Back

ⓘ Lille ; hollandi keeles Rijsel on linn Põhja-Prantsusmaal. Lille asub Deûlei jõe ääres, Prantsuse-Belgia piiri lähedal. Lille on Hauts-de-Francei piirkonna kesk ..




                                               

Lille (täpsustus)

Lille võib tähendada mitut asja. Lille tänav on mitmes Eesti asulas. Lille on allasum Tallinnas Lilleküla asumis. Lille on perekonnanimi Ivo Lille, muusik Lille on linn Prantsusmaal. Ülo Lille, keemik Lille on eesnimi

                                               

Viljade ehitus

Viljade ehitus ehk viljade anatoomia on taimeanatoomia osa, mis kirjeldab viljade üldist struktuuri. Luuvili on arenenud ülemise sigimikuga õiest. Ta on paljasvili ja koosneb kolmest kihist: õhuke väliskest ehk eksokarp, võrdlemisi paks mahlane vahekest ehk mesokarp ja sisekest ehk endokarp, mis moodustab tugeva luu, kaitsmaks selle sees olevat seemet. Mahlakad luuviljad esinevad paljudel roosõielistel, näiteks kirsipuul, ploomipuul, aprikoosipuul ja apelsinipuul. Kuivad luuviljad on näiteks harilikul mandlipuul. Puuviljad on ühe või mitme lille küpsed munarakud või munasarjad. Lihavate vi ...

Lille
                                     

ⓘ Lille

Lille ; hollandi keeles Rijsel) on linn Põhja-Prantsusmaal. Lille asub Deûlei jõe ääres, Prantsuse-Belgia piiri lähedal. Lille on Hauts-de-Francei piirkonna keskus ja Nordi departemangu prefektuur. See on Lillei linnastu keskus.

Lilleiga assotsieerunud linnad on Hellemmes 1977 ja Lomme 2000.

Lilleis on 10 linnaosa: Bois Blancs, Centre, Faubourg de Béthune, Fives, Lille-Sud, Moulins, Saint-Maurice Pellevoisin, Vauban-Esquermes, Vieux-Lille, Wazemmes.

                                     

1.1. Ajalugu Linna asutamine

Legend "Lydéric ja Phinaert" paigutab linna "LIsle" asutamise 640. aastasse. Arhiividest leitud vanim linna mainimine on pärit aastast 1054, kuid arheoloogiliste uuringute tulemusena on selgunud, et ala oli asustatud juba 2000 aastat enne meie aega, seda tänapäeva Fivesi, Wazemmesi ja Vieux-Lillei aladel.

Algsed asukad olid keldid – menapid, morinid, atrebatid ja nervid –, hiljem tulid germaanlased saksid, friisid ja frangid.

Lillei nimi tuleneb sõnast insula või lIsla, ehk "saar", kuna kunagi oli tegu soisel alal asunud saarega. Seda nime kasutati Flandria krahvi kindluse tähistamiseks, mis paiknes kuival maal keset sood. Ka linna hollandikeelne nimi Rijsel on sama algupäraga "Ryssel" tuleneb prantsuse flaami keelest "ter Yssel" mis tähendab "saarele").

Flandria krahvi võimu alla jäi mitmeid vanu Rooma linnu, nagu Boulogne, Arras, Cambrai, aga ka mõningaid Karolingide rajatud linnu nagu Valenciennes, Saint-Omer, Gent, Brugge.

Flandria krahvkond, mis jäi Scheldest lääne poole, oli Euroopa rikkamaid ja arenenumaid piirkondi.

                                     

1.2. Ajalugu Poliitiline ebastabiilsus, majandussurutis ja rahvarinne

Maailmasõdadevahelisel ajal oli Prantsusmaa ebastabiilne: vahetus 20 peaministrit ja 44 valitsust. 1921. aastal avastasid Albert Calmette ja Camille Guérin Lilleis asuvas Pasteuri instituudis tuberkuloosivastase vaktsiini, mis sai oma avastajate järgi nimeks BCG "Bacille de Calmette et Guérin". 1923. aastal avati lõpuks Louis Marie Cordonnieri projekteeritud Lillei ooperimaja, mis algselt oli valminud juba enne I maailmasõda. 1931. aastast hakkas ka Lille tundma suure depressiooni mõjusid ning 1935. aastaks elas kolmandik linnarahvast sisuliselt vaesuses. 1936. aastal tegi linnapea Roger Salengro, kellest oli saanud rahvarindevalitsuse siseminister, vasakpoolsete laimukampaania tõttu enesetapu.

                                     

1.3. Ajalugu Teine maailmasõda

Pärast Hollandi alistumist tungisid Saksa väed üle Ardennide Prantsusmaale ning linna piiramine kestis mitu päeva. Prantslaste kaitse võimaldas suuremal osal Briti ja Prantsuse ühisvägedel põgeneda Dunkerquei. Väga paljud inimesed põgenesid linnast. Lille jäi Brüsseli sõjakomandandi võimu alla. Lille, koos enamiku Nordi ja Pas-de-Calais departemangu aladega, vabastati viie päeva jooksul 1.–5. septembrini 1944 Briti, USA, Kanada ja Poola vägede poolt. Toidupiirangud lõpetati 1947 ja enam-vähem normaalne elu taastus 1948.

                                     

2. Majandus

Endisest suurest masinaehituse, toiduainete ja tekstiilitööstuse keskusest on saanud jaekaubanduse ja rahanduse keskus. Lilleist on linnade kokkukasvamise tulemusel kujunenud Prantsusmaa suuruselt neljas linnastu, kus elanike koguarv ületas 1999. aastal 1.1 miljonit. Koos Belgia linnade Kortrijki, Tournai, Mouscroni ja Ypresga moodustunud linnastus on elanikke aga üle 1.9 miljoni.

Tööhõive

Lille on poole sajandiga muutunud endisest tööstuslinnast kaubandus- ja teeninduslinnaks. Teenuste sektor moodustas 2006. aastal 91% kogu tööhõivest.

Tööhõive Lillei-Hellemmesi-Lommei piirkonnas aastatel 1968–2006

Tööhõive kategooriati aastail 1968 ja 2006

Töötute osakaal aastatel 1968–2006 protsentides

Ettevõtted

2007. aastal tegutses Lilleis umbes 21 000 tööstus- ja teenindusettevõtet.

Ettevõtted seisuga 31. detsember 2007

                                     

3. Vaatamisväärsused

Lillei arhitektuuris on esindatud paljude stiilide ehitised, mis on suuremal või vähemal määral flaami mõjudega. Kasutatakse palju pruuni ja punast tellist. Paljudes elamupiirkondades on kahe-kolmekorruselised kõrvuti asetsevad majad, mille taga on kitsas aed. Sellised ehitised on üldiselt Prantsusmaal harv nähtus, küll aga omased Belgiale, Hollandile ja Inglismaale, kus tellisarhitektuur ja ridamajad on sagedasem nähtus.

  • Coilliot maja
  • Nicolas Boulay botaanikaaed
  • Lillei vana börsihoone
  • Sainte-Marie-Madeleinei kirik
  • Charles de Gaullei maja
  • Porte de Paris
  • Lillei raekoda ja kellatorn
  • Lillei Ülikooli farmaatsiateaduskonna botaanikaaed
  • Krahvinna hospiits L’hospice Comtesse
  • Lillei tsitadell
  • Saint-Étiennei kirik
  • Lillei Kaunite Kunstide Palee
  • Lillei loomaaed
  • Saint-Mauricei kirik
  • Lillei botaanikaaed
  • Lillei katedraal Basilique-cathédrale Notre-Dame-de-la-Treille


                                     

4.1. Transport Ühistransport

Pikemalt artiklis Transpole

Lillei metropoli transpordisüsteemi peetakse üheks modernseimaks kogu Prantsusmaal. See hõlmab busse, tramme ja ilma juhita metrood. Neid kõiki opereerib Transpole. Lillei metroo avati 1983. aastal ning see on esimene täisautomaatne metrooliin maailmas. Metrool on kaks liini kogupikkusega 45 km ja 60 jaama. Trammiliine on kaks ja need ühendavad Lillei keskust lähedalasuvate Roubaix ja Tourcoingi valdadega. Metropolis töötab 68 bussiliini, millest 8 jõuavad välja ka Belgiasse.

                                     

4.2. Transport Raudteed

Lille on Euroopa kiirrongiliikluse tähtis sõlmpunkt. Siit viib Eurostari rong ühe tunni ja 20 minutiga Londonisse. Prantsuse TGV kiirrongidega saab 1 tunniga Pariisi ja 35 minutiga Brüsselisse. Lilleis on kaks raudteejaama, mis paiknevad lähestikku: Lille-Europe jaam Gare de Lille-Europe, mis teenindab peamiselt kiirronge ja rahvusvahelisi reise Eurostar, ja Lille-Flandres jaam Gare de Lille-Flandres, mis teenindab peamiselt kohalikke ronge ning samuti Belgia kohalikke ronge.

                                     

4.3. Transport Kiirteed

Lilleis on Pariisi järel Prantsusmaa teine olulisim kiirteede ristumiskoht. Seal ristuvad viis kiirteed Autoroute:

  • Autoroute A27: Lille – Tournai – Brüssel / Liège – Saksamaa
  • Autoroute A25: Lille – Dunkerque – Calais – Inglismaa / Põhja-Belgia
  • Autoroute A22: Lille–Antwerpen–Holland
  • Autoroute A1: Lille–Arras–Pariis / Reims – Lyon / Orléans / Le Havre
  • Autoroute A23: Lille–Valenciennes

On välja pakutud veel kuuenda kiirtee A24 ehitamist, mis ühendaks linna Amiensiga, aga seda plaani pole rahva vastuseisu tõttu teostama hakatud.

                                     

4.4. Transport Õhutransport

Lillei Lesquini rahvusvaheline lennujaam asub Lesquinis Lillei linnakeskusest 11 km kaugusel. Kaubaveo mahult on see Prantsusmaa neljas lennujaam peaaegu 38 000-tonnise veosemahuga aastas.

Reisijate hulga 1.2 miljonit reisijat aastal 2010 poolest on lennujaam Prantsusmaal kaheteistkümnes. Suhteliselt tagasihoidlik reisijate arv on tingitud kiirest rongiühendusest Brüsseli ja Pariisi Charles de Gaullei lennujaama vahel.

                                     

4.5. Transport Veetransport

Lille on Prantsusmaa suuruselt kolmas jõesadam Pariisi ja Strasbourgi järel. Deûlei jõe ja kanalite kaudu on ühendatud 680 km laevatatavaid siseveeteid. Deûle ühendab Põhja-Euroopat Scarpe ja Scheldti kaudu läbi Belgia ja Hollandi Leie jõe kaudu Dunkerquei ja Calaisga.

Kaubaveo statistika

                                     

5.1. Tuntud inimesi Lilleist Teadlased

  • Jean Dieudonné 1906–1992, matemaatik.
  • Joseph Kampé de Fériet 1893–1982, vedelike dünaamika uurija.
  • Paul Painlevé 1863–1933, matemaatik ja poliitik.
  • Jean Baptiste Perrin 1870–1942, Nobeli füüsikaauhinna laureaat.
  • Albert Calmette 1863–1933 ja Camille Guérin 1872–1961, tuberkuloosivastase vaktsiini avastajad.
  • Henri Padé 1863–1953, matemaatik.
  • Charles Barrois 1851–1939, geoloog ja paleontoloog.
  • Louis Pasteur 1822–1895, mikrobioloog.
  • Paul Hallez 1846–1938, bioloog.
  • Charles Frédéric Kuhlmann 1803–1881, keemiaprofessor.
  • Matthias de lObel 1538–1616, Inglise kuninga James I arst ja teadlane.
  • Charles-Joseph Panckoucke 1736–1788, haritlane ja kirjanik.
  • Joseph Valentin Boussinesq 1842–1929, matemaatik ja füüsik.
                                     

5.2. Tuntud inimesi Lilleist Kunstiinimesed

  • Raoul de Godewaersvelde 1928–1977, laulja
  • Alain de Lille või Alanus ab Insulis umbes 1128–1202, teoloog ja poeet
  • Albert Samain 1858–1900, luuletaja
  • Ana Tijoux 1977–, Tšiili päritolu räppar ja laulja
  • Alexandre Desrousseaux 1820–1892, laulukirjutaja
  • Édouard Lalo 1823–1892, helilooja
  • Gabriel Grovlez 1879–1944, pianist, dirigent ja helilooja
  • Léon Danchin 1887–1938, skulptor
  • Benjamin Picard 1912–, kunstnik
  • Philippe Noiret 1930–2006, näitleja
  • Renée Adorée 1898–1933, näitlejanna
  • Pierre Dubreuil 1872–1944, fotograaf
  • Carolus-Duran 1837–1917, maalikunstnik
  • Édouard Chimot surnud 1959, kunstnik ja illustraator
  • Pierre De Geyter 1848–1932, tekstiilitööline, kes lõi "Internatsionaali" muusika
  • Yvonne Furneaux 1928–, näitlejanna
  • Serge Lutens sündinud 1942 fotograaf, disainer, moekunstnik
  • Émile Bernard 1868–1941, maalikunstnik
  • Alfred-Pierre Agache 1843–1915, maalikunstnik
  • Paul Gachet 1828–1909, arst, kes sai tuntuks Vincent van Goghi võõrustajana
  • Alain Decaux 1925–, telesaatejuht, minister, kirjanik, Prantsuse Akadeemia liige
  • Julien Duvivier 1896–1967, filmilavastaja


                                     

5.3. Tuntud inimesi Lilleist Poliitikud, ametnikud ja sõjaväelased

  • Jeanne, Countess of Flanders 1188/1200? –1244, krahvinna
  • Lydéric 620–? legendaarne linna asutaja
  • Roger Salengro 1890–1936, minister, saadik ja Lillei linnapea
  • Martine Aubry 1950–, saadik, minister ja Lillei linnapea
  • Achille Liénart 1884–1973, katoliku kiriku kardinal, Lillei piiskop
  • Louis Faidherbe 1818–1889, kindral, Dakari linna asutaja ja senaator
  • Charles de Gaulle 1890–1970, kindral, vastupanuvõitleja, Prantsusmaa president
  • Jeanne Maillotte umbes 1580, vastupanuvõitleja
  • Pierre Mauroy 1928–, saadik, senaator, Prantsusmaa peaminister ja Lillei linnapea
  • Augustin Laurent 1896–1990, minister, saadik, vastupanuvõitleja ja Lillei linnapea
  • Madeleine Damerment 1917–1944, vastupanuvõitleja, Auleegioni oreni kavaler
                                     

5.4. Tuntud inimesi Lilleist Sportlased

  • Sarah Ousfar, korvpallur
  • Ismael Ehui, jalgpallur
  • Raphael Varane, jalgpallur
  • Jerry Vandam, jalgpallur
  • Sanaa Altama, jalgpallur
  • Alain Raguel, jalgpallur
  • Maxime Agueh, jalgpallur
  • Alain Baclet, jalgpallur
  • Gael Kakuta, jalgpallur
                                     

6. Sport

Linna olulisim jalgpalliklubi, Lille OSC, mängib praegu Ligue 1-s, Prantsusmaa jalgpalli kõrgeimais liigas. Klubi on tulnud kolm korda riigi meistriks ja võitnud kuus karikat. Lille OSC on regulaarselt pääsenud mängima ka UEFA meistrite ja Euroopa liigasse. Hooajal 2010–2011 tuldi nii riigi meistriks kui võideti ka karikas.

                                     

7. Sõpruslinnad

  • Rotterdam, Holland 1958
  • Wrocław, Poola 1990
  • Erfurt, Saksamaa 1988
  • Valladolid, Hispaania 1987

ja partnerluslepingud on sõlmitud järgmiste linnadegaː

  • Haifa חֵיפָה, Iisrael 2008
  • Torino, Itaalia 1958
  • Esch-sur-Alzette, Luksemburg 1988
  • Wrocław, Poola 2009
  • Saint-Louis, Senegal 1978
  • Nablus نابلس, Palestiina 1998
  • Köln, Saksamaa 1958
  • Harkiv Харків, Ukraina 1978
  • Safed צפת, Iisrael 1988
  • Leeds, Suurbritannia 1968
  • Liège, Belgia 1958
  • Oujda وجدة, Maroko 2005
                                     
  • Lille - Astra Arraste sünninimi Lille - Astra Ruus sündinud 15. märtsil 1933 Karksi - Nuias on eesti rahvatantsujuht. Ta oli XIII ja XIV üldtantsupeo üldjuhte
  • Eva Anneli Lille aastani 1968 Hyvärinen sündinud 13. mail 1941 Helsingis on soome estofiil, Soome - Eesti kultuurisidemete arendaja, eesti kirjanduse
  • Lille Olympique Sporting Club on Prantsusmaa jalgpalliklubi, mis mängib riigi kõrgliigas. Klubi kodustaadion on Lille i linnastus asuv Stade Pierre - Mauroy
  • Lille tänav on tänav Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis Lille allasumis. Tänav algab Paldiski maanteelt, ristub Kullerkupu ja Vaarika tänavaga
  • Métropole européenne de Lille MEL, Lille i Euroopa metropol on vallaülene struktuur métropole mis koosneb suurte linnade Lille Roubaix, Tourcoing
  • Lille on allasum Tallinnas Kristiine linnaosas Lilleküla asumis. Allasumis paiknevad tänavad: Endla tänav Kannikese tänav Kasvu tänav Kibuvitsa tänav
  • Lille tänavaid on Eestis palju: Lille tänav Abja - Paluoja Lille tänav Aruküla Lille tänav Audru Lille tänav Elva Lille tänav Haapsalu Lille tänav
  • Lille võib tähendada mitut asja. Lille on linn Prantsusmaal. Lille on allasum Tallinnas Lilleküla asumis. Lille tänav on mitmes Eesti asulas. Lille on
  • Lille tänav saksa keeles Blumenstraße on tänav Tartus. Ta algab Kalevi tänavalt ja on tänapäeval ummiktänav. Tänava pikkus on pisut üle 200 m. Varem

Users also searched:

liisu lilled, lille, france, sünnipäeva lilled, www lille lindmäe ee,

...
...
...