Back

ⓘ Reovesi on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Reovesi tekib olmes ning tööstuses ja põllumajanduses. Ka sademevesi võib muutuda reoveeks, kui see k ..




Reovesi
                                     

ⓘ Reovesi

Reovesi on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Reovesi tekib olmes ning tööstuses ja põllumajanduses. Ka sademevesi võib muutuda reoveeks, kui see kas õhus või äravoolupindadel saastub. Reovees ületab saasteainete hulk lubatud piirnorme ning seetõttu tuleb see enne looduslikku veekogusse juhtimist puhastada. Eemaldamaks reoveest reoaineid ja soovimatuid organisme, et selle saaks ohutult keskkonda juhtida, rakendatakse reoveepuhastust. Heitvesi on puhastist väljunud reovesi, mille näitajad vastavad kehtestatud normidele ning see suunatakse suublasse, milleks tavaliselt on looduslik veekogu.

                                     

1.1. Reostusallikad Hajureostus

Hajureostus on keskkonnareostus, mille täpset asukohta ei ole võimalik määrata, sest reostusallikaid on palju ja nad on väikesed. Tavaliselt jõuab hajureostus veekogudesse pinnase või õhu kaudu. Kõige suuremaks hajureostuse tekitajaks on põllumajandus. Põllumajanduses kasutatavad väetised ja taimekaitsevahendid jõuavad tuule ning sademete abiga veekogudesse. Lisaks sellele tekitavad hajureostust autod ja veesõidukid, eriti sellised, mille tehnoseisund ei vasta nõuetele. Väiksemateks reostusallikateks on mahavisatud prügi, talvel teedele puistatav sool või korrast ära ahjud.

                                     

1.2. Reostusallikad Punktreostus

Punktreostus on keskkonnareostus, mille konkreetne asukoht on teada. Punktreostusallikaks võib olla kodumajapidamine, sealaut, tööstusettevõte või mõni muu vett kasutav koht. Punktreostusallikates tekkinud reovett on võimalik puhastada ja seega ennetada loodusliku vee saastumist.

                                     

1.3. Reostusallikad Reostusallika reostuskoormus

Reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides ning arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. Biokeemilist hapnikutarvet BHT väljendatakse milligrammides ning see näitab hapniku hulka, mis kulub mikroobidel, et lagundada ühes liitris vees olevat orgaanilist ainet seitsme päeva jooksul. Reoveepuhasti rajamisel määrab esialgse reostuskoormuse reguleeriva loa väljastaja. Reoveepuhasti reostuskoormus määratakse veeproovide analüüsi ja vooluhulga mõõtmise tulemuste alusel. Reoveepuhastil, mille reostuskoormus on 2000 või rohkem inimekvivalenti, määratakse reostuskoormus kord aastas. Reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud proovi ühe nädala jooksul. Vajalike proove ei tohi võtta vihmavalingu ajal.

                                     

2. Päritolu

Reovesi või heitvesi võib pärineda järgmistest kohtadest:

  • Kogumiskaevu leke;
  • jõgede vesi, milles leidub suurel hulgal mikroobe;
  • tööstuslik reovesi, mis sisaldab jahutusvett, tootmisvett jne. Kõikidel tööstustel on erineva koostisega reovesi.
  • maantee kanalisatsioon ;
  • mereveest, sisaldades rohkelt soolasid ja mikroobe;
  • inimtekkelised vedelikud illegaalselt kasutatud pestitsiidid, vanaõlid jne;
  • kodumajapidamisest üle jäävad vedelikud ;
  • põhjavesi, mis on imbunud reovette;
  • linnast pärit sademevesi, mis sisaldab näiteks diislit, õlisid, metallosakesi jne;
  • pesuvesi, nimetatakse ka hallveeks;
  • septiku leke;
  • Fekaalid, uriin, kasutatud tualettpaber ja teised kehavedelikud, tavaliselt pärit tualettruumist. Tuntud ka kui must vesi.
  • sademevesi, mis on kogutud hoovidest või maakohtades asuvatelt katustelt, ei sisalda tavaliselt õlisid ega muid kahjulikke aineid;


                                     

3. Reovee komponendid

Reovees sisalduvad komponendid varieeruvad suuresti. Allpool on välja toodud osaline nimekiri sellest, mida reovesi võib sisaldada:

  • patogeenid, näiteks viirused, bakterid, parasiitsed ussid;
  • mürgid, näiteks pestitsiidid, herbitsiidid;
  • loomadest väikesed kalad, algloomad, putukad, lülijalgsed;
  • lahustuv orgaaniline materjal: meresool, ammoniaak, tsüaniid, vesiniksulfiid;
  • mitte-patogeensed bakterid;
  • emulsioonid, näiteks värvid, liimid, emulgeeritud õlid, juuksevärvid;
  • farmaatsiajäägid ja hormoonid.
  • tahked suured esemed: mähkmed, hügieenisidemed, kondoomid, nõelad, surnud loomad, laste mänguasjad;
  • lahustuv orgaaniline materjal, näiteks uriin, suhkrud, proteiinid, ravimid;
  • gaasid nagu metaan, süsinikdioksiid;
  • orgaanilised osakesed nagu juuksed, toit, paberiosakesed, huumus, taimeosakesed;
  • anorgaanilised osakesed nagu liiv, savi, metalliosakesed;
  • vesi 95 protsenti;
                                     

4. Reovee puhastamine

Reovee puhastamiseks on erinevaid võimalusi: bioloogiliselt, keemiliselt või füüsikalis-keemiliselt. Tavaliselt kasutatakse mitut puhastusmeetodit korraga.

Reovee puhastamise esimene etapp on mehaaniline puhastamine, mille käigus vastava võre abil eemaldatakse suuremad tahked osakesed, näiteks liiv, õli, muda. Lisaks võrele kasutatakse mehaaniliseks puhastamiseks liiva- ja rasvapüüdurit.

Teine etapp on bioloogiline puhastamine. Selle käigus lagundatakse orgaanilised ained mikroorganismide poolt, kes reovees leiduvad orgaanikat oma elutegevuseks kasutavad. Lisaks orgaanilise aine lagundamisele kogutakse mikroobide rakkudesse lämmastik- ja fosforühendeid. Mikroobid, kes vastavad reovett bioloogiliselt puhastama peavad, valitakse reovee sordi järgi.

Kolmas etapp järgneb juhul, kui lämmastik- ja fosforühendeid on pärast bioloogilist lagundamist ikka üle lubatud normi. Selles etapis rakendatakse füüsikalis-keemilisi puhastusvõtteid. Lämmastiku tõhusaks eraldamiseks on denitrifikatsiooni protsess, mille käigus nitraadid või nitritid redutseeritakse järk-järgult gaasiliseks lämmastikuks. Üleliigsest fosforist vabanemiseks lisatakse reoveele kemikaale, mis seovad fosfori mittelahustuvatesse sooladesse. Fosfori- ning lämmastikühendite eemaldamist reoveest nimetatakse ka süvapuhastamiseks.

Väiksemates reoveepuhastites ja piirkonnas, kus põhjavesi on kaitstud, saab bioloogiliseks puhastamiseks kasvatada kiirekasvulisi taimi ehk energiavõsa. Sellisel juhul juhitakse reovesi pinnasfiltrisse, millel kasvavad taimed ja nende juurtel olevad mikroobid toimivad bioloogilise puhastina – kasutavad reovees leiduvad toitained ära oma elutegevuseks.

2013. aasta seisuga oli Eestis 1143 reoveepuhastit.



                                     

4.1. Reovee puhastamine Omapuhasti

Eramud, kus puudub ühisveevärk ja -kanalisatsioon, peavad samuti oma reovett enne loodusse juhtimist puhastama. Selleks on kaks võimalust. Esiteks võib reovee koguda vastavasse mahutisse, mida paakauto tühjendab. Teiseks võimaluseks on omapuhasti rajamine, mis peab olema kooskõlastatud ja vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud reovee puhastamise nõuetele. Esiteks peab eramus tekkiv reovesi läbima septiku. Septik on kinnine mahuti, mille põhja settib heljum ja selles olevat orgaanilist ainet lagundavad mikroobid anaeroobselt. Septikus eelpuhastatud reovesi juhitakse kas läbi pinnasfiltri suublasse või imbsüsteemi. Parem omapuhasti on valmis- või kompaktpuhasti. Sellises puhastis toimuvad kõik reovee puhastamisetapid ühes kinnises süsteemis ning loodusse juhitakse puhas heitvesi.

                                     

4.2. Reovee puhastamine Reovee sete

Reovee puhastamisel jääb järgi sete ehk aktiivmuda. Setet saab kasutada metaantankides kääritamiseks ja tekkivast gaasist on võimalik toota biogaasi. Käärimisprotsessist ülejäävat setet saab omakorda pärast kompostimist kasutada haljastusmullana.

                                     

4.3. Reovee puhastamine Ohtlikud ained reovees

Kanalisatsiooni ei tohi kindlasti valada kemikaale, happeid, aluseid, õli, bensiini, mürgiseid aineid ega muid ohtlikke aineid. Sellised ained võivad viia bioloogilises puhastuses osalevate mikroorganismide hukuni. Puhastis elavate mikroorganismide hukkumine viib selleni, et reoveepuhasti lõpetab oma töö. Lisaks sellele ei ole olmeveepuhastid valmis eemaldama äärmuslikke kemikaale ja seega võivad need sattuda loodusse.

                                     

4.4. Reovee puhastamine Õigusraamistik

Reovee puhastamine ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, piirmäärad ning nende nõuete kontrollimise meetmed on kinnitatud Euroopa Nõukogu direktiiviga 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta, muudetud direktiiviga 98/15/EÜ. Eesti Vabariigis kehtiv määrus on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga ning määrus kehtestatakse veeseaduse § 24 lõike 2 alusel.

                                     
  • tootmistegevuses tekkiv reovesi Kodumajapidamises tekkivat reovett nimetatakse majapidamis - ehk olmereoveeks. Heitvesi Reovesi Keskkonnasõnaraamat 2004
  • on keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada. Puhastamata reovesi on tavaliselt hallikat värvi, väga sogane ning
  • heitvee omadused samad mis esialgsel veel näiteks paisu läbinud vesi Olmes ja tööstuses kasutatud heitvett nimetatakse enamasti reoveeks. Reovesi
  • Reoveekäitluse eesmärk on muuta palju orgaanilist ainet ja baktereid sisaldav reovesi piisavalt puhtaks, et selle saaks ohutult keskkonda juhtida. Reovett ja
  • 1930 - ndatel hakati Kiviõlis tootma põlevkiviõli, mille tootmise käigus tekkinud reovesi suunati Purtse jõkke, said siinsed kalavarud kannatada. Jõe reostamist
  • Aerotank ehk õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse aereeritakse et soodustada orgaanilist
  • köökides, pesumajades, pesuruumides, WCdes, vannitubades vms paikades tekkiv reovesi Olmereovee täielik biokeemiline hapnikutarve BHTt on keskmiselt 75
  • kokku suures maa - aluses mahutis. Sealt pumbatakse kolme võimsa pumbaga reovesi mehaanilise puhastuse ruumidesse, kus seda hoitakse puhastusprotsessi alguseni
  • Septikud on mahutavusega 4000 - 7500 liitrit Lihtsaim viis on tekkiv reovesi koguda kokku kinnisesse kogumismahutisse, mida aeg - ajalt tühjendada tuleb

Users also searched:

reovee uuring koroona, settekaev,

...
...
...