogus olevate orgaaniliste ainete hulka ning nende lagundamiseks vajaminevat hapniku kogu ...

                                               

Häiritus (ökoloogia)

Häiritus on vaadeldavat ökosüsteemi mõjutav väljastpoolt alguse saanud sündmus, mis põhjustab suuri muutusi vaadeldavas ökosüsteemis. Väljastpoolt tulnud häirituse jõud võivad ökosüsteemi mõjutada kiiresti ja laiaulatuslikult, millega võib kaasne ...

                                               

Inimekvivalent

Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmine ööpäevane tinglik veereostuskoormus, millega mõõdetakse ka muude reoveeallikate põhjustatud koormusi. Inimekvivalenti kasutatakse peamiselt reostuskoormuste võrdlemisel. Tavaliselt on inimekvival ...

                                               

Inimmõju

Inimmõju ehk antropogeenne mõju on inimkonna või mõne tema osa mõju looduskeskkonnale ; inimmõju on looduskasutuse paratamatu kaasnähtus. Ürginimese mõju loodusele oli võrreldav bioloogilise liigi mõjuga, ka kiviajal oli inimmõju kohalik ülekarja ...

                                               

Introduktsioon (bioloogia)

Introduktsioon sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi toomist alale, kus teda varem ei olnud. Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks. Tahtlik ehk sihipärane introduktsioon toimub inimese soovil ja sageli põllum ...

                                               

Jõeelustik

Jõeelustik ehk potamobios on vooluveekogude taimestik ja loomastik. Jõe osad on tavaliselt voolukiiruse ja muude elutingimuste poolest erinevad, sellepärast on vastavalt teistsugune ka jõeelustik. Jõe ülemjooksul mägijõgedel ja -ojadel nimetataks ...

                                               

Järveelustik

Järveelustik ehk limnobios on järve või veehoidla elustik. Järvede plankton limnoplankton on enamasti kohapeal tekkinud autohtoone ning sageli liigi- ja isendirohke. Fütoplanktoni peaosa moodustavad sageli sini-, räni- ja rohevetikad, zooplankton ...

                                               

Jütja

Jütja ehk järvemuda ehk sapropeel ehk kõdumuda on järve põhja sadestunud tume ja püdela tekstuuriga organogeenne sete, mis sisaldab lisaks järve elustiku jäänustele ka savi-, aleuriidi- ja liivaosakesi ning kaltsiumkarbonaati. Soojärvedes tekib s ...

                                               

Kahjurid

Kahjurid on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi, toitu jne, kui ka inimese loodud ja hallatavaid rajatisi ja materjale. Kitsamas tähenduses mõistetakse kahjurite all loomkahjureid. Kahjuri ...

                                               

Kari (bioloogia)

Kari on ajutine metsloomade rühm, mis ei pruugi koosneda ühe liigi isendeist. Karjale on iseloomulik juhi sageli isasloom või juhtrühma olemasolu, enamasti on karja sees kujunenud hierarhiline struktuur ehk alluvusastmestik. Lisaks sellele on kar ...

                                               

Kasvukohatüüp

Kasvukohatüüp on mullastikult ja taimestikult ühtlane metsaala. Nimetus tuleb sellele kasvukohatüübile iseloomuliku taime järgi. Kasvukohatüüpide eristamisel on taimestik siiski vaid indikatiivseks tunnuseks, peamine eristuskriteerium on muld.

                                               

Keemiline ökoloogia

Keemiline ökoloogia ehk kemoökoloogia on keemia ja ökoloogia piiriteadus, mis uurib organismide omavahelisi ja organismide ja keskkonna vahelisi keemilisi mõjutusi ja seoseid. Keemiline ökoloogia kasutab peamiselt keemilisi meetodeid. Kemoökoloog ...

                                               

Keskkonna heterogeensus

Keskkonna heterogeensus on ressursside või mõjurite ruumiline ja ajaline varieeruvus. Elusorganisme ümbritsev keskkond pole kunagi staatiline. Keskkond, mis näeb välja ühtlane, koosneb tegelikult väikeste erinevustega mikroelupaikadest. Igas sell ...

                                               

Keskkonnaindikaator

Keskkonnaindikaator ehk keskkonnanäitaja ehk keskkonnamõõdik on näitaja, mis iseloomustab keskkonna seisundit ning selle mõju inimestele, ökosüsteemidele ja materjalidele.

                                               

Keskkonnategurid

Keskkonnategurid ehk keskkonnafaktorid on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme. Biosüsteemideks võivad olla näiteks rakud, organismid, kooslused. Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti: antropogeensed inimtegevuse ...

                                               

Kohanemisvõime

Kohanemisvõime on organismi, isiku, leibkonna või organisatsiooni võime muutustega kohaneda. Suur kohanemisvõime lubab ära kasutada muutustest tulenevaid võimalusi. Kohanemisvõime ja haavatavus on pöördvõrdelises seoses.

                                               

Kohasus

Kohasus on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis. Kohasust võib väljendada arvuliselt või vähemalt peab saama erinevaid kohasusi järjesta ...

                                               

Kompensatsiooniala

Kompensatsiooniala ehk ökotsoon on ökoloogiliselt tasakaalustav ala kultuurmaistus; suhteliselt intensiivse kasutusega alade vahel asuv ekstensiivselt kasutatav ala, mis mahendab keskkonnakahjustusi ja mitmekesistab maastikku. Kompensatsioonialad ...

                                               

Konkurents (bioloogia)

Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp koosluses, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Eri liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsi ...

                                               

Konsortsium (ökoloogia)

Konsortsium ehk katenaarium on ökoloogias suheterühma kaudu seotud organismide kogum. Konsortsiumi moodustavateks organismideks ehk konsortideks on konsortsiumi determinandiga näiteks mingi taimega kas toitumissuhete kaudu seotud organismid trofo ...

                                               

Konvergents (bioloogia)

Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste üksteisest sõltumatu sarnastumine, mis on tavaliselt seotud kohastumisega ühesugustele keskkonnatingimustele või ökoloogilise nišiga. Konvergentsi vastand on divergents.

                                               

Kulgemine

Kulgemine ehk lokomotsioon on loomade liikumine ühest kohast teise teda ümbritsevas keskkonnas. Kulgemine selle otseses tähenduses on omane vagiilsetele ehk vabalt ringiliikuvatele organismidele. Sessiilsete ehk kinnitunud loomade puhul enamasti ...

                                               

Laguahel

Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Laguahela moodustavad organismid ...

                                               

Lagundajad

Lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid on surnud organismide koostisaineid, orgaanilisi ühendeid lagundavad heterotroofsed organismid. Peale surnud organismide võivad destruendid lagundada ka veel elusolevate organismide koostisaineid, sest n ...

                                               

Linnaökoloogia

Linnaökoloogia on sotsiaalökoloogia osa, mis käsitleb linnaelu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu ge ...

                                               

Lipuliik

Lipuliigid ehk sümbolliigid on karismaatilised, tihti sümboolse tähendusega liigid, kes köidavad avalikkust ja pälvivad ka looduskaitses teiste liikidega võrreldes ebaproportsionaalselt palju tähelepanu. Lipuliigid kuuluvad looduskaitsebioloogia ...

                                               

Litoraal

Litoraal ehk litoraalivöönd on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.

                                               

Looduskompleks

Looduskompleks on geograafilist terviküksust tähistav mõiste, mille võttis 1920. aastail kasutusele Eduard Markus. Looduskompleks hõlmab mingi paiga taimestiku, mullastiku, veerežiimi. See on lähedane ökosüsteemi mõistele selle eelkäija, mis para ...

                                               

Lotka-Volterra mudel

Lotka-Volterra mudel on ökoloogias kiskja ja saaklooma vastastikku sõltuvat populatsioonidünaamikat kirjeldav matemaatiline mudel. Mudeli töötasid välja sõltumatult Alfred Lotka ja Vito Volterra. Tavaliselt esitatakse see mudel kahest võrrandist ...

                                               

Lämmastikusidumine

Lämmastikusidumine on keemiline protsess, mille tagajärjel suhteliselt inertne molekulaarne lämmastik muundatakse redutseeritud või oksüdeeritud vormiks. Lämmastikusidumine toimub looduses peamiselt mikroorganismide näiteks tsüano- ja asotobakter ...

                                               

Metapopulatsioon

Metapopulatsioon on rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ning nõnda tervikliku süsteemi moodustavate populatsioonide kogum. Termini "metapopulatsioon" võttis 1970. aastal kasutusele Richard Levins. Levins nimetas meta ...

                                               

Metsaökoloogia

Metsaökoloogia on teadusharu, mis uurib metsi kui ökosüsteeme. Metsaökoloogia huvisfääri kuuluvad näiteks metsade aineringe, metsakooslused ja nende dünaamika, metsa mikrokliima ja selle seosed bioproduktsiooniprotsessiga, metsamajanduse mõju met ...

                                               

Metsaökosüsteem

Metsaökosüsteem on ökosüsteem, milles püsivalt domineerivad puittaimed. Metsaökosüsteemi moodustavad selle elustiku kõigi elusorganismide omavahelised suhted ja nende seosed keskkonnaga, sealhulgas aineringe kaudu. Metsaökosüsteemi funktsioneerim ...

                                               

Metsistumine

Metsistumine on eelkõige kultuurtaimede ja koduloomade puhul esinev nähtus, kus kultuuris kasvava liigi isendid jäävad kasvama ja paljunema ka hoolduse katkedes. Erinevalt naturalisatsioonist, mille korral liik levib ja hakkab uuenema ka loodusli ...

                                               

Mikrokosm

Mikrokosmid on tehislikud ja lihtsustatud ökosüsteemid, mida kasutatakse selleks, et kontrollitud tingimustes simuleerida ja ennustada looduslike ökosüsteemide toimimist. Avatud või suletud mikrokosmi katsed pakuvad võimaluse ökoloogidel ja mikro ...

                                               

Mimikri

Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi tunnuste sarnanemises teise liigi tunnustega, keskkonnaelemendiga või kummagi üldistusega. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on ...

                                               

Mineraaltoiteained

Mineraaltoitained ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid. Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke el ...

                                               

Molekulaarne ökoloogia

Molekulaarne ökoloogia on evolutsioonilise bioloogia üks suundi, mis kasutab traditsiooniliste ökoloogia alaste küsimuste lahendamisel molekulaarse populatsioonigeneetika, molekulaarse fülogeneesi ja ka genoomika meetodeid. Molekulaarne ökoloogia ...