ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 542




                                               

Pirahã keel

Pirahã keel on mura keele ainus säilinud dialekt. Seda peetakse maailma üheks kõige algelisemaks inimkeeleks. Tema kõnelejaid on umbes 300. Pirahã keelt on uurinud Daniel Everett. Pirahã keeles puudub grammatiline eristus ainsuse ja mitmuse vahel ...

                                               

Suja keel

Suja keel on žee keelkonda kuuluv keel, mida räägivad sujad Brasiilias Mato Grosso osariigis. 2006. aasta andmetel rääkis suja keelt 350 inimest. Suja keeles on 13 konsonantfoneemi ja 15 vokaalfoneemi.

                                               

Timbira keel

Timbira keel on žee keelkonna põhjarühma timbira keelte hulka kuuluv keel, mida räägitakse Brasiilias Maranhão osariigis Amarante vallas. Timbira keeles on 11 konsonantfoneemi ja 15 vokaalfoneemi sealhulgas 7 nasaliseeritud vokaali. 2005. aasta a ...

                                               

Brasiilia rahvusmuuseum

Brasiilia rahvusmuuseum on Rio de Janeiros asuv Brasiilia vanim teadusasutus, asutatud 6. juunil 1818. Suurem osa muuseumi kollektsioonist u 20 miljonit ühikut hävis 2018. aasta 2. septembril toimunud tulekahjus.

                                               

Enfermeras

Susana Rojas - Paula Rivera Sergio Jaimes Herrera - Dr. Alejandro Valencia Miguel González - Dr. Felipe Mackenzie Andrés Suárez - Dr. Agustín Garnica Hernando David Arias - Residente Fernando Arias Andrea Rey - Nelly Mejía María Manuela Gómez - V ...

                                               

Cizhou keraamika

Cizhou keraamika on saanud oma nime samanimeliste ahjude järgi Põhja-Hiina Lõuna-Hebei provintsist. Cizhou stiilides keraamikat valmistati paljudes Põhja-Hiina provintsides. Eri stiile võib ainuüksi Põhja-Songi ja Jini dünastiate ajast eristada 3 ...

                                               

Famille noire

Famille noire on alates 17. sajandist Hiinas toodetud mustafooniline portselan, millele on maalitud mitmevärviline glasuuripealne dekoor.

                                               

Famille rose

Famille rose või Ruancai on alates 18. sajandist Hiinas põhiliselt ekspordi tarbeks toodetud portselan, mille dekooris domineeris roosa või karmiinpunane värv. Seda tüüpi portselani ilmumine jääb keiser Kangxi valitsusaja lõppu ja leidis aset umb ...

                                               

Famille verte

Famille verte on alates 18. sajandist Hiinas põhiliselt ekspordi tarbeks toodetud portselan, mille dekooris domineeris õunaroheline värv. Famille verte arenes välja Wucai stiilist.

                                               

Terrakotasõdalased

Terrakotasõdalased on kollektsioon 8099 elusuuruses terrakotast sõdurist, mis asuvad Hiinas Shaanxi provintsis Xianis esimese Qini keisri Shi Huangdi mausoleumi lähedal. Terrakotast sõdalased leiti 1974. aastal. Sõdalased olid mõeldud kaitsma Qin ...

                                               

Academia Sinica

Academia Sinica, on Hiina Vabariigi rahvuslik teadusakadeemia. Akadeemia asutas aastal 1928 Hiina mandriosas Guomindangi valitsus. Pärast Hiina kodusõda taasasutati akadeemia aastal 1949 Taiwani saarel Taipeis.

                                               

Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia

Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia, on Hiina Rahvavabariigi humanitaar- ja sotsiaalteadusi edendav teadusakadeemia. Akadeemia asutati 1977. aastal Pekingis.

                                               

Hiina keel

Hiina keel on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1.2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris, Malaisias, Indoneesias ja mujal. Tegemist on kõnelejate arvu poolest maailma levinuima keelega. Hii ...

                                               

Hiinakeelne Vikipeedia

Hiinakeelne Vikipeedia on Vikipeedia hiinakeelne versioon. Hiinakeelne Vikipeedia sai alguse oktoobris 2002. Seal on 1 191 833 artiklit, millega see on artiklite arvult 15. keeleversioon. See on Baike.comi ja Baidu Baike järel suuruselt kolmas hi ...

                                               

Hongkongi kantoni keel

Hongkongi kantoni keel on kantoni keele murre, mida tavaliselt räägitakse Hongkongis, aga ka Macaus ja mõnes naaberpiirkonnas, kus räägitakse kantoni keelt. Ehkki Hongkongi elanikud identifitseerivad seda hiina keele varianti suuresti kantoni kee ...

                                               

Kantoni keel

Kantoni keel on hiina makrokeele Yue murderühma prestiižvariant, mille kujunemise keskuseks on Hiina kaguosa ja iseäranis Guangzhou linn varem tuntud kui Kanton. Seda kõneldakse ka Hongkongis ja Macaus. See on Kantoni murderühma ehk Yue murderühm ...

                                               

Kantonikeelne Vikipeedia

Kantonikeelne Vikipeedia on Vikipeedia kantonikeelne versioon. Kantonikeelne Vikipeedia sai alguse 25. märtsil 2006. Seal on 109 407 artiklit, millega see on artiklite arvult 66. keeleversioon.

                                               

Tungani keel

Tungani keel on põhjahiina keele variant, mida kõneleb vähemusrahvus tunganid Kõrgõzstanis, Kasahstanis, Usbekistanis, Venemaal, Tadžikistanis ja Türkmenistanis. Kõrgõzstanis kõneleb tungani keelt umbes 40 000 inimest, kogu maailmas on kõnelejaid ...

                                               

Vanahiina kirjakeel

Klassikaline hiina keel ehk vanahiina kirjakeel on hiina keele vorm, milles Hiinas kirjutati 20. sajandi alguseni. Ta erineb tänapäeva hiina keelest uushiina kirjakeelest ja hiina üldrahvuslikust kõnekeelest mandariini keelest sõnavara, grammatik ...

                                               

Aa-hmao keel

Aa-hmao keel on Hiina edelaosas kõneldav miao-jao keelte hulka kuuluv keel. Hiinas peetakse seda ametlikult hmongi keele murdeks. Aa-hmao keelt räägib 200 000 – 300 000 inimest Guizhou, Sichuani ja Yunnani provintsis. Kasutatakse nii ladina kirja ...

                                               

Dahuri keel

Dahuri keel on mongoli keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad dahurid Hiinas Sise-Mongoolias ja Heilongjiangis. Umbes 132 000 dahurist rääkis dahuri keelt 2010. aastal umbes 96 000, ülejäänud on enamasti üle läinud hiina keelele. Keel jaguneb ne ...

                                               

Hani keel

Hani keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte lolo-birma harusse kuuluv keel, mida emakeelena räägivad hanid Hiinas, Vietnamis ja Laoses. Hani keelt kirjuatatakse ladina kirjas, mis kasutab samu tähti ja tähekombinatsioone, mis pinyin ...

                                               

Huu keel

Huu keel on moni-khmeeri keelte palaungi haru angkui rühma kuuluv keel, mida kõnelevad huud Hiinas Yunnani provintsis Shuangjiangi maakonna viies külas. Huu on toonikeel. Kõnelejate arv on 700–1000.

                                               

Jerongi keel

Jerongi keel on tai-kadai keelkonna kadai rühma kuuluv keel, mida emakeelena räägivad jerongid Hiinas Guangxi provintsi edelaosas. Jerongi keelt räägib Hiinas umbes 380 inimest.

                                               

Kabjao keel

Kabjao keel on tai-kadai keelkonna kadai rühma kuuluv keel, mida emakeelena räägivad kabjaod Vietnami põhjaosas ja Hiinas Yunnani provintsis. Kabjao keelt räägib Hiinas umbes 50 ja Vietnamis üle 300 inimese.

                                               

Mulao keel

Mulao keel on kami-tai keelkonna kadai rühma kuuluv keel, mida emakeelena räägivad gelaode hulka kuuluvad mulaod Hiinas Guizhou provintsis. Mulao keelt räägivad mõned üksikud vanainimesed. Mulao keel on toonikeel nagu teisedki kami-sui keeled. Mu ...

                                               

Namui keel

Namui keel on tsjangi keel, mida räägivad namuid Hiinas Sichuanis Liangshani Jii autonoomses ringkonnas. Namui keel on ohustatud. Kõnelejaid oli 2007. aastal 5000.

                                               

Pela keel

Pela keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte lolo-birma harusse kuuluv keel, mida räägivad pelad Hiinas Yunnani provintsis. Pela keel on ohustatud, seda rääkis 2000. aasta andmetel Dehongi Tai-Tsingpo autonoomse ringkonna Luxi maakon ...

                                               

Sarikoli keel

Sarikoli keel on pamiiri keelte šugni-jazgulami alarühma keel, mida kõneleb umbes 16 000 inimest Hiinas Ida-Turkestani edelaosa Sarikoli orust lõunasse jäävais mägedes, Taxkorgani linnas ja selle ümbruses.

                                               

Sui keel

Sui keel on tai-kadai keelkonna kami-sui rühma kuuluv keel, mida emakeelena räägivad suid Hiinas Guizhou provintsis. Sui keelt räägib umbes 300 000 inimest. Sui keel on toonikeel nagu teisedki kami-sui keeled. Sui keeles on 8 tooni, 7 vokaalfonee ...

                                               

Tungsjangi keel

Tungsjangi keel on mongoli keelkonna lõunarühma kuuluv keel, mida räägivad tungsjangid Hiina Gansu provintsi Linxia Huei autonoomses ringkonnas ja Xinjiangis Ili Kasahhi autonoomses ringkonnas. Umbes 500 000 tungsjangist räägib tungsjangi keelt u ...

                                               

Uu keel (Austroaasia)

Uu keel on moni-khmeeri keelte palaungi haru angkui rühma kuuluv keel, mida kõnelevad uud Hiinas Yunnani provintsis. Uu on toonikeel, eristatakse 4 tooni. Uu keel on isoleeriv, põhisõnajärg on SVO. Uu põhisõnavara pärineb suures osas moni-khmeeri ...

                                               

Valgemiao keel

Valgemiao keel ehk hmong-dau keel ehk valge hmong on miao-jao keelte hulka kuuluv keel. Seda kõnelevad valged hmongid. Seda kõneleb umbes 4 miljonit inimest. Keele kõnelejad elavad Lõuna- ja Edela-Guizhous, loode Guangxis ning Yunnani provintsi k ...

                                               

India Rahvuslik Teaduste Akadeemia

India Rahvuslik Teaduste Akadeemia, akronüüm INSA, on India teadusakadeemia peakorteriga New Delhis. 1935. aastal asutati teaduse edendamiseks Indias India Rahvuslik Teaduste Instituut NISI. 1945. aastal tunnistas India valitsus selle riigi tähts ...

                                               

India Teaduste Akadeemia

India Teaduste Akadeemia on India teadusakadeemia peakorteriga Bangaloreis. Akadeemia asutati 1934. aastal teadusseltsina Nobeli auhinna laureaadi C. V. Ramani initsiatiivil. Ramanist sai akadeemia esimene ja kauaaegne president 1934–1970.

                                               

Rahvuslik Teaduste Akadeemia, India

Rahvuslik Teaduste Akadeemia, India, akronüüm NSAI, on India teadusakadeemia peakorteriga Allahābādis. See on India vanim teadusakadeemia, asutatud 1930. aastal. Akadeemia valib endale presidendi kaheaastaseks ametiajaks. Esimeseks presidendiks s ...

                                               

Agarija keel

Agarija keel on Austroaasia hõimkonda munda keelkonda kuuluv keel. Agarija keelt kõnelevad agarijad Indias Madhya Pradeshi, Chhattisgarhi ja Uttar Pradeshi osariigis. Agarija on aglutinatiivne keel.

                                               

Hindustani keel

Hindustani keel on peamiselt India põhjaosas ja Pakistanis räägitav indoeuroopa keelkonna indoiraani harusse kuuluv india keel. Hindustani keelt räägib emakeelena üle 240 miljoni inimese. Teise keelena räägib hindustani keelt umbes 165 miljonit i ...

                                               

Hoo keel

Hoo keel on munda keelkonna khervari keelte hulka kuuluv keel, mida kõneldakse Indias, peamiselt Jharkhandi, Lääne-Bengali ja Odisha osariigis. Hoo keelt räägib umbes 1 miljon inimest.

                                               

Irula keel

Irula keel on draviidi keelte lõunarühma kuuluv keel, mida kõnelevad irulad Indias Tamil Nadu ja Karnataka osariigi piirialadel Nilgiri mäestikus. Irula keelt kirjeldas ja kalssifitseeris esimesena Kamil Zvelebil 1955. aastal. Irula keel sarnaneb ...

                                               

Kanaši keel

Kanaši keel on Hiina-Tiibeti keelkonna Tiibeti-Birma keelte hulka kuuluv keel, mida emakeelena räägivad kanašid Indias Himachal Pradeshi osariigis. Kanaši keel on ohustatud. Seda rääkis 2002. aastal umbes 1400 inimest.

                                               

Korva keel

Korva keel on Austroaasia hõimkonda munda keelkonda kuuluv keel. Korva keel on murdekontiinum, mille kodaku koraku murret loetakse sageli ka eraldi keeleks, kodaku keeleks. Seda räägitakse Indias Chhattisgarhi osariigi kirdeosas ja Uttar Pradeshi ...

                                               

Kuvi keel

Kuvi keel on draviidi keelte lõunakeskdraviidi rühma kuuluv keel, mida kõnelevad kuvid Indias Odisha osariigis. Kuvi keelt räägib umbes 155 000 inimest. Kuvi keelt kirjutatakse oria kirjas.

                                               

Santali keel

Santali keel on Austroaasia hõimkonda munda keelkonda kuuluv keel. Santali keelt kõneldakse Nepalis, Bhutanis, Bangladeshis ja Indias. Enamik kõnelejaid elab Indias Jharkhandi, Assami, Bihari, Odisha ja Tripura osariigis. Indias kõneleb santali k ...

                                               

Tamili keel

Tamili keel on draviidi keel, mida kõnelevad peamiselt tamilid India subkontinendil. Keele nime päritolu on selgusetu. Tamili keelt on mainitud juba 1. sajandil eKr. Tänapäeval erineb tamili kõnekeel tugevasti klassikalisele tamili keelele tugine ...

                                               

Önge keel

Önge keel on Andamani keelkonna önge harusse kuuluv keel, mida emakeelena räägivad önged Andamani saarte Väike-Andamani saarel. 2011. aasta rahvaloenduse andmeil oli Indias önge keele kõnelejaid 101, enamik öngedest. Önge keel on üks vähestest sä ...

                                               

Mayday (dokumentaalsari)

"Mayday" ", Ameerika Ühendriikides "Air Emergency" ja "Air Disasters") on Kanada dokumentaalsari, mis räägib lennuõnnetustest, lennuõnnetuste viimasel hetkel ärahoidmisest, lennukikaaperdamise juhtudest ja lennukite pardal toimunud terroriaktides ...

                                               

Algonkini keel

Algonkini keel on algonkini-ritva keelkonna algonkini keelte hulka kuuluv keel. See on lähedases suguluses odžibvei keelega; mõnikord peetakse seda odžibvei keele murdeks. Algonkini keele kõnelejad on algonkinid. Algonkini keelt kõneleb emakeelen ...

                                               

Atikameki keel

Atikameki keel on Kanadas Quebecis räägitav keel, mis kuulub algonkini-ritva keelkonda, algonkini keelte keskrühma. 2016. aastal loendati Kanadas 6165 atikameki keele emakeelena kõnelejat.

                                               

Inuinnaqtun

Inuinnaqtun on Kanada Loodealadel ja Nunavutis räägitav inuktituti keele või Lääne-Kanada inuiti keele murre, mida mõnikord peetakse ka eraldi keeleks.