Back

ⓘ Veehoidlad ..




                                               

Paisjärv

Paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu. Sageli rajatakse paisjärved elektrijaamade juurde: hüdroelektrijaama pealevoolu kindlustamiseks, soojus- või tuumaelektrijaama jahutusveega varustamiseks. Samuti rajatakse paisjärvi äravoolu piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Ariidsetes piirkondades kasutatakse paisjärvede vett niisutuse või pideva veevarustuse tagamiseks. Laevatatavatele jõgedele rajatakse laevaliikluse jaoks lüüsid. Et kalad saaksid paisuga tõkestatud jõgedel liikuda, rajatakse paisude juurde kalatreppe. Maailma esimesed paisjärved rajati Niiluse orus 5000 aastat tagasi ...

                                               

Veehoidla

Veehoidla on tehisveekogu, mis on rajatud vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks. See võib olla paisutatud jõeosa või ka maapinnanõkku või tehissüvendisse rajatud veekogu.

                                               

Veehoidlate loend

Kaunissaare veehoidla Kenggiri veehoidla Karatomari veehoidla Kajrokkumi veehoidla Karzê veehoidla Kuma veehoidla Khao Laemi veehoidla Kapšagaj veehoidla

                                               

Rossvatnet

Rossvatnet on järv ja veehoidla Norras Nordlandi maakonna lõunaosas Hattfjelldali ja Hemnesi vallas. Rossvatnet on pindalalt teine järv Norras. Selle pindala on 218.61 km². Ilma paisuta oleks järve pindala 190 km² ning sellega oleks ta Femundi järel suuruselt kolmas. Järve sügavus on kuni 240 m enne reguleerimist 231 m, maht umbes 14.8 km³ enne reguleerimist 12.6 km³. Kaldajoone pikkus on 256.37 km. Rossvatnet on Norra suuruselt kolmas hüdroelektrijaama reservuaar 2309 miljonit m³ Storglomvatni 3506 miljonit m³ ja Blåsjo 3105 miljonit m³ järel. Ta on Ovre Rossåga hüdroelektrijaama ja Nedre ...

                                               

Volta järv

Volta järv asub Ghanas. See on maailma suurim veehoidla, pindalaga 8502 km². Järve põhjapoolseim punkt on Yapei linn ja lõunapoolseim Akosombo tamm. Punktide vahemaa on linnulennult 520 km. Akosombo tamm hoiab kinni Valget ja Musta Volta jõge. Varem moodustasid need kaks jõge Volta jõe, praegu voolab Volta jõgi tammi juurest Atlandi ookeani. Järv tekkis 1965. aastal, mil ehitati Akosombo tamm. Alale, kuhu vesi paisutati, evakueeriti umbes 78 000 inimest koos 200 000 kariloomaga, kes paigutati vastrajatud linna; 200 ehitist lammutati. Akosombo hüdroelektrijaam varustab elektriga suurt osa g ...

                                     

ⓘ Veehoidlad

  • tehissüvendisse rajatud veekogu näiteks tuletõrjeveehoidla Maailma suurimad veehoidlad pindalade järjestuses on: Volta 8502 km² Ghana Smallwoodi 6527 km²
  • järved, allikad, lombid jt. Tehislikud ehk inimtekkelised: tehisjärved, veehoidlad tiigid, kanalid, kraavid, šahtkaevud. Mandrite paiknemise järgi Mandrite
  • inimtegevuse tulemusena. Peamised tehisveekogud on kanalid, kraavid, tiigid ja veehoidlad Kanalid ja kraavid sarnanevad jõgedega. Nad kaevatakse maa niisutamiseks
  • Suuremad lisajõed on Desna, Prõpjats, Ross, Samara, Sož. Jõel on järgmised veehoidlad Kiievi, Kanivi, Krementšuki, Kamjanske, Dnepri ja Kahhovka veehoidla
  • mägialadelt. Seal on jõe ülemjooksule rajatud hüdroelektrijaamu, mille veehoidlad on olulised piirkonna niisutuspõllundusele. Edasi läbib jõgi Süüria ja
  • suureneb ja veetase tõuseb. Seda nimetatakse suurveeks. Sood, järved ja veehoidlad ühtlustavad vooluhulka. Suuri järvi ja veehoidlaid läbivatel jõgedel on
  • Saab alguse Llano Estacadost, voolab läbi Ameerika Ühendriikide Texase osariigi kagusse. Suubub Mehhiko lahte. Pikkus 1380 km. Jõel on mitmed veehoidlad
  • suurus, pinnamood, mullastik, geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad inimetegevus ja kliima muutumine. Kõige suurem äravool maailmas on Amazonases
  • Cernello järvele asuvad umbes 50 kilomeetri pikkuses Serio orus veel järgmised veehoidlad Sucotto, Aviasco, Nero ja Campelli. Vastavalt SOIUSA määratlusele.
  • järvele asuvad umbes 50 kilomeetri pikkuses Serio orus veel järgmised veehoidlad Sucotto, Campelli, Nero ja Cernello. Vaade veehoidlale edelast Aviasco
  • vaadeldaval alal paiknevad ojad, jõed, järved, tehisveekogud kraavid, kanalid, veehoidlad ja sood. Vooluveekogud eraldi võetuna moodustavad jõevõrgu. Hüdrodünaamiline
Folsomi järv
                                               

Folsomi järv

Folsomi järv on paisjärv Ameerika Ühendriikides California osariigis Folsomi linnast vahetult kirdes. Järv asub Placeri, El Dorado ja Sacramento maakonna alal. Selle geograafilised koordinaadid on 38° 43′ N, 121° 8′ W. Folsomi järv rajati 1955. aastal American Riveri ülespaisutamise teel Folsomi paisu abil. Järve maksimaalne pindala on 46.3 km² ja maht 1.25 km³. Järve ümbritseb kaitsealune puhkeala. Folsomi järve ääres asub Folsomi vangla.

Kapšagaj veehoidla
                                               

Kapšagaj veehoidla

Kapšagaj veehoidla on veehoidla Kasahstanis Ile jõel. Rajati 1970. aastal. Pikkus on 180 km, laius kuni 22 km. Pindala on 1850 km², vee maht 28.14 km³, keskmine sügavus on 15.2 m, maksimaalne sügavus on 45 m. Veetase kõigub 4 m ulatuses. Suubub jõgi Tšilik. Kasutatakse energeetikas Kapšagaj hüdroelektrijaam ja niisutamiseks. Veehoidla kaldal asub Kapšagaj linn.

Kariba järv
                                               

Kariba järv

Kariba järv on tehisjärv Aafrikas Sambia ja Zimbabwe piiril. Järv jääb 16°28′56′′ S ja 17°58′52′′ S ning 27°02′50′′ E ja 29°01′07′′ E vahele. Järve pinna kõrgus merepinnast on 485 m, pikkus 220 km, laius 40 km, pindala 5400 km², maht 180 km³, suurim sügavus 78 m ja valgala pindala 663 000 km². Kariba järv on mahult maailma suurim veehoidla. Järv tekkis Zambezi jõele Kariba paisu ehitamise tulemusena. See täitus veega aastatel 1958 kuni 1963.

Meadi järv
                                               

Meadi järv

Meadi järv on Ameerika Ühendriikide suurim veehoidla. See on moodustunud Colorado jõele Hooveri paisu taha. Paisjärv asub Nevada ja Arizona osariigi territooriumil. Järve pindala on 640 km², suurim sügavus 150 m, maht 35.2 km³ ja rannajoone pikkus 890 km.

Pontechianale järv
                                               

Pontechianale järv

Pontechianale järv) on veehoidla Loode-Itaalias Piemonte maakonnas Cuneo provintsis Pontechianales. 1587 meetri kõrgusel merepinnast paikneva veehoidla pindala on 52 hektarit, kaldajoone pikkus umbes 3.93 kilomeetrit, valgla suurus 67.5 km². Hüdroelektrijaama 70 meetri kõrgune pais rajati 1942. aastal. Kõik veekogu alla jäänud hooned, sealhulgas kirik, ehitati üles sama paikkonna teises kohas. Madalvee ajal on endise küla varesid järve põhjast näha tänini.

Rõbinski veehoidla
                                               

Rõbinski veehoidla

Rõbinski veehoidla on paisjärv Venemaal Volga jõel, Šeksna jõe suudmealal. Veehoidla pindala on 4580 km² ja maht 25.4 km³. See jääb Tveri, Vologda ja Jaroslavli oblasti alale. Rõbinski veehoidla rajati 1930. aastate lõpus ja 1940. aastate alguses. Tammi ehitamist alustati 1935. aastal ja aprillis 1941 alustati veehoidla täitmist. Rajamise ajal oli see maailma suurim tehisveekogu. Veehoidla lõunakaldal asub Rõbinski hüdroelektrijaam.

Sajaani-Šušenskoje veehoidla
                                               

Sajaani-Šušenskoje veehoidla

Sajaani-Šušenskoje veehoidla ehk Sajaani meri on Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaama paisjärv Jenissei jõel. Paisjärve pindala maksimaalse veetaseme juures on 621 km 2, pikkus 320 km ja laius 10 km. Ta asub Hakassias, Krasnojarski krais ja Tõvas. Aastane keskmine juurdevool 47 km 3. Vee ülespaisutamisel jäi selle alla hulk Sajaani kanjoni kaljujooniseid petroglüüfe, sealhulgas enam kui 300 pronksiaegset kultusliku näomaski kujutist.

Stua järv
                                               

Stua järv

Stua järv on veehoidla Kirde-Itaalias Veneto maakonnas Belluno provintsis Cesiomaggiores. Dolomiitides Canzoi orus 715 meetri kõrgusel merepinnast asuva järve pindala on 10.7 hektarit, suurim sügavus 54.3 meetrit. Veehoidla rajati 54.3 meetri kõrguse ja 32.4 meetri laiuse paisu ehitamisega Caorame jõele aastatel 1952 kuni 1953.

Users also searched:

...
...
...