ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 66




                                               

Kõnetehnoloogia

Kõnetehnoloogia on keeletehnoloogia haru, mis on keskendunud inimese kõneldud keele töötlemisele. Kõnetehnoloogia valdkonnad on nt kõnesüntees, kõnetuvastus, rääkija tuvastus inglise speaker recognition.

                                               

Kõneanalüüs

Kõneanalüüs on keeletehnoloogia interdistsiplinaarne haru, mis uurib inimkõnest vajaliku info automaatset eraldamist, kasutades selleks keeleteaduse ja informaatika uurimistulemusi. Kõneanalüüsi kasutatakse näiteks kõnetuvastuses, kõnelejatuvastu ...

                                               

Kõnelejatuvastus

Kõnelejatuvastus on kõneleja isiku kindlakstegemine tema hääle alusel. Selleks luuakse isikute kõnemudelid ja võrreldakse tuvastatava kõnet nendega. Sõltuvalt eesmärgist kasutatakse kõneleja identifitseerimist ja verifitseerimist. Kõnelejatuvastu ...

                                               

Kõnesüntees

Kõnesüntees on inimkõne kunstlik produtseerimine kas inimhääle omaduste sünteesimise abil või salvestatud inimkõne üksuste ühendamise teel. Kõnesünteesiga tegelevat arvutiprogrammi nimetatakse kõnesüntesaatoriks. Seda kõneanalüsaatoriga kombineer ...

                                               

Kõnetuvastus

Kõnetuvastus on inimkõne sisu automaatne äratundmine arvutustehnika vahenditega. Arvutite kõnetuvastus jõudis praktilise tasemeni 1990. aastatel, kui United Airlines vahetas oma lennuinfo klaviatuurisüsteemi süsteemiga, mis kasutab lennunumbrite ...

                                               

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikkoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest. Murdeid uurivat teadusharu nimetatakse murdeteaduseks ehk dialektoloogia ...

                                               

Bessermani murre

Bessermani murre on udmurdi keele murre, mida on sajandite vältel tugevalt mõjutanud tatari keel. Bessermane oli 1926. aastal 10 000, kuid 1989. aasta rahvaloenduse ajal oli neid Venemaal 3122, neist Udmurtias 2998. Rahvaarvu sellise languse põhj ...

                                               

Kesk-Baieri murre

Kesk-Baieri murre moodustab baieri keele murrete alarühma Austria põhjapoolsematel liidumaadel ja Saksamaa Baieri liidumaal, enamasti Ida-Alpide põhjaküljel ning Doonau ja Isari madalikel.

                                               

Põhja-Baieri murre

Põhja-Baieri murre moodustab baieri keele murrete alarühma Saksamaal, enamasti Baieri liidumaa põhjaosas.

                                               

Akadeemiline Hõimuklubi

Akadeemiline Hõimuklubi oli aastal 1920 Eesti-Soome Üliõpilasklubi nime all Tartu Ülikooli juurde loodud akadeemiline ühendus, kuhu kuulusid soome-ugri rahvastest huvi tundvad inimesed. 28. septembril 1923 nimetati see ümber Akadeemiliseks Hõimuk ...

                                               

Bi Kin

Bi Kin on Komi Vabariigis Sõktõvkaris ilmuv komikeelne lasteajakiri. Ajakiri ilmub alates 1986. aastast ja ilmumissagedus on üks kord kuus. Ajakirja tiraaž on 1900 eksemplari.

                                               

Hõimupäevad

Hõimupäevad on soome-ugri rahvaid, keeli ja kultuuri tutvustav avalikkusele suunatud üritustesari, mida Eestis on korraldatud 1928. aastast alates ja mille eestvedaja on Fenno-Ugria Asutus. Hõimupäevade tähistamisel osaleb soome-ugri rahvaste kul ...

                                               

Hõimurahvaste programm

Hõimurahvaste programm on Haridus- ja teadusministeeriumi rahastatav programm, mida haldab Eesti Keele Instituut. 2021. aastani haldas programmi Fenno-Ugria Asutus. Programmi peaeesmärk on toetada eestlaste hõimurahvaste keelte ja kultuuride säil ...

                                               

Invožo

Invožo on Udmurtias Iževskis ilmuv udmurdi- ja venekeelne noorteajakiri. Ajakiri ilmub alates 1991. aastast, ilmumissagedus on üks kord kuus. Ajakirja trükiarv oli varem 1500 eksemplari, 2019. aastal 1050 eksemplari.

                                               

Keneš

Keneš on Udmurtias Iževskis ilmuv udmurdikeelne kirjandus- ja kultuuriajakiri. Ajakiri ilmub alates 1926. aastast ning on korduvalt vahetanud nime. Aastatel 1931–1934 kandis ajakiri nimesid Kõlburet Udõsõn kirjanduse rindel ja Proletar Kõlburet U ...

                                               

Kizili

Kizili on Udmurtias Iževskis ilmuv udmurdikeelne lasteajakiri. Ajakiri ilmub 1986. aastast ja ilmumissagedus on üks kord kuus. Ajakirja tiraaž on 1800 eksemplari.

                                               

Miškan

Miškan ehk Miškino on küla Venemaal Baškortostanis, Miškino rajooni keskus. 2020. aastal on Miškan soome-ugri kultuuripealinn. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 6021 inimest, neist 71.5% marid, 16% tatarlased, 7.1% venelased, 4.9% baš ...

                                               

Soome-ugri hõimuliikumine

Soome-ugri hõimuliikumine on soome-ugri rahvaste seas alates 20. sajandi algusest levinud hõimuliikumine, mis rõhutab soome-ugri rahvaste kultuurilist ja keelelist ühisosa. Omariikluse saavutanud soome-ugri rahvad toetavad selle raames väiksemate ...

                                               

Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon

Mitte segi ajada Eestis asutatud Soome-Ugri Kirjanduste Ühinguga Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon on aastal 1993 Egeris asutatud ühendus, mis ühendab soome-ugri rahvaste kirjanikke, kirjandusteadlasi ja tõlkijaid. Assotsiatsioon korraldab so ...

                                               

Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsioon

Mitte segi ajada Soome-Ugri Rahvaste Noorte Assotsiatsiooniga Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsioon) on ülevenemaaline assotsiatsioon, mis ühendab Venemaal tegutsevaid soome-ugri rahvaste organisatsioone. AFUNi peakontor asub Saranskis. AFUN moodust ...

                                               

Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus

Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus oli aastatel 1995–2006 tegutsenud soome-ugri rahvaste kohta käivat infot hankiv ja seda vahendav keskus. Infokeskus loodi 1995. aastal UNESCO ja Avatud Eesti Fondi toetusel MTÜ Fenno-Ugria Asutuse juurde. Aastatel 1 ...

                                               

Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee

Soome-ugri rahvaste rahvusvaheline konsultatiivkomitee on organ, mis koordineerib soome-ugri rahvaste maailmakongresse. Eestlasi esindab selles komitees MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Konsultatiivkomitee esimene istung toimus 1992. aastal Sõktõvkaris. K ...

                                               

Suur-Perm

"Thule – soome hõimude riik". Postimees, nr. 158, 15 juuli 1943. 1943. Vaadatud 31.08.2017. Jaak Prozes 19. jaanuar 2007. "Vana-Permi poiss kutsub seiklema". Eesti Päevaleht. V. Oborin. The Settlement and Developing of Ural in Late Eleventh – Ear ...

                                               

Tjuštja

Tjuštja on mordvalaste müütiline rahvuskangelane, kes esineb eelkõige Volga idakalda mokšade ja ersade vägilaslauludes. Tjuštja on kunagise vabadusvõitluse sümbol vene vallutajate vastu. Ta on oluline tegelane mordvalaste eeposes "Mastorava", kus ...

                                               

Tšuškanzi

Tšuškanzi on Komi Vabariigis Sõktõvkaris ilmuv komikeelne huumori- ja satiiriajakiri. Ajakiri ilmub alates 1957. aastast ja ilmumissagedus on üks kord kuus. Ajakirja tiraaž on 1000 eksemplari.

                                               

Untšo

Šorunža on küla Morki rajoonis Mari Eli vabariigis Venemaal. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas külas 899 inimest. 2019. aastal oli Šorunža soome-ugri kultuuripealinn.

                                               

Vuokkiniemi

Vuokkiniemi) on küla, mis asub Kostamuse linna piirkonnas Karjala Vabariigis Venemaal. Vuokkiniemi on endine vald Põhja-Karjalas). 2017. aastal on Vuokkiniemi soome-ugri kultuuripealinn.

                                               

Häälik

Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus. Hääliku all mõistetakse olenevalt kontekstist kas hääliku eksemplari – konkreetse kõneleja poolt konkreetsel hetkel moodustatud häälikut – või hääliku tüüpi – teatud foneetiliste ...

                                               

A (häälik)

A esineb ka diftongides ae, ai, ao, au, ea, oa ja öa.

                                               

Afrikaat

Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks. Afrikaadiga algavad näiteks saksa sõnad Zeit ja Pfe ...

                                               

Ahtushäälik

Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline. Nimetus "ahtushäälik" tuleneb sellest, et nende häälikute hääldamisel moodustatakse kõnetraktis kopsudest väljuva õhu teele aht ...

                                               

Eesvokaalid

Eesvokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suu eesosas ja keeletipp on hammaste lähedal. Eesti keeles peetakse eesvokaalideks /i, ü, e, ö, ä/.

                                               

Hambasombuhäälik

Hambasombuhäälik ehk alveolaar on konsonant, mis moodustatakse hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil. Näiteks: /t, t´, s, s´, n, n´, l, l´, r/

                                               

Hammashäälik

Hammashäälik ehk dentaal on konsonant, mis moodustatakse ülahammaste piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil. Näiteks: /t,n, d, l/

                                               

Huulhäälik

Huulhäälik ehk bilabiaal on konsonant, mis moodustatakse üla- ja alahuule abil. Näiteks: /m/ ja /p/. Rahvusvahelises foneetilises tähestikus IPA on järgmised huulhäälikud: Umbes 0.7% maailma keeltes ei ole ühtegi huulhäälikut, nende hulgas on tli ...

                                               

Kaashäälik

Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnetraktis takistus või suletakse õhuvool täielikult. Eesti tähestikus tähistavad kaashäälikuid järgmised tähed: Bb, Cc, Dd, Ff, Gg, Hh, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Pp, Qq, Rr, Ss, Šš, Zz ...

                                               

Lateraal

Lateraal ehk külghäälik on konsonant, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt. Inglise keeles on üks lateraalfoneem, aproksimant /l, millel on kaks allofooni (alveolaarne lateraalaproksimant. Eesti keeles on foneemid /l/ ...

                                               

Ninahäälik

Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina. Suuõõs käitub küll resonaatorina, kuid õhu väljapääs on takistatud huulte või keelega. Akustiliselt on ninahäälikud sonorandid, ehk õhu väl ...

                                               

Sibilant

Sibilandid ehk sisihäälikud on kaashäälikud, mille hääldamisel on kuulda iseloomulikku sisisevat heli. Seda tekitab intensiivne õhuvool hammaste vahel. Kitsamas mõttes nimetatakse sibilantideks ainult vastavaid hõõrdhäälikuid, laiemas mõttes ka v ...

                                               

Sulghäälik

Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult. Seda tehakse huulte, keele või kõriga. Kõigis maailma loomulikes keeltes leidub sulghäälikuid ja enamikus on vähemalt helitud sulghäälikud → O).

                                               

Täishäälik

Vokaal ehk täishäälik on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust. Vokaalisüsteemi kirjeld ...

                                               

Ümardamata madal tagavokaal

Ümardamata madal tagavokaal ehk illabiaalne madal tagavokaal on täishääliku tüüp, mida esindab eesti keele a-häälik. See kõlab nii:

                                               

Edna Andrews

Edna Andrews on ameerika keeleteadlane ja kultuurisemiootik. Ta töötab Dukei Ülikoolis lingvistika ja kultuuriantropoloogia professorina. Ta on kirjutanud Juri Lotmanist raamatu "Conversations with Lotman: Cultural Semiotics in Language, Literatu ...

                                               

Pānini

Pānini oli India grammatik. Pānini grammatika umbes aastast 350 eKr on üks keeleteaduse tähtteoseid. See sisaldab sanskriti täpse kirjelduse. Töö paistab silma teoreetilise sügavuse ja selgusega. See on võimaldanud kindlaks teha ka teatud tüüpi h ...

                                               

Kirjavahemärgid

Kirjavahemärgid ehk vahemärgid on kirja märgid, mida kasutatakse lause kirjapildi struktureerimiseks. Kirjavahemärgid täidavad kirjalikus kõnes umbes sama rolli nagu kõne- ja hingamisrütm, intonatsioon ja pausid suulises kõnes, mida pole võimalik ...

                                               

Hüüumärk

Hüüumärk on kirjavahemärk, mida kasutatakse tavaliselt lause lõpus lause rõhutamiseks. Eesti keeles märgib hüüumärk lause lõpus lause lõppemist nagu punktki. Hüüumärgiga lause on kas hüüatus, kõnetluslause eraldi lausena võetav üte, käsk, keeld, ...

                                               

Interrobang

Interrobang on pealistikku asetatud hüüumärgist ja küsimärgist saadud kirjavahemärk. Mõnikord asendatakse see ühendiga?! või!?. Seda kasutatakse mõnes keeles erutust või uskumatust või retoorilist küsimust väljendava küsilause lõpus. Koomiksis vä ...

                                               

Irooniamärk

Irooniamärk on lauselõpumärk, millega antakse märku, et lauset tuleb lugeda iroonia või sarkasmi võtmes. Üks esimesi ja tuntumaid irooniamärgi vorme on Inglismaa trükkali Henry Denhami poolt 1580. aastatel pakutud perkontatsioonimärk ning Marcell ...

                                               

Jutumärgid

Jutumärgid on paaris kirjavahemärgid, mida kasutatakse otsese kõne, tsitaadi või väljendi mitteotsese tähenduse eristamiseks tekstis. Jutumärkidel on mitu tüpograafilist kuju, nt. Eesti õigekeelsuse seisukohast on need võrdväärsed. "Eesti õigekee ...

                                               

Koma

Koma on kirjavahemärk, mis sarnaneb kujult ülakoma ja ühekordse ülemise jutumärgiga, kuid asetseb neist erinevalt teksti alumisel joonel. Enamikus kirjaviisides kujutatakse seda kas väikese sirge, kaardus ja/või kaldu joonekesena või täidetud pau ...