ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 56




                                               

Meriküla patarei nr 1

Meriküla patarei nr 1 oli Kroonlinna kindlusele allunud Venemaa rannikupatarei Virumaal Vaivara vallas, mille eesmärk oli vaenlase laevastiku tõkestamine Narva lahes. Tänapäeval asub patarei Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Meriküla küla maadel.

                                               

Moonsundi lahing

Moonsundi merelahing oli Esimese maailmasõja ajal operatsiooni Albion osana 17. oktoobril 1917. aastal Suures väinas Saksa keisririigi ja Venemaa sõjalaevade vahel toimunud merelahing. Pikemalt artiklis Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Ees ...

                                               

Ober Ost

Ober Ost oli Saksa keisririigi I maailmasõja aegne sõjaväeline valitsus, mis juhtis suurt osa Saksa keisririigi Saksa maaväe poolt okupeeritud piirkondadest Venemaa keisririigi aladel. Okupeeritud territooriumi suurus oli 108 808 km², hallates: E ...

                                               

Omakaitse (1917–1918)

Omakaitse oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Eestis 1917–1918. Kui aastal 1917 pärast Venemaa Veebruarirevolutsiooni riiklikud korrakaitsestruktuurid lakkasid toimimast, moodustati kohalike omavalitsuste alluvuses toimiv Oma ...

                                               

Operatsioon Albion

Operatsioon Albion ehk Tagalahe dessant oli Saksamaa keisririigi poolt I maailmasõja ajal 1917. aasta oktoobris teostatud meredessantoperatsioon, mille käigus hõivati Lääne-Eesti saared. See oli Saksamaa vägede suurim ja edukaim meredessantoperat ...

                                               

Rannakaitsepatarei nr 9

Rannapatarei nr 9 oli aastatel 1914–1916 ehitatud Peeter Suure merekindluse peapositsiooni rannakaitsesüsteemi kuulunud rannapatarei Naissaarel. See kaitses Naissaare akvatooriumi läänes ning Suurupi esiseid alasid Soome lahes. Rannapatarei nr 9 ...

                                               

Rannakaitsepatarei nr 12 (Paljassaare)

Rannikupatarei nr 12 oli 1915. aastal ehitatud Peeter Suure merekindluse peapositsiooni mererinde suurtükipatarei Suur-Paljassaare saarel, praeguse Paljassaare poolsaare loodeosas. Patarei relvastuses oli neli Vickersi 130 mm kahurit. Patarei val ...

                                               

Rannapatarei nr 34

Rannapatarei nr 34 oli Peeter Suure merekindluse Väinamere positsiooni rannakaitsesüsteemi rannakaitsepatarei. 1916. aastal ehitatud rannapatarei nr 34 asus Hiiumaal Tohvri mõisa juures Sõru küla juures, Soela väina ääres.

                                               

Rannapatarei nr 36

Rannapatarei nr 36 oli 1917. aastaks ehitatud Peeter Suure merekindluse mererinde Väinamere positsiooni rannakaitsesüsteemi kuulunud rannapatarei Muhumaal Võiküla lähedal.

                                               

Rannapatarei nr 39

Rannapatarei nr 39 oli Peeter Suure merekindluse eelpositsiooni rannakaitsesüsteemi rannapatarei, mis ehitati 1917. aastal Hiiumaale Tahkuna poolsaarele. Rannapatarei eesmärgiks oli Peeter Suure Merekindluse eelpositsiooni lõunatiiva julgestamine ...

                                               

Rannapatarei nr 43

Rannikupatarei nr 43 oli Peeter Suure merekindlusele allunud rannakaitsepatarei Saaremaal Sõrve sääre lähedal. Patarei eesmärk oli vaenlase laevastiku tõkestamine Kura kurgus. Piirkonna kohta kasutati venekeelset nimetust Sääre neem мыс Церель ja ...

                                               

Rannapatarei nr 46

Rannapatarei nr 46 oli 1917. aastal ehitatud Peeter Suure merekindluse mererinde Väinamere positsiooni rannakaitsesüsteemi kuulunud rannapatarei Saaremaal Ninase poolsaarel Tagaranna küla juures.

                                               

Slava

Slava oli Venemaa Borodino klassi soomuslaev Venemaa keisririigi Balti laevastikus. Laev pidi osalema Vene-Jaapani sõjas, kuid valmis selleks liiga hilja. 1915 osales Slava Riia lahe merelahingutes. 1917 sai laev mimeid mürsutabamusi Lääne-Eesti ...

                                               

Udria patarei nr 2

Udria patarei nr 2 oli Kroonlinna kindlusele allunud Venemaa rannikupatarei Virumaal Vaivara vallas, mille eesmärk oli vaenlase laevastiku tõkestamine Narva lahes. Tänapäeval asub patarei Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna Udria küla maadel. Pa ...

                                               

Eesti merejõud

Esimesed mereväe üksused, Eesti Sõjaväe staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon, moodustati 28. veebruaril 1918. Need lõpetasid tegevuse Saksa okupatsiooni ajal. Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks 13. novembril Eesti Ajutise V ...

                                               

Jungide kursused

Jungide kursused ehk Jungide kool oli Eesti merejõudude juures tegutsenud õppevorm, mille lõpetamisel oli alaealistel kursantidel võimalik saada mereväe allohvitseriks ja omandada keskharidus.

                                               

Orzełi juhtum

Orzeli juhtum oli Poola allveelaeva Orzeli saabumine Tallinna, interneerimine ja seejärel põgenemine 18. septembril 1939 Tallinna sõjasadamast. Juhtumi tulemuseks olid toona olulised välispoliitilised tagajärjed ning seda kasutati ühe ettekäänden ...

                                               

Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1929

Vabariigi Valitsuse otsusega ülendati auastmes järgmised ohvitserid: Kolonelleitnant koloneliks: Emil Kursk, 2. soomusrongirügemendi ülem Majorid kolonelleitnandiks: Viktor Koern, 7. jalaväerügemendi ülema abi Friedrich Kapsi, sidepataljoni ülem ...

                                               

Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1932

Vabariigi Valitsus oma otsusega 19. veebruarist 1932 ülendas järgmised Eesti ohvitserid, arvates 24. veebruarist 1932: Kolonelid kindralmajoriteks, vanusega 24. veebruarist 1932: Hans Kurvits Rudolf Reimann Majorid kolonelleitnantideks, vanusega ...

                                               

Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1933

Osvald-Friedrich Schvarzstein Hans Trampärk Arnold Raamat Karp Laats Leopold Tuul Arnold Lall Theodor-Ferdinand Laane Johannes-Eduard Jõers Jaan Köbler Oskar Iila Jaan-Constantin Kristjuhan Paul Verk Andrei Elfer Nikolai Baratašvili August Haav N ...

                                               

Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1934

Albert Silmato Bernhard Kampus Jaan Harjo August Teder Aleksander Tannia Johannes Mõtsküla Alfred-Johannes Roosberg Voldemar Kogger Heinrich-Johannes Kell Julius Liivak Johannes Paddar Richard Võsa August Kideman Feliks Liiv Voldemar Salm Joann L ...

                                               

Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1935

Ants Rehtlane Oskar Särev Hans Kurg Karl Preisberg Hugo Kulbok Eduard Lillak Ferdinand-Voldemar Tõnso Bruno-Carl-Erich Bartelt Artur Viilip Ottomar Douglas Troadi Lango

                                               

Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1936

Riigivanem Konstantin Päts oma käskkirjadega kaitsevägedele nr. 6, 7, 8 ja 9 kõrgendas auastmes järgmised Eesti ohvitserid alates 24. veebruarist 1936: Kolonel – kindralmajoriks: Jaan Kruus VR II/3 Kolonelleitnandid – kolonelideks: Oskar Pajoson ...

                                               

Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1937

Riigivanem Konstantin Päts oma käskkirjadega ülendas järgmised Eesti ohvitserid alates 24. veebruarist 1937: Kolonelid – kindralmajoriteks: Voldemar-Viktor Riiberg VR I/3 Otto Sternbeck VR I/2 Hugo-Eduard Kauler VR I/2 Aleksander-Voldemar Pulk VR ...

                                               

Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1938

Riigihoidja Konstantin Päts oma käskkirjadega ülendas auastmes järgmised Eesti ohvitserid alates 24. veebruarist 1938: Kindralmajorid – kindralleitnantideks: Nikolai Reek VR I/1, /2 ja II/3 Paul Lill VR I/2 Kolonelleitnandid – kolonelideks: Ants ...

                                               

Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1939

Vabariigi President Konstantin Päts käskkirjadega relvastatud jõududele kõrgendas auastmes järgmised ohvitserid alates 24. veebruarist 1939: Kindralleitnant – kindraliks: Johan Laidoner VR I/1 ja III/1 Kolonel – kindralmajoriks: August Traksmaa V ...

                                               

Eesti ohvitseride ülendamine 24. veebruaril 1940

Vabariigi President Konstantin Päts käskkirjadega relvastatud jõududele 16. veebruarist 1940 kõrgendas auastmes järgmised ohvitserid alates 24. veebruarist 1940: Kolonelid – kindralmajoriteks, vanusega 24. veebruarist 1940: 1. Aleksander Jaakson ...

                                               

Heinrich Marga ülendatud ohvitseride loend

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark oma käskkirjadega juulist 1990 nr. 9, oktoobrist 1990 nr. 10, 24. veebruarist 1991 nr. 1 ja 5. septembrist 1991 nr. 2 omistas sõjaväelised auastmed järgmistele Eesti Vabariigi kodanikele: ...

                                               

Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978

Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Tõnis Kint ülendas Vabadussõja alguse 60. aastapäeval, 28. novembril 1978, elusolevaid Vabadussõja veterane. Ülendamine ei olnud kooskõlas 1938. aast ...

                                               

Eesti Rahvaväe auastmed

Eesti Rahvaväe auastmed olid Eesti Rahvaväes aastatel 1919–1926 kasutatud juhtimisvõime, hariduse, staaži või ka teenete hindamise süsteem, mille aluseks oli rahvaväe ohvitseridele antud auastmed ehk sõjaväelised auastmed. Rahvavägi moodustati 16 ...

                                               

Ohvitseri asetäitja

Ohvitseri asetäitja oli Vabadussõja ajal antud ohvitseride ja allohvitseride vaheline auaste, mida anti ohvitseride ametikohtadel teenivaile alamväelastele, kel ei olnud keskharidust. Ohvitseri ametikohal teenivaid alamväelasi, kellele ei antud o ...

                                               

Lennubaas (1927–1940)

Lennubaas oli Tallinnas Lasnamäe lennuväljal paiknenud väeosa, mis tegutses aastatel 1927–1940; kuulus Eesti õhukaitse koosseisu. Lennubaasi alla kuulusid mitmesugused lennundusega seotud tehnika- ja kontrolljaoskonnad, samuti Lennubaasi lennusal ...

                                               

Lennukool

Lennukool oli 1919–1940 Tallinnas tegutsenud lennukool. Koolis õpetati välja Kaitseväe õhuväe jaoks lendureid, lendurvaatlejaid ja aviomotoriste. 1937. aastal osteti Maarjamäe suvemõisa loss riigile, et avada endises suvemõisas Eesti Vabariigi Sõ ...

                                               

Õhukaitse suurtükiväegrupp

Õhukaitse suurtükiväegrupp oli Tallinnas aastatel 1930–1940 tegutsenud Õhukaitse õhutõrjeväeosa. Suurtükiväegrupp loodi küll 1928. aastal, ent tegutsema hakkas 1930. aastast. 1940. aasta juuni seisuga oli suurtükiväegrupil 40 suurtükki, 18 õhutõr ...

                                               

Kirde kaitseringkond

Kirde kaitseringkond oli Eesti maaväe struktuuriüksus aastani 2014. Vastutas Ida-Viru-, Lääne-Viru-, Jõgeva- ja Järvamaa territoriaalkaitse eest.

                                               

Lõuna kaitseringkond

Lõuna kaitseringkond oli Eesti sõjaväeringkond, mille vastutusalasse kuulusid Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond. Kaitseringkonna ülem ja staap paiknesid Tartus. Lõuna kaitseringkond tegu ...

                                               

Narva Sõjaväeringkond

Narva Sõjaväeringkond asus Virumaa idapoolses osas. Ringkonna staap asus Narvas, ringkonna esimene ülem oli kolonel Paul-Villiam Triik.

                                               

Põhja kaitseringkond

Põhja kaitseringkond oli Eesti sõjaväeringkond, mis vastutas Harju- ja Raplamaa territoriaalkaitse eest. Kaitseringkonna postiaadress oli Jägala küla, Jõelähtme vald, Harju maakond. Põhja kaitseringkond tegutses maaväe ülema alluvuses. Põhja kait ...

                                               

Viru-Järva Sõjaväeringkond

Viru-Järva Sõjaväeringkond asus Virumaa läänepoolses osas ja Järvamaal. Ringkonna staap asus Rakveres, esimene ülem oli kolonel Jakob Vende. Viru-Järva Kaitseringkond moodustati Järva Kaitseväeringkonna Ülema Asutise, Viru Kaitseväeringkonna Ülem ...

                                               

Eesti Teises maailmasõjas

Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel.

                                               

8. armee (NSV Liit)

8. armee oli NSV Liidu Punaarmee väekoondis Teises maailmasõjas. 8. armee formeeriti NSV Liidus oktoobris 1939 Novgorodi piirkonnas paikneva Leningradi sõjaväeringkonna väeosade baasil ning mis osales Nõukogude Liidu ja Soome vahelises Talvesõjas ...

                                               

18. armee (Wehrmacht)

Formeeriti novembris 1939. 5. armeest. Võttis osa Hollandi ja Prantsusmaa vallutamisest 1940. aastal Lääne sõjakäigus, peale seda oli mõnda aega Atlandi ookeani rannikul rannakaitses. 1941. aastal saksa vägede sissetungil Nõukogude Liitu liikus v ...

                                               

Balti laevastik Teises maailmasõjas

Balti laevastik Teises maailmasõjas osales NSV Liidu alustatud sõjategevuses 1940. aastal NSV Liidu – Soome Talvesõjas, Balti riikide okupeerimisel 1940. aastal ning NSV Liidu – Saksamaa vahel peetud lahingutes Idarindel – lahingutes Lätis, Eesti ...

                                               

Eesti Leegioni Sõprade Selts

Eesti Leegioni Sõprade Selts oli organisatsioon, mis asutati 29. jaanuaril 1943. Selle eesmärgiks oli Eesti Leegioni mobilisatsiooni propageerimine autoriteetsete eesti ohvitseride ja avaliku elu tegelaste kaudu ja jätma leegionist mulje kui "ees ...

                                               

Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite Džässorkester

Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite Džässorkester oli teise maailmasõja-aegne orkester, mis tegutses Nõukogude Liidu tagalas Jaroslavlis. Orkestri juht oli Rostislav Merkulov.

                                               

Eesti rahva kannatuste aasta

"Eesti rahva kannatuste aasta" on 1943. aastal Saksa okupatsiooni ajal välja antud lähiajaloo koguteos Nõukogude okupatsiooni kohta Eestis aastatel 1940–1941.

                                               

Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas

"Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas" on ülevaatlik koguteos, mille koostasid Rootsis Evald Blumfeldt, Hans Kauri, Richard Maasing ja Vello Pekomäe, kes Teise maailmasõja tõttu Eestis lahkusid. 2051-leheküljeline ja 10-osaline teos ilmus 5 k ...

                                               

Eesti SS pataljon (laul)

"Eesti SS pataljon" on Saksa sõjaväemarsi viisil lauldav laul, mille eestikeelsed sõnad kirjutas Hillar Erma Teise maailmasõja ajal 1944. aastal. See oli algselt pühendatud Eesti SS-vabatahtlike soomusgrenaderide pataljoni "Narva" ja 5. SS-Soomus ...

                                               

Eesti Vabariigi Rahvuskomitee

Eesti Vabariigi Rahvuskomitee oli 1944. aastal Saksa okupatsiooni ajal tegutsenud lääneliitlastele orienteerunud põrandaalune organisatsioon. Komitee eitas Jüri Uluotsa volitusi Peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeis ja pidas enesestmõiste ...

                                               

Erna

Erna oli operatsiooni Barbarossa alguses Soome sõjaväeluure ja Saksa sõjaväeluure Abwehri koostöös moodustatud eriüksus Teise maailmasõja ajal. Erna ülesandeks oli luure Punaarmee tagalas, väeosade liikumiste jälgimine ja staapide asukohtade välj ...