ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 47




                                               

Ääsmäe mõis

Ääsmäe mõis oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Harju maakonna Saue valda, tänapäeva Ääsmäe küla lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

                                               

Üksnurme mõis

Üksnurme mõis oli rüütlimõis kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb mõis Harju maakonda Saku valdaÜksnurme küla lähedal. Mõis asutati 1630. aastatel. Mõisal on olnud palju omanikke. Mõisa kahekorruliselise peahoone ehitasid 1860 Pahlenid.

                                               

Aadma mõis

Aadma mõis oli mõis Käina kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Hiiu maakonda Hiiumaa valla territooriumile. Mõisa keskus oli Aadma külas.

                                               

Kõrgessaare mõis

Kõrgessaare 9-adramaaline väikemõis rajati 16. sajandil Liivimaa sõja ajal Rootsi poolele üle läinud Vene bojaar Perwoy Putilovi poolt. Kõrgessaare mõisa alasid laiendati Kõrgessaare küla arvelt 17. sajandi algul, kui väljapaistvate teenete eest ...

                                               

Lauka mõis

Lauka mõis oli Hiiumaal asuva Kõrgessaare mõisa kõrvalmõis Reigi kihelkonnas ajaloolisel Läänemaal. Mõis asub nüüdisajal Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Lauka külas.

                                               

Soonlepa mõis

Soonlepa mõis eraldati ajavahemikul 1782–1795 Suuremõisa Soonlepa, Aruküla, Sarve, Veoma, Küla ja Lepiste mõisastatud küladest. Kuigi Soonlepa eksisteeris ametlikult iseseisva rüütlimõisana, oli ta faktiliselt Suuremõisa kõrvalmõis. 1796. aastal ...

                                               

Vaemla mõis

Vaemla mõis oli rüütlimõis Käina kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Hiiu maakonna Hiiumaa valla territooriumile.

                                               

Järvamaa mõisate loend

Pikemalt artiklis Ambla kihelkond Trilli mõis Lilienberg Saiakopli kõrvalmõis; praegune asukoht: Saiakopli küla Uudeküla mõis Udenküll rüütlimõis Nõmmküla mõis Nömküll poolmõis, varem rüütlimõis; praegune asukoht: Nõmmküla Valgma mõis Walgma – Ta ...

                                               

Aavere mõis

Aavere mõis saksa keeles Afer rajati 1765. aastal Kiltsi mõisa karjamõisana. 1775. aastal eraldati tänapäeval Lääne-Viru maakonnas paiknevast Kiltsi mõisast omaette mõisaks.

                                               

Albu mõis

1282. aastal esmakordselt mainitud Albu mõis on teadaolevalt vanim mõis Järvamaal. Mõisa hoonestus asus praegusel kohal juba vähemalt 14. sajandil. Enne Liivi sõda kuulus mõis Liivi ordule. Rootsi kuningas Gustav II Adolf andis Albu mõisa 1629. a ...

                                               

Ao mõis

Ao mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Ao külas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Väike-Maarja valda Lääne-Viru maakonnas. Teedevõrgus on mõisa asukoht Rakkest 3 km läänes, Põltsamaa jõe paremal kaldal lõuna pool Kapu–Rakke–Paasvere teed.

                                               

Aru mõis (Ambla)

Aru mõis oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Aru mõis on rajatud 17. sajandi lõpupoole, iseseisva mõisana eksisteeris Aru mõis rohkem kui sada aastat.

                                               

Aruküla mõis (Koeru)

Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb mõis Järva maakonda Järva valla territooriumile Koeru, Koeru Maarja-Magdaleena kirikust 1 km kaugusele. Aruküla mõis saksa keeles Arroküll rajati 17. sajandi I poolel. Mõisa ...

                                               

Einmanni mõis

Einmanni mõis oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal. Tänase haldusjaotuse järgi jääb endine mõis Kursi külla Lääne-Virumaale. Arhitektuuriliselt oli tegemist piirkonna omanäolisema lahendusega, mille kujundasid ansambli keskmes paiknev ...

                                               

Eivere mõis

Eivere mõis oli rüütlimõis Anna kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Paide linna territooriumile Järva maakonnas.

                                               

Ervita mõis

Ervita mõis oli Järvamaal Koeru kihelkonnas Ervital asunud rüütlimõis. Kirjalikes allikates mainiti Ärvita Ervita mõisa esimest korda 1663. aastal.

                                               

Esna mõis

Esna mõis oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Paide linna Järva maakonnas.

                                               

Huuksi mõis

Berend Johann von Uexküll eraldas 17. sajandil Huuksi mõisa oma Päinurme mõisast. Pärast tema surma läks mõis Otto Constantin von Uexküllile ja 1727. aastal tema väimehele Otto Friedrich von Budbergile. Budbergide kätte jäi mõis 1789. aastani, mi ...

                                               

Jootme mõis

Jootme mõis oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Jootme külas Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas. Mõis rajati 17. sajandil, mõisa esimeseks omanikuks oli Jürgen Uexküll, tema kätte jäi mõis kõigest kümne ...

                                               

Jäneda mõis

Esimesed kirjalikud teated Jänedast on 1353. aastast, mil Tallinna piiskop omandas Liivimaa ordu käest sealsed maavaldused. Esimest korda on mõisat mainitud 1510. aastal. Mõis on mitu korda omanikku vahetanud: see on olnud seotud Taubede, Ferseni ...

                                               

Kaarli mõis (Ambla)

Kaarli mõis oli Saksi mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Praegune asukoht - Vahakulmu küla, Tapa vald Lääne-Viru maakonnas. Mõis rajati 1770. aastatel Kuru ja Räsna mõisast eraldatud aladest. Kuulus Baggehufwudtidele, 1834. aastal läks ...

                                               

Kalle mõis

Kalle mõis oli Saiakopli mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Praeguse haldusjaotuse järgi jääb mõisakoht Lääne-Viru maakonna Tapa valla Saiakopli külla. Kalle poolmõis eraldati Nõmmküla mõisast 1753. aastal. Mõis kuulus Michael Meurile, ...

                                               

Kirna mõis

Kirna mõis oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Türi valda Järva maakonda. Mõisa keskus asus Kirna külas.

                                               

Kodasema mõis

Kodasema mõis oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Paide linna Järva maakonnas. Koddoasme küla on esimest korda mainimist leidnud 1615. ja Koddaassem i mõis 1765. aastal. 1914. aastal kuulus mõisale 835.8 ha ...

                                               

Koigi mõis

Koigi mõis oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval kuuluvad kunagise Koigi mõisa alad Järva valda Järva maakonnas.

                                               

Kolu mõis (Türi)

Kolu mõis oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb mõis Järva maakonda Türi valda. Mõisa peahoone tunnistati 1998. aastal kultuurimälestiseks.

                                               

Koordi mõis

Koordi mõisat on esmakordselt mainitud 1485. aastal, mil see kuulus Bartholomäos Gohrile. Tema järeltulijaile kuulus mõis kuni 1615. aastani, mil mõis läks Buddenbrockide omandusse. Pärast Buddenbrocke kuulus mõis Rosencrantzidele. 1778. aastal o ...

                                               

Kuie mõis

Kuie mõis eraldati 18. sajandi alguses Roosna mõisast. Mõis on kuulunud Peter krahv Manteuffelile 1768–1842 ja parun Reinhold von Uexküll-Güldenbandile 1790–1860. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Carl Wilhelm Ernst von Stackelberg 20.07. ...

                                               

Kurge mõis

Kurge mõis oli Lehtse mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb mõisasüda Läste külla Tapa valda Lääne-Viru maakonda.

                                               

Kurisoo mõis

Kurisoo mõis oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas. Mõisa keskus asub tänapäeval Aravete alevikus.

                                               

Kuru mõis

Mõis rajati 17. sajandil. 18. sajandi II poolel eraldati Kuru mõisast iseseisva mõisana Kaarli mõis. Parun Karl Otto Maydell asutas Maydelli fideikomissi ja kuni 1917. aastani kuulusid Kuru mõisa alla ka Jootme mõis, Räsna mõis ja Uudeküla mõis n ...

                                               

Kuusna mõis

Kuusna mõis oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas.

                                               

Käravete mõis

Käravete mõis oli mõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Käravete mõisahoone asub Järvamaal Käravete alevikus paisjärve kaldal. Pargi tuumiku moodustab pikk paisjärv Ambla jõel, mille äärel kõrgendikul asub peahoone. Piki järve kallast kulgeb avatud v ...

                                               

Köisi mõis

Köisi mõis asutati 1623. aastal, mil see läks Peter Hansson Stormcrantzi omandusse. Hiljem läks mõis Berend Johann von Uexküllile. 1712. aastal siirdus mõis abielu kaudu Otto Johann von Tiesenhausenile. Tiesenhausenitele jäi mõis 1811. aastani, m ...

                                               

Laupa mõis

Laupa mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630. aastal kingiti mõis Reinhold von Fersenile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani 1849.

                                               

Lehtse mõis

Lehtse mõis oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Tõõrakõrve külla Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.

                                               

Liigvalla mõis

Liigvalla mõis oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonna Väike-Maarja valla territooriumile. Mõisakeskus asus Liigvalla külas.

                                               

Linnape mõis

Linnape mõis oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Mõis rajati 17. sajandil, täpsemalt 1617. aastal. Linnape mõisa kõrvalmõis oli Rägavere mõis, 1824. aastal eraldati Linnape mõisast poolmõisana Lehtmetsa mõis, kuid omanikuks jäi von Derfel ...

                                               

Metstaguse mõis

Metstaguse mõis oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas. Metstaguse mõisa karjamõisaks oli Älli mõis Elli.

                                               

Mäeküla mõis (Türi)

Mäeküla mõis oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal. Mõis rajati 18. sajandi esimesel poolel Särevere mõisast eraldatud alast.

                                               

Mäo mõis

Mäo mõis oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb Mäo mõisa keskus Paide linna Järva maakonnas. Mõisa peahoone koordinaadid on 58° 54′ 44″ N, 25° 36′ 44″ E.

                                               

Mündi mõis

Mündi mõis oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva maakonna Paide linna. Mõisa keskus asus Mündi külas.

                                               

Müüsleri mõis

Müüsleri mõis rajati 17. sajandi alguses ja selle esimene omanik oli Woldemar Fahrensbach. 1634. aastal ostis Anna Schrapffer Müüsleri mõisa 6500 riigitaalri eest ja 1641. aastal läks see tema türele Annale. 1669 ostis mõisa Cord Meusler, kelle n ...

                                               

Norra mõis

Norra mõisa on esmakordselt mainitud 1569. aastal, mil Rootsi kuningas Johan III kinkis selle Gerdt Bravele. 1594. aastal läks mõis Heinrich Ruthele, kes abiellus Udeva mõisaomaniku Karin Hansdotter Lejoniga. 17. sajandil sai abielu kaudu mõisaom ...

                                               

Nõmmküla mõis (Ambla)

Nõmmküla mõis oli poolmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Viru maakonna Tapa valda. Mõis rajati 17. sajandil Selja mõisast eraldatud alast. 1873. aastani oli Nõmmküla mõis rüütlimõis, seejärel poolmõis. Nõmmküla mõis oli ...

                                               

Piibe mõis

Piibe mõis rajati 17. sajandi keskel, mil ta eraldati Liigvalla mõisast. 18. sajandi esimesel poolel oli mõisa omanik Rudolph Magnus von Stackelberg. 1750. aastatel omandasid mõisa Baerid, kelle kätte see jäi kuni 1919. aastal toimunud võõrandami ...

                                               

Piiumetsa mõis

Piiumetsa mõis rajati 1623. aastal ning selle esimene omanik oli Kiltsi mõisnik Otto von Uexküll. Hiljem läks see tema tütrele Sophie Gertrudele ja tema abikaasale Fabian von Zoegele. 1678. aastal müüsid Zoeged mõisa Otto Reinhold von Taubele, ke ...

                                               

Pikaküla mõis

Pikaküla küla on esmakordselt mainitud 1586. aastal, mil selle omanikuks sai Hans Wartmann. 17. sajandi keskel rajati Pikaküla mõis. Wartmannide omandusse jäi see 1760. aastani, mil naabruses asuva Purdi mõisa omanik Carl Gustaf von Baranoff sell ...

                                               

Prandi mõis

Prandi mõis oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas. Mõisa keskus asus Prandi külas.

                                               

Preedi mõis

Preedi mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas. Mõisa keskus asus Preedi külas.