ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 74




                                               

Küsimärk

? on kirjavahemärk, mis lõpetab küsilaused. Kaudküsimuse lõppu ei panda küsimärki. Küsimärki kasutatakse tihti ka puuduvate või teadmata andmete kohal. Samuti on see küsimuse või küsitavuse sümbol. Mõnes keeles, näiteks hispaania keeles, kasutata ...

                                               

Mõttekriips

Mõttekriips on kirjavahemärk, millega märgitakse lausekatkestust ja mõttepausi. Seda kasutatakse koondlauses loetelu järel kokkuvõtusõna ees, kiilu eraldamiseks, muude lauseosade eriliseks esiletõstmiseks või lausekatkestuse tähistamiseks. Mõttek ...

                                               

Mõttepunktid

Eesti keeles kasutatakse mõttepunkte järgmistes funktsioonides: vajaduse korral arvuvahemiku märkimisel mõttekriipsu asemel katkendliku suulise kõne edasiandmisel katkestuskohtade markeerimiseks trükimusta mitte kannatavates sõnades ärajäetud täh ...

                                               

Ülakoma

Ülakoma ehk apostroofi kasutatakse mittehääldatava tähe märkimiseks sõna lõpus, näiteks Skypei parool, Monet maal, ning tsitaatsõnade käänamisel käändelõpu eraldamiseks. Levinuim viga on rõhumärgi ` ja ülakoma segiajamine. Eestikeelse klahvipaigu ...

                                               

KOI7

KOI-7 on vene keele kirillitsa tähestikule kohandatud ASCII 7-bitiline märgistik. Viimane sisaldab ka märgistikku KOI-8. Teiste kirillitsal põhinevate keelte jaoks oli kasutusel ka teisi märgistikke, näiteks kasutati Serbias YUSCII-d. Märgilehel ...

                                               

KOI8

KOI-8 on laiendatud märgistik standardi GOST 19768-74 järgi, mis erinevalt KOI-7st võimaldab kasutada kirillitsa tähestikku koos ASCII-standardile vastavate ladina tähestiku tärkidega. KOI-8st on mitu varianti: ISO-IR-111, KOI8-E; Mittekirillitsa ...

                                               

Unicode

Unicode on rahvusvaheline standard arvutites kirjasüsteemide kodeerimiseks. See hõlmab suuremaid kirjasüsteeme. 2020. aasta märtsis ilmus standardist versioon 13.0.0. Unicodeis antakse igale märgile oma "koodipunkt" ingl code point, mis on unikaa ...

                                               

Tähestik

Tähestik ehk alfabeet on tähtede standardne komplekt. Tähestiku tähed on või on ajalooliselt olnud ligikaudses vastavuses mingi keele foneemidega. Kiri võib põhineda tähestikul, kuid ka ideogrammidel, mis vastavad mõistetele või kujutlustele, või ...

                                               

Heebrea kiri

Heebrea kiri on heebrea keeles ning jidiši, ladiino ja muudes diasporaa juudi keeltes kirjutamiseks kasutatav kiri. Heebrea kiri on konsonantkiri, kuid mõnede tähtedega võidakse märkida ka täishäälikuid. Erinevus suur- ja väiketähtede vahel puudu ...

                                               

Heebrea tähestik

Heebrea tähestik koosneb 22. tähest. Algselt märgiti nendega ainult konsonante. Umbes 6. sajandil lisati abimärgid vokaalide kasutamiseks. Kirjutatakse paremalt vasakule. א,בּב, גּג, דּד, ה, ו, ז, ח, ט, י, כּכך, ל, מם, נן, ס, ע, פּפף, צץ, ק, ר, ש ...

                                               

Ladina tähestik

Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks. Ladina tähestik on ladina kirja aluseks. Arhailine ladina tähestik koosnes 21 kirjamärgist: A B C D E F H I K L M N O P Q R S T V X Z. Hilisantiigis oli kasutusel järgmine ...

                                               

Sõnaraamat

Sõnaraamat on raamatukujuline sõnastik. Üks esimesi trükitud raamatuid üldse oli 1460. aastal trükitud, kuid juba 1286. aastal Johannes Balbuse kirjutatud Catholicon, ladina keele sõnaraamat Piibli tõlgendamiseks.

                                               

Sõnastik

Sõnastik on andmebaas, mis sisaldab tähestikulises järjestuses või muu reegli järgi järjestatud või elektroonselt otsitaval kujul sõnu või muid keelendeid ning nende tähendusi sõnaseletustena või tõlkevasteid. Raamatukujuline sõnastik on sõnaraamat.

                                               

Veebisõnastik

Veebisõnastik on veebis kasutatav sõnastik. Veebisõnastikud on ühe või mitme keele põhised ning sisaldavad üldkeele, oskuskeele või slängi sõnavara. On oskuskeelele spetsialiseerunud terminibaase ja ka slängisõnastikke. Veebisõnastikke on ka eri ...

                                               

Vikisõnastik

Vikisõnastik on Wikimedia sihtasutuse projekt, mille eesmärk on luua Vikipeedia põhimõtteid järgiv ja sellega kaasas käiv vaba sõnaraamat ühes sõnaseletuste, tõlgete, häälduste, etümoloogiate ning kõige muu juurdekuuluvaga kõikvõimalike keelte ta ...

                                               

Nulltuletus

Nulltuletus ehk konversioon on nähtus, kus uus lekseem moodustatakse ilma liidet lisamata ja kasutatakse teise sõnaliigi vormide moodustamiseks sama tüve. Nimisõnatüve on võimalik kasutada tegusõna vormide moodustamiseks. Samamoodi on võimalik te ...

                                               

Tuletus

Tuletus ehk derivatsioon on selline sõnamoodustusviis, kus leksikaalset tähendust omava sõnatüve ehk tuletusaluse liitmisel tuletusliitega saadakse uus sõna. Juurtüvest ja ühest või mitmest tuletusliitest moodustatud sõna nimetatakse tuletiseks e ...

                                               

Prefiks

Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusesse juure või tüve ette. Leksikaalsetele morfeemidele võib eelneda mitu prefiksit. Prefiksi abil moodustatakse uus sõna või sõnavorm.

                                               

Meta-

Meta- on tavaliselt nimisõna eesliide, mida kasutatakse millegi sellise kohta, mis tuleb pärast selle nimisõnaga tähistatavat ja seda tähistatavat ületades, andes nimisõnaga tähistatavale uue, kõrgema, üldisema vaatepunkti. Filosoofiasse jõudis e ...

                                               

Neo-

Neo- on eesliide, mis tähendab midagi uut. neoklassitsism ehk uusklassitsism, klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal neogootika ehk uusgootika, gootika traditsioone elustav arhitektuuristiil neodüüm, 1885. aastal avastatud keem ...

                                               

Post-

Post- on eesliide, mis tähistab millegi järel, pärast, hiljem olemist. See on üks paljudest Vana-Kreekast pärit aktiivsetest morfeemidest ehk tüvedest. Varem esines eesliide" post-” ladinakeelsetes laensõnades, kuid on nüüd vabalt kasutatav liits ...

                                               

Öko-

Öko- on eesliide, mis algupäraselt oli viljakas sõnamoodustusosa paljudes keskkonnatermineis, kuid hiljem on eesliidet kasutatud ka nendes termineis, mille seotus keskkonnaga on kaudne. Eesliide "öko-" tuli kasutusele 1970ndail.

                                               

Sufiks

Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele. Leksikaalsetele morfeemidele võib järgneda mitu sufiksit. Sufiksi abil moodustatakse uus sõna või sõnavorm.

                                               

Latiiv

Latiiv on kääne, mis väljendab liikumist sihtkohta. Latiiv esineb tihti Uurali keeltes ja see oli üks Uurali algkeele käänetest. Latiiv esineb siiani paljudes uurali keeltes, näiteks soome, ersa, mokša ja niidumari keeles. Lisaks esineb latiivi k ...

                                               

Lokatiiv

Lokatiiv on tegevuse aega või kohta väljendav kääne. Koos latiivi ja separatiiviga kuulub lokatiiv kohakäänete hulka. Lokatiiv esineb paljudes keelkondades: indoeuroopa keeled, turgi keeled, uurali keeled, etruski keel ja algonkini keeled. Läänem ...

                                               

Sihitav kääne

Sihitav kääne ehk akusatiiv on üks tavalisemaid käändeid. Eesti keeles sihitavat käänet ei kasutata, selle funktsiooni täidavad omastav ja osastav kääne.

                                               

Ingrid Albrecht

Artiklis "How we hurt the ones we love" ütleb Albrecht, et hoolimine nendest, keda armastame, ahvatleb moraalist eemale. Muidu pole meil motiivi valetada, petta ega varastada, kuid me võime võidelda kohusega onupojapoliitika vastu. Soovi toimida ...

                                               

Benjamin Bagley

Benjamin Bagley on USA filosoof, kes tegeleb normatiivse eetika, moraalipsühholoogia ja tegevusfilosoofiaga. Ta sai 2013 doktorikraadi Põhja-Carolina Ülikoolist Chapel Hillis. 2014. aastast õpetab ta Harvardi ülikoolis.

                                               

Jeffrey Blustein

Jeffrey Blustein on USA filosoof. Ta on õppeasutuses The City College of New York esimene Arthur Zitrini bioeetika professor ja filosoofiaprofessor. Blustein sai doktorikraadi Harvardi Ülikoolis John Rawlsi ja Robert Nozicki käe all. Tema uurimus ...

                                               

Cheshire Calhoun

Cheshire Calhoun on USA naisfilosoof. Ta tegeleb normatiivse eetika, moraalipsühholoogia, emotsioonifilosoofia, feministliku filosoofia ning gei- ja lesbifilosoofiaga ja on kirjutanud muu hulgas andestusest ja häbist. Ta on Arizona Osariigi Üliko ...

                                               

James Forrester

James William Forrester on Ameerika Ühendriikide filosoof. Ta on Wyomingis asuvas Wyomingi Ülikooli emeriitprofessor. Forrester on tuntud kui õrna mõrva paradoksi esitaja. Ta tegi seda 1984. aastal ajakirjas The Journal of Philosophy avaldatud ar ...

                                               

Alan Goldman

Alan H. Goldman on USA filosoof. Tema uurimisvaldkonnad on epistemoloogia, eetika, esteetika ja õigusfilosoofia. Ta on olnud Miami Ülikooli õppejõud ning oli 2002. aastast College of William & Mary professor.

                                               

Charles Griswold

Self-knowledge in Platos Phaedrus, Yale University Press 1986, paperback 1988. Forgiveness: A Philosophical Exploration, Cambridge University Press 2007 koos David Konstaniga toim. Ancient Forgiveness: Classical, Judaic, and Christian, Cambridge ...

                                               

Brendan Balcerak Jackson

Artiklis "Verbal disputes and substantivity" kaitseb ta metafüüsilisi vaidlusi puhtsõnalisuse süüdistuste vastu. Ta leiab, et see süüdistus iseenesest ei anna alust pidada vaidlusküsimust mittesisuliseks ega vastuseid äramääratuks otsusega, kuida ...

                                               

Robert Johnson (filosoof)

Robert N. Johnson on USA filosoof, kes tegeleb põhiliselt Immanuel Kanti moraalifilosoofiaga. Ta sai doktorikraadi 1993 Põhja-Carolina Chapel Hilli Ülikoolist. Ta töötab 1993. aastast Missouri Ülikoolis, 2009. aastast on ta filosoofiaprofessor.

                                               

Simon Keller

Simon Keller on USA filosoof. Ta on alates 2009. aastast Victoria Ülikooli kaasprofessor. Ta tegeleb peamiselt eetika, poliitikafilosoofia ja metafüüsikaga. Ta sai 1997 Monashi Ülikoolist bakalaureusekraadi nii psühholoogias kui ka filosoofias, 1 ...

                                               

Niko Kolodny

Niko Kolodny on USA filosoof, kes tegeleb moraalifilosoofiaga ja poliitikafilosoofiaga. Ta sai magistrikraadi 1996 Oxfordi Ülikoolist ja doktorikraadi 2003 California Ülikoolist Berkeleys. Ta töötab 2005. aastast California Ülikoolis Berkeleys. T ...

                                               

Ned Markosian

Artikkel "The Open Past" räägib lahtisele tulevikule apelleerivast vastusest argumentidele fatalismi kasuks. Fatalism on seisukoht, et kõik, mis tulevikus toimub, on vältimatu. Tavaliselt arvatakse, et fatalismist järeldub, et tõelist inimlikku v ...

                                               

Eric Olson

Eric T. Olson on ameerika filosoof, kes tegeleb metafüüsika ja vaimufilosoofiaga. Isikuidentsuse küsimuses pooldab ta animalismi. Olson sai bakalaureusekraadi Reed Collegeist ja doktorikraadi Syracusei Ülikoolist. Ta on olnud Cambridgei Ülikooli ...

                                               

Glen Pettigrove

Glen A. Pettigrove on USA päritolu moraalifilosoof, kes on kirjutanud muu hulgas iseloomust ja andestusest. Ta on Glasgow Ülikooli moraalifilosoofia professor.

                                               

Michael S. Pritchard

Michael S. Pritchard on USA filosoof. Ta õpetab alates 1968. aastast filosoofiat Lääne-Michigani Ülikoolis, kus ta on Willard A. Browni filosoofiaprofessor.

                                               

Benjamin Sachs

Võrdsete võimaluste printsiip sai filosoofias üheks tähtsaks teemaks pärast John Rawlsi raamatu "A Theory of Justice" avaldamist. Rawlsi järgi on tarvis, et võrdselt andekatel inimestel oleksid võrdsed võimalused ühiskondlikele positsioonidele jõ ...

                                               

John Sanders (filosoof)

John T. Sanders on USA filosoof. Ta on 1989. aastast Rochesteri Tehnoloogiainstituudi filosoofia osakonna professor. Ta on pärit Chicagost. Tema Poola päritolu isa muutis perekonnanime Sandersiks. Aastal 1968 sai ta Purdue Ülikoolist bakalaureuse ...

                                               

Sally Sedgwick

Sally Sedgwick on USA filosoof, kes uurib Immanuel Kanti ja Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiat. Ta sai doktorikraadi Chicago Ülikoolist Manley Thompsoni juhendamisel. Sedgwick on Illinoisi Ülikooli Chicago professor.

                                               

Michael Slote

Michael Slote on filosoof, Miami Ülikooli UST eetikaprofessor. Varem on ta olnud Marylandi Ülikooli ja Trinity Collegei Dublin filosoofiaprofessor. Ta tegeleb moraalifilosoofiaga, pooldab vooruseetikat ja hoolimiseetikat. Metaeetikas pooldab ta m ...

                                               

Aaron Smuts

Artiklis "Love and Death: The Problem of Resilience" väidab Smuts, et lähedase inimese surmast ülesaamine on kahetsusväärne sellepärast, et see tähendab hoolimast lakkamist.

                                               

Michael Stocker

Michael Stocker on USA filosoof. Ta on Syracusei Ülikooli emeriitprofessor. Stocker on tegelnud eetika ja moraalipsühholoogiaga. Ta on uurinud emotsioone, afektiivsust, naudingut, sõprust ja armastust. Tema artiklit "The Schizophrenia of Modern E ...

                                               

David Suits

David B. Suits on Ameerika Ühendriikide filosoof. Ta on Henriettas Monroe maakond, New Yorgi osariik asuva Rochesteri Tehnoloogiainstituudi filosoofiaosakonna emeriitprofessor. Tema peamised uurimisalad on surmafilosoofia, vaimufilosoofia, eetika ...

                                               

Stephan Torre

Stephan Torre on USA päritolu filosoof. Ta sai 2008 doktorikraadi Massachusettsi Amhersti Ülikoolist tööga ajafilosoofiast Phillip Brickeri juhendamisel. Ta õpetab Aberdeeni Ülikoolis.

                                               

Brandon Warmke

Brandon Warmke on USA filosoof, kes kirjutab peamiselt moraalsest vastutusest, andestusest ja karistusest. Ta on Bowling Greeni Riikliku Ülikooli abiprofessor. Filosoof Craig Warmke on tema vend.