Back

ⓘ Eesti saared ..




                                               

Eesti saared

Eesti saared on Eesti territooriumil asetsevad saared. Eestis on 2015. aasta seisuga loendatud kokku 2222 meresaart, millest 318 on suuremad kui 1 hektar. 97% Eesti saarte elanikest elavad Saaremaal, Hiiumaal ja Muhu saarel. 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel elab saartel püsivalt 40 715 inimest ehk 3% Eesti püsielanikest. Veel 2000. aasta loenduse ajal elas saartel kokku 47 404 inimest. Kuigi saareelanike arv on jätkuvalt vähenenud, on püsivalt asustatud saarte arv 2000. aastaga võrreldes, mil aastaringseid asukaid oli 14 saarel ja laiul, kasvanud 2011. aastaks 19-le – lisa ...

                                               

Holmi saar

Holm oli saar, mis asus Tartus Emajões praeguse Ülejõe ehk Holmi pargi kohal. Emajõe peaharu voolas Holmi ja paremkalda vahel, kõrvalharu Koolujõgi vasemkalda pool. Holmi tõttu oli see soodne sillakoht. Teadaolevalt asus Tartu esimene sild Vene sild ülesvoolu, nüüdse Vabadussilla kandis. Holmi ühendas keskajal Tartuga Saksa sild, millele pääses linnast Saksa värava kaudu. Vene silla juurest Holmini ulatus Ülejõel vene agul, mis osalt kattis ka Holmi, kus asus vene kaubahoov. Siit algas Narva ja Tallinna hargnev tee, samuti pääses siitkaudu linna karjamaadele. 1764. aastal hakati Toomemäele ...

                                               

Piirissaar

Piirissaar, Межа, Порка, saksa keeles Porka) on saar Tartu maakonnas Peipsi järve ja Lämmijärve piiril, 15 km Emajõe suudmest kagus. Saare pindala on 7.5 km², millega see on suuruselt 12. saar Eestis. See on Peipsi järve suurim saar. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal oli saarel omaette omavalitsusüksus Piirissaare vald. Pärast haldusreformi kuulub saar Tartu valla koosseisu. Peamised tegevusalad on kalapüük ja sibulakasvatus. Arhitektuurilistest vaatamisväärsustest asub saarel Piirissaare Peeter-Pauli kirik Tooni külas. Kuni 2016. aasta põlenguni asus Saare külas Piirissa ...

                                               

Saartneem

Saartneem on Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Käsmu küla alal Lahemaa rahvuspargis Käsmu lahes asuv 6.37 hektari suurune saar. Saare rannajoone pikkus on 3 kilomeetrit. Saar asub Käsmu poolsaare kirdeotsast 200 meetrit põhja pool. Sellest põhja pool asub Tiirukari, kirdes Ninakivi kari. Saartneemega on liitunud Mändneeme saar. 2015 suvel pääses madala veetaseme tõttu Käsmu poolsaarelt kuiva jalaga saarele. Saar on pikliku kujuga ja kruusase pinnamoega. Saare suurim kõrgus on 5 meetrit üle merepinna. Saarel leidub okasmetsa ja rannaniitu.

                                               

Sääri

Sääri on 5.7 hektari suurune väikesaar Muhust läänes, Aneninast 300 meetrit loodes. Saar asub Muhu valla Rannaküla territooriumil. Saare rannajoone pikkus on 1.26 kilomeetrit. Saare geograafilised koordinaadid on 58° 39′ N, 23° 8′ E. Saar on madal ja kivise pinnamoega, seal ei kasva ühtegi suuremat puud ega põõsast. Valdavalt on see kaetud pillirooga. Saare ümber on madal meri, väga palju leidub üle veepinna ulatuvad või napilt veepinna alla jäävaid kive. Saar kuulub Väinamere hoiuala koosseisu ja on looduskaitse all. Sääri saarest 0.8 km edelas asub Leenilaid.

                                               

Tondisaar

Tondisaar on saar Võrtsjärve lõunapoolses kolmandikus Valguta ja Soe vahelisel joonel, umbes 3 kilomeetrit kummastki kaldast, järve põhja-lõuna suunas läbival Tartu ja Viljandi maakonna piiril. Kuulub Viljandi valla Maltsa küla koosseisu, kuid maa-ameti andmebaasis jääb täpne kuuluvus ebaselgeks. Saare lõunakülg on kuni 100 meetrit pikk ja pindala pool hektarit. Tondisaar on tõenäoliselt viimase jääaja moodustis – aluspõhjaline jäänukvorm, mis on aja jooksul erosiooni mõjul väiksemaks kulunud. Saarel ja saare ümber leidub palju kive, mis ohustavad paadisõitjaid, parim randumispaik asub kir ...

                                               

Väinamere saared

Väinamere saared on Väinameres olevad saared. Kõiki neid saari kaitstakse Matsalu rahvuspargi jääva Väinamere saarte sihtkaitsevööndi kaudu. Väinameres on üle 300 saare. Neid nimetatakse laidudeks, rahudeks ja karedeks. Laiud on suuremad saared, kus taimkattes esinevad peale niitude veel kadastikud, puisniidud ja metsad. Niitudega väiksemad saared on rahud ja väikesed kivised saarekesed on kared. Väinamere saared on noored, vabanenud mere alt Limneamere staadiumi kestel. Vanimaks saareks on Kesselaid, mille kõrgemad osad tõusid üle merepinna umbes 5000 aastat tagasi. Saarnaki ja Kaevatsi a ...

Annilaid
                                               

Annilaid

Annilaid on 2.6 hektari suurune laid Pärnu linnas Manilaiust 400 meetrit kagus. Laiu rannajoone pikkus on 1.3 kilomeetrit. Annilaid kuulub koos Manilaiuga Manija maastikukaitseala koosseisu. Laid asub Anilaiu sihtkaitsevööndis. Saare geograafilised koordinaadid on 58° 12′ 13″ N, 24° 7′ 41″ E.

                                               

Gutagrunne

Gutagrunne on Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo lahes asuv 0.29 hektari suurune saar. Saar asub Rumpo poolsaare ja Pasilaiu vahel, 800 meetrit Rumpo poolsaarest. Saar on liivase pinnamoega, rannajoone pikkus on 275 meetrit. Saare koordinaadid on 58° 57′ N, 23° 17′ E.

                                               

Kuivarahu (Väinameri)

Kuivarahu on Lääne maakonnas Haapsalu linnas Väinameres asuv saar. Kuivarahu on loevee ajal vee all. Rahu koordinaadid on 58° 52′ N, 23° 24′ E.

                                               

Küll-laid

Küll-laid on Pärnu maakonnas Kihnu vallas Kihnu väinas asuv 0.59 hektari suurune saar. Laiu rannajoone pikkus on 414 meetrit. Küll-laid asub 50 meetrit Küllisäärest lõunas, laiust 150 meetrit põhja pool asub Tallukrava saar. Laid on pikliku kujuga, seal kasvab rohttaimestikku ja võsa. Laid kuulub Kihnu laidude looduskaitseala koosseisu ja on looduskaitse all. Laiu koordinaadid on 58° 11′ N, 23° 57′ E.

                                               

Millasanken

Millasanken on Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo lahes asuv 1 hektari suurune saar. Saare rannajoone pikkus on 491 meetrit. Millasanken asub 200 meetrit Norrsankenist idas. Saare koordinaadid on 58° 57′ N, 23° 15′ E. Saar kuulub Vormsi maastikukaitseala koosseisu ja on looduskaitse all.

Naistesaar
                                               

Naistesaar

Naistesaar on jõesaar Põltsamaa linnas Põltsamaa jõel. Naistesaar on nime saanud naiste päevituskohana. Enne Teist maailmasõda võisid saarel päevitamas käia ainult naised. Saar kuulub Uue-Põltsamaa mõisa pargi juurde. Saare pindala on 2200 m². Saar on sillaga ühendatud Põltsamaa jõe vasakkaldaga. Saarel on korraldatud kontserte.

                                               

Norrsanken

Norrsanken on Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo lahes asuv 3 hektari suurune saar. Saare rannajoone pikkus on 868 meetrit. Saare koordinaadid on 58° 58′ N, 23° 15′ E. Saar asub 1.5 kilomeetrit Mõisaninast kagus. Saar on liivase pinnamoega, kuulub Vormsi maastikukaitseala koosseisu ja on looduskaitse all.

                                               

Nätegrunne

Nätegrunne on Lääne maakonnas Vormsi vallas Kura kurgus asuv 590 m² suurune saar. Saare rannajoone pikkus on 144 meetrit. Saar kuulub Väinamere hoiuala koosseisu ja on looduskaitse all. Saare koordinaadid on 59° 2′ N, 20° 35′ E.

                                               

Paljarahu

Paljarahu on Lääne maakonnas Haapsalu linnas Väinameres asuv 2.7 hektari suurune rahu. Rahu rannajoone pikkus on 887 meetrit ja see jääb Matsalu rahvuspargi Väinamere saarte sihtkaitsevööndisse. Rahu on soostunud ja kaetud rohttaimestikuga. Rahu koordinaadid on 58° 48′ N, 23° 27′ E.

                                               

Pujurderahu

Pujurderahu on väike saar Hiiumaa vallas Vahtrepa küla alal Väinameres, Hari kurgu lääneosas. Selle pindala on 98 m² ja rannajoone pikkus 182 meetrit. Rahu on pikliku kujuga ja kivine. Saarel asub hallhülge püsielupaik.