ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 46




                                               

Leetse mõis

Leetse mõis oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas. Rootsi-aegsel kaardil mõisa ei ole – selle asemel on Leetse küla kolme talu ja kahe vabadikuga – nii et levinud vä ...

                                               

Lehmja mõis

Rosenhageni rüütlimõis eesti keeles Roosikoppel rajati 1630. aastatel. Tegu oli ilmselt karjamõisaga, kus tegeldi peamiselt veiste ja hobuste kasvatamisega. Umbes 1916. aastal nimetati kogu piirkond ümber Lehmjaks Peeter I merekindluse tagala pla ...

                                               

Lohu mõis

Lohu mõisa rajas Hans von Maydell 1620. aastatel Ruila mõisa Lohu külla keskajast pärinevale veskikohale. Lohu küla oli juba 1241. aasta paiku Taani hindamisraamatusse kantud 27 adramaaga. 1622. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf Stock ...

                                               

Lubja mõis

Lubja mõis oli Viimsi mõisa karjamõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagise mõisasüdame asupaik Harju maakonda Viimsi valda. Mõisa omanikud olid teiste seas Stenbockid ja Dolgorukovid.

                                               

Läti mõis

Läti mõis oli Raasiku mõisa abimõis, mis asus Harju-Jaani kihelkonnas Harju-Jaani kirikust 1.5 km lõunas. Läti mõis põletati 1905. aasta revolutsioonisündmuste käigus ja seda hiljem ei taastatud. Mõisasüdame koos maa ja tulekahjus alles jäänud mõ ...

                                               

Maardu mõis

Maardu mõis on mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal, mille süda on tänapäevase haldusjaotuse järgi Maardu külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas, Mõisa tee 7. Esmakordselt on mõisa mainitud 1397. aastal.

                                               

Mahtra mõis

Mahtra mõis oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Rapla valda Rapla maakonnas. Mõisa keskus asus Mahtra külas.

                                               

Maidla mõis (Juuru kihelkond)

Maidla mõis oli rüütlimõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asus mõis Rapla maakonna Rapla vallas. 17. sajandil läks Maidla koos Päärdu ja Kullamaa mõisaga Taubedele. 18. sajandil oli mõis pikalt Rehbinderite ja Fersen ...

                                               

Meremõisa mõis

Meremõisa mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asuvad mõisa alad Lääne-Harju vallas. Mõis asutati 1580. aastatel, esimene omanik oli Hans Wartmann. Alates 1786. aastast, kui Gustav Reinhold von Wartmann ...

                                               

Munalaskme mõis

Munalaskme mõis oli rüütlimõis Harjumaal Nissi kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Harju maakonna Saue valla maadele,Munalaskme küla lähedal.

                                               

Mõigu mõis

Mõigu mõis oli rüütlimõis Jüri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium peamiselt Rae valda, kuid väike osa ka Tallinna linna aladele.

                                               

Nabala mõis

Nabala mõis oli rüütelkonnamõis Jüri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Kiili valda. Mõisat mainiti esimest korda 1510. Tollal kuulus see Tallinna Mihkli tsistertslaste nunnakloostrile. Tollal oli see arvatavasti kindlusta ...

                                               

Nehatu mõis

Nehatu mõis oli Tallinna linnamõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb see Jõelähtme valda. Mõisa peahoone on säilinud ning kasutusel elamuna. Alles on ka mitmeid ümber ehitatud kõrvalhooneid. Peahoone tagakülg on Pirita jõe poole. V ...

                                               

Nõva mõis

Nõva mõis oli) oli rüütlimõis Harju-Risti kihelkonnas Harjumaal. Ajaloolise jaotuse järgi kuulus mõis Harjumaale Risti kihelkonda, nüüdisajal asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula valla territooriumil. Tänapäeval Lääne maakonna põhjatippu kuuluv Nõva ...

                                               

Ohukotsu mõis

Ohukotsu mõis oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Märjamaa valda Rapla maakonnas. Ohukotsu mõisas on sündinud Tallinna linnaaednik Hans Lepp.

                                               

Padise mõis

Padise mõis oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääne-Harju valda Harju maakonnas, Padise küla lähedale.

                                               

Pallaste mõis

Pallaste mõis oli Leetse mõisa kõrvalmõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

                                               

Paunküla mõis

Paunküla mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Kose valda. 1905. aasta sündmuste keerises pandi mõis põlema ja see sai tugevasti kannatada. Kahju hinnati hiljem 33 000 rublale. Mihkel Aitsami kirjelda ...

                                               

Perila mõis

Perila mõis oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal. Praeguse haldusjaotuse järgi jääb mõis Harju maakonda Raasiku valda.

                                               

Pirgu mõis

Pirgu tollase saksakeelse nimega Pirck mõis eraldati Angerja mõisast 1662. Tollal kuulus mõis Otto Johann von Uexküllile. Pärast Põhjasõda läks mõis Peetzide suguvõsale. Mõis oli Juuru kihelkonna väikseim nii rahvaarvult kui ka pindalalt. Pirgu m ...

                                               

Purila mõis

Purila mõis oli mõis Juuru kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas. 1500. aasta paiku müüs tollane Purila lääniisand Arnd Hans Junge oma maad Pirita kloostrile. Kirjalikes allikates mainiti Purila mõisa Pu ...

                                               

Raasiku mõis

Raasiku mõis pärineb keskajast, mil see kuulus Padise kloostrile. 17. sajandil kuulus mõis De la Gardie suguvõsa esindajaile. Põhjasõja järel kuulus mõis nii Taubede, Stackelbergide, Bohnide kui Brevernide omandusse. 1774. aastal omandas mõisa He ...

                                               

Rae mõis

Rae mõis oli linnamõis Jüri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõisasüda Harju maakonda Rae valda. Mõisat mainiti esimest korda 1390, kui see kuulus Tallinna Jaani seegile. Hiljem läks mõis Tallinna valdusse. Mõisa ühe majanduskorrusega kõrge ...

                                               

Rahula mõis

Rahula mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Saku valda, tänapäeva Rahula küla lähedal. Rahula mõis rajati 17. sajandi algul Voore mõisast eraldatud alast. 1741. aasta jaanuaris eraldati Rahula rüütl ...

                                               

Raikküla mõis

Raikküla mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal. 16.–17. sajandil kuulus mõis Fersenitele. Neist kuulsaim omanik oli Rootsi feldmarssal ja Ingeri kindralkuberner Otto Wilhelm von Fersen. Viimase pärijannaks oli tütar, Juliane Helene von Fers ...

                                               

Rapla kirikumõis

Rapla kirikumõis oli kirikumõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla valda Rapla maakonnas.

                                               

Rapla mõis

Alu mõisnik Hans Diedrich von Rosen müüb 26. aprillil 1705. aastal Alu mõisa Bengt Heinrich von Bistramile, jättes enesele Alust eraldatud Rapla mõisa. Sellega saab alguse Rapla mõisa ajalugu, kuigi ta jääb kuni lõpuni Alu kõrvalmõisaks. 1717. aa ...

                                               

Riisipere mõis

Esimest korda on Riisiperes mõisa mainitud 1394. aastal saksa keeles Riesenberg. 19. sajandi algusaastateni oli mõisa keskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas. 1810.–1820. aastatel tõi mõisa omanik Peter Gustav von Stackelberg 1762–1826 keskuse uud ...

                                               

Risti mõis

Risti mõisa rajas 1622. aastal Tallinna bürgermeister Heinrich Lohn. 1640. aastal müüsid tema pärijad Risti mõisa Gotthard Hövelnile. 1710. aastal ostis mõisa Heinrich Lohni tütre pojapoeg Berend Johann von Mohrenschildt. Pärast viimase surma sai ...

                                               

Ruila mõis

Ruila mõis oli rüütlimõis Harjumaal Hageri kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Harju maakonna Saue valla maadele. Ruila mõisa saksa keeles Ruil mainiti esmakordselt 1417. aastal, kui mõis oli Tallinna linnusekomtuuri residents. Alates 1622 ...

                                               

Saarnakõrve mõis

Saarnakõrve mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jäävad mõisa alad Harju maakonda Kose valda. Mõis rajati 17. sajandil. 18. sajandil kuulus mõis Paykullidele ja Hagemeisteritele. 19. sajandi keskpaigast ...

                                               

Saku mõis

Saku mõis oli Harjumaale Keila kihelkonda kuulunud mõis, mis jääb nüüdisajal Harjumaale Saku valla territooriumile. Mõisa järgi on nime saanud Oandu lademe Saku kihistik.

                                               

Salutaguse mõis

Salutaguse mõis oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Rapla maakonnas Kohila vallas Salutaguse külas. Mõis eraldati Angerja mõisast 1700. aastal.

                                               

Saue mõis

Saue mõis oli mõis Keila kihelkonnas Harjumaal, tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Saue linna territooriumile Harju maakonnas. Looduskaitsealune park, pargiskulptuurid ja looklev teedevõrk moodustavad Saue mõis peahoonele sobiva tausta. Varaklass ...

                                               

Saumetsa mõis

Saumetsa mõis oli poolmõis Kose kihelkonnas Harjumaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi jäävad mõisa alad Harju maakonda Kose valda. Mõis rajati 1827 Habaja mõisast eraldatud alast. Mõisa esimene omanik oli Eduard von zur Mühlen. 1874 sai mõis poo ...

                                               

Sutlema mõis

Sutlema mõis oli mõis Hageri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Kohila valda Rapla maakonnas. Sutlema mõisa mainiti esmakordselt 1425. aastal, mil see kuulus von Maydellide suguvõsale. Seejärel oli mõis järjest mitme suguvõsa va ...

                                               

Tammiku mõis (Kose)

Tammiku mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Kose valda. Mõis asutati 17. sajandil. 18. sajandi lõpul ehitati mõisa peahoone, mida 19. sajandil ümberehitamise käigus pikendati. 1905 pandi peahoone põ ...

                                               

Tohisoo mõis

Tohisoo mõis oli rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Rapla maakonda Kohila valda. Mõis asutati tõenäoliselt 17. sajandil ja siis kuulus see Burtidele. Pärast Põhjasõda kuulus mõis Bellingshausenitele, Bockidele, Essenite ...

                                               

Tondi mõis

Tondi mõis oli Tallinna linnamõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas Irus, mis nüüdisajal jääb Tallinna Lasnamäe linnaosa territooriumile. Taani hindamisraamatus on mainitud Uvætho küla; 1402. aastal ostis Tallinna linn ordult küla koos Vethe veskig ...

                                               

Tsitre mõis

Tsitre suvemõis oli 19. sajandi II poolel krahv Karl Magnus Stenbocki rajatud suvemõis Tsitres, kus Kolga mõisaomanike Stenbockide pere terve suve elas. Seda Soome lahe ääres asunud suvemõisa nimetati Eesti silmapaistvamaks. Suvemõisa peahoones j ...

                                               

Valingu mõis

Valingu mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine Valingu mõis Saue valda Harju maakonnas, tänapäeva Valingu küla lähedale.

                                               

Valkla mõis

Valkla mõis oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Harju maakonna Kuusalu valla territooriumile. Mõisa keskus asus Valkla külas.

                                               

Valtu mõis

Valtu mõis oli rüütlimõis Rapla kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõisasüda Rapla valda Rapla maakonnas. Taani hindamisraamatus on mainitud Kotoaassen i küla. Valtu mõisa Koettes esmamainimine oli 1412. aastal. 1588–1828 oli mõis Ti ...

                                               

Vana-Karjaküla mõis

Vana-Karjaküla mõis, ka Karjaküla mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas, tänapäeva Karjaküla aleviku lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

                                               

Vanamõisa mõis (Keila)

Vanamõisa mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas, tänapäeva Vanamõisa küla lähedal Saue vallas Harju maakonnas. 1670. aastatel eraldati see mõis Saue mõisast.

                                               

Vasalemma mõis

Vasalemma mõis oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääne-Harju valda Harju maakonnas. Vasalemma mõisa peahoone on Eesti uusgooti arhitektuuri silmapaistvamaid ja hilisemaid näiteid. Mõisa järgi on nime ...

                                               

Vihterpalu mõis

Vihterpalu mõis oli rüütlimõis Risti kihelkonnas Harjumaal. Praegu asub endine mõisasüda Vihterpalu külas Lääne-Harju vallas Harju maakonnas. 1293. aastal kuulus piirkond Lihula tsistertslaste nunnakloostrile, alates 1402. aastast Wichterpalo Pad ...

                                               

Viimsi mõis

Viimsi mõis oli rüütlimõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal asub Viimsi valla territooriumil. Viimsi mõisale kuulus ka väike Lubja Kalkofen ehk Kiltze karjamõis.

                                               

Voore mõis

Voore mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Saku vallas Harju maakonnas, tänapäeva Saue valla Koppelmaa küla lähedal. Mõisat on esimest korda mainitud 1569. aastal.

                                               

Vääna mõis

Padise kloostri munkade asutatud Vääna kloostrimõisa kohta on esimesed teated 1306. aastast. Oletetakse, et mõis oli algselt hästi kindlustatud tornlinnus, mille varemed on säilinud hilisema peahoone lähedal. Mõisa ajalooline nimi Feyena tuleb sa ...