Back

ⓘ Tallinna Vesi. AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis toodab ja varustab Tallinna ja osaliselt selle lähiümbruse elanikkonda puhta joogiveega ning o ..




                                     

ⓘ Tallinna Vesi

AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis toodab ja varustab Tallinna ja osaliselt selle lähiümbruse elanikkonda puhta joogiveega ning osutab reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenust.

                                     

1. Ajalugu

Ülemiste järvest on linlased joogivett saanud juba 1345. aastast, kui Taani kuningas Valdemar IV Atterdag andis linnale õiguse rajada kanal Ülemiste järvest. 14. sajandi keskpaigas rajatigi kivist maa-alune veejuhe, mis tõi Ülemiste järve vee Harju väravani. Ülemiste järvest alanud Härjapea jõgi, mis linna veega varustas, suleti 1930. aastatel kinniseks reoveekollektoriks reostuse tõttu.

1920. aastal keelas linnavalitsus Ülemiste järve läheduses igasugused tegevused, mis võisid reostada vett. Elanikkond kasvas kiiresti, kuid veearvestite puudumise tõttu ei olnud võimalik tarbitava vee hulka kontrollida, mistõttu langes raiskamise ja lekete tõttu torudes sageli surve. Ülemiste järve veevarude täiendamiseks ehitati 1922. aastal Pirita-Ülemiste kanal. Kaks aastat hiljem sõlmiti leping veepuhastusjaama projekteerimiseks ja ehituseks; Erich Jacoby projekteeritud Tallinna Filterveevärgi veepuhastusjaam alustas tööd 1927. aastal. Toona rajatud jaam on osaliselt töös tänaseni. 1928. aastal ehitati Järvevana tee krundisügavusse arhitekt Herbert Johansoni projekti järgi kahekorruselie kaheksa korteriga ridamaja töölistele ja 1934. aastal tee äärde kahekorruseline elamu vahetusmeistritele ja keemikutele, mis on säilinud. Veepuhastusjaama pumbahoone purustati II maalimasõjas ja taastati veidi muudetud kujul 1946. aastal.

1971. aastal võeti Ülemiste veepuhastusjaamas kasutusele mikrofiltrid ning vaid kaheksa aastat hiljem – 1979. aastal valmis veepuhastusjaama uus hoone, mis on tänapäeval täies mahus kasutuses. 1997. aastal võeti veepuhastusjaamas kasutusele osoon, mis hakkas asendama topeltkloorimist – seni lisati veele kloori kaks korda – puhastusprotsessi eelkloor ja lõpus järelkloor.

Ülemiste järv asub lennujaama vahetus läheduses, mistõttu on ajaloo jooksul järve maandunud mitu lennukit. 1938. aastal kukkus järve vigurlendu teinud lennuk ja samal aastal ka Poola lenduri juhitud lennumasin. Mõlemal korral pääsesid lendurid eluga. 1966. aastal maandus järve Tallinn-Saaremaa reisilennuk ning viimati 2010. aastal tegi järvejääle hädamaandumise Poolale kuuluv postisaadetisi vedanud lennuk.

1980. aastal, seoses olümpiamängude toimumisega Tallinnas, alustati pealinnas ka reovee kogumist ja mehaanilist puhastamist. Mehaanilis-keemiline puhastusetapp käivitati 1984. aastal ning 1993. aastal lisati puhastusprotsessile bioloogiline puhastusetapp, et Läänemerre juhitava heitvee kvaliteet vastaks rahvusvahelistele nõuetele.

Eesti liitumisel Euroopa Liiduga 2004 ehitati reoveepuhastusjaama bioloogiline puhastusprotsess ümber denitrifikatsiooniprotsessiks, mis tõi kaasa ka vajaduse täiustada reoveesettekäitlust. 2006. aastal valmisid uus reoveesette tahenduskeskus ja täiendavad settesegu kompostimisväljakud. Kuna jaama sisenev reostuskoormus on aasta-aastalt kasvanud, tekkis vajadus ka täiendava bioloogilise puhastusetapi järele. 2010. aastal alustati biofiltri ehitust, mis võeti käiku 2011. aasta esimeses pooles.

Ettevõtte eelkäija Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Valitsus asutati 1967. aastal. Aktsiaseltsiks registreeriti see 1997. aastal. Munitsipaalettevõte Tallinna Vesi erastati 2001. aastal, mil Tallinna linnapea oli Jüri Mõis.

Erastamisprotsessi arutati Tallinna Linnavolikogus mitmel korral. Esimest korda 1997. aastal, kuid siis lükati erastamise ettepanek tagasi Volikogu esimees Edgar Savisaar. Teist korda arutati erastamist 1999. aastal ja siis oli Volikogu põhimõtteliselt nõus, kui erastatakse kolmandik aktsiaid. Siis oli Tallinna Linnavolikogu esimees Edgar Savisaar.

Lõplikult kolmandal arutelul kiideti Tallinna Vee erastamine heaks Tallinna Volikogu poolt 15. juunil 2000, mil Tallinna Linnavolikogu esimees oli Rein Voog. 50.4% aktsiate omanikuks sai International Water UU mille omanikeks on International Water ja United Utilities International ja ülejäänud jäid Tallinna linnale. 2005. aastal noteeriti ettevõte Tallinna börsil.

2020. aastal kuulub 35.3% ettevõtte aktsiatest UU Tallinn B.V. kaudu United Utilitiesile, 34.7% Tallinna linnale ja 30% aktsiatest on vabalt kaubeldavad. 2021. aasta algul anti teada, et Tallinna linn ja Utilitas ostavad ära ettevõtte United Utilities osaluse.

                                     

2. Tegevusvaldkonnad

Tallinna Vee põhitegevus on joogivee puhastamine ja tarbijate veega varustamine ning heitvee ärajuhtimine ja puhastamine Tallinnas. Tallinna Vesi suunab Ülemiste veepuhastusjaamast veevõrku ligikaudu 60 000 m 3 joogivett päevas ning juhib Paljassaare reoveepuhastusjaama ja seejärel merre 120 miljonit liitrit puhastatud heitvett. Ettevõtte koosseisu kuulub ka laborite üksus, mis on alates 2001. aastast akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt. Üksusse kuulub nii vee-, mikrobioloogia- kui ka heitveelabor.

Valdav osa – 90% – Tallinna Vee tarbijatest Tallinnas, Maardu linnas, Muugal, Pirita asumis ning osaliselt Harkus saavad oma joogivee Ülemiste järvest. Põhjavesi on joogiveeks ligi 10%-l tarbijatest järgmistes piirkondades: Nõmme, Laagri, Merivälja, Pirita, Tiskre, Saue linn ning Tiskre küla Harku vallas.

AS-il Tallinna Vesi on ligi 23 000 klienti ja 460 000 lõpptarbijat. Tarbijate usaldus kraanivee aina kasvab – 2019. aastal tehtud uuringust ilmnes, et 90.44% Tallinna Vee tarbijatest joob kraanivett.

AS Tallinna Vesi on börsiettevõte ning 2005. aastast on 30% aktsiatest vabalt kaubeldavad börsil.

Tallinna Vee koosseisu kuulub ka selle tütarettevõte OÜ Watercom, mille põhitegevusalaks on vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine ning teehoiutöödega seotud teenuste, projektijuhtimis- ja järelevalveteenuste ning survepesu- ja transporditeenustega seotu.

                                     

3. Juhtimine

2014. aasta juunist on ettevõtte tegevjuht Karl Brookes. AS-i Tallinna Vesi tippjuhtkonda kuuluvad ka finantsdirektor Kristi Ojakäär ja tootmisdirektor Aleksandr Timofejev.

                                     

4. Joogivee puhastamine

Valdav osa pealinna joogiveest tuleb Ülemiste järvest ja seda puhastatakse enne tarbijateni jõudmist järve äärde rajatud veepuhastusjaamas. Järveveest kvaliteetseks joogiveeks saamise puhastusprotsess kestab ligi 15 tundi.

Puhastusprotsessi käigus puhastatakse vett nii mehaaniliselt kui ka keemiliselt, lisades sellele osooni ja spetsiaalset veepuhastuskemikaali koagulanti. Seejärel läbib vesi kahekihilise liivafiltri, misjärel lisatakse sellele veidi kloori ning suunatakse pumpade abil veevõrku. Pinnaveest puhastatud joogivett tuleb enne veevõrku pumpamist desinfitseerida, et säilitada vee kvaliteeti torustikus.

Ülemiste järve kogumaht on 33 miljonit m 3, ent puhastamiseks ja linlastele tarbimiseks kasutatakse sellest vaid 17 miljonit m 3. Keskmiselt toodab jaam päevas 60 000 m 3 puhast joogivett, kuid maksimaalselt suudaks see puhastada lausa kuni 120 000 m 3. Tallinlane tarbib keskmiselt 90 liitrit puhast vett ühes päevas.

                                     

5. Veehaardesüsteem

Kogu Ülemiste järve vee suudaks Ülemiste veepuhastusjaam ära puhastada 9 kuuga. Selleks, et Ülemiste järve vesi otsa ei saaks, on loodud veehaardesüsteem, mille moodustavad jõgedele ehitatud hüdrosõlmed, veehoidlad ja neid ühendavad kanalid, mis suunavad vajadusel Ülemistele täiendavat vett.

Tallinna Vee veehaardesüsteemi kogupindala laiub ligikaudu 1 800 km 2 suurusel maa-alal ning hõlmab peamiselt Harju alamvesikonda ning Soodla, Jägala ja Pirita jõe valgala.

                                     

6. Reovee puhastamine

Tallinlaste reovesi jõuab läbi kanalisatsioonivõrgu Paljassaare reoveepuhastusjaama, kus see läbib põhjaliku puhastusprotsessi, mis koosneb mehaanilisest ja keemilis-bioloogilisest puhastusetapist. Paljassaare reoveepuhastusjaam teenindab rohkem kui 400 000 inimest. Puhastusjaama jõuab ka läbi ühisvoolse kanalisatsiooni sademevesi.

Reoveepuhastuse käigus tekib kõrvalproduktina reoveesete, millest valmistatakse haljastusmulda.

2019. aasta lõpus alustati Paljassaare reoveepuhastusjaamas kümnendi suurima projektiga, mille käigus rekonstrueeritakse osaliselt mehaaniline puhastusetapp, mis tõstab jaama töökindlust. Mehaaniline puhastus on reoveepuhasti esimene puhastusetapp, kuhu reovesi jõuab peapumplast survetorustike kaudu.

                                     

7. Suurimad aktsionärid

Ettevõte on maksnud viimasel viiel aastal igal aastal aktsionäridele dividende.

Seisuga 3. märts 2021 on suurimad aktsionärid:

  • UNITED UTILITIES TALLINN B.V. 35.30%;
  • PROBUS OÜ 0.96%;
  • TALLINNA LINNAKANTSELEI 34.7%;
  • Clearstream Banking AG 0.69%.
  • Tatjana Liksutova 1.74%;
  • OÜ KLEMOLA 0.93%;
                                     
  • Ülemiste veepuhastusjaam nimetatud ka: Tallinna veepuhastusjaam on ettevõtte Tallinna Vesi üks kahest veepuhastusjaamast teine on Paljassaare reoveepuhastusjaam
  • ASi Tallinna Vesi tegevjuht. Brookes on Suurbritannia erialaorganisatsiooni Institution of Engineering and Technology FIET liige. Tallinna Vesi Juhatus
  • vaba vesi on aeratsioonivööndis raskusjõu toimel liikuv vesi Rippvesi Kapillaarvesi Keskkonnasõnaraamat EnDic2004. Tartu : Mats Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda
  • Ain Soik. Tallinna vesi ja sajandid Kust sai vett keskaegne Tallinn. Kirjastus Eesti Raamat Tallinn 1967, lk 9 Hobuveski Tallinna hobuveski kultuurimälestiste
  • PTA Grupp, PTAAT Tallink Grupp TAL1T Tallinna Kaubamaja Grupp TKM1T Tallinna Sadam TSM1T Tallinna Vesi TVEAT Lisanimekiri on mõeldud kiire kasvuga
  • Tallinna Vesi ehitusdirektor 1981 1987 Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Kapitaalehitusvalitsuse juhataja 1987 1988 Tallinna Majaehituskombinaadi
  • alguseni, kui tuvastati, et vesi on kasutamiskõlbmatu ning kaev suleti. Karjakaevu ehitused lammutati 1915. aastal enne Tallinna Tütarlaste Kommertskooli
  • 1375 Tallinna pärusraamatus. Kaevu nimetati sel ajal Sternsodi kaevuks, nimi Sternsodi tulenes alamsaksakeelsest sõnast stern kalk kuna kaevu vesi oli
  • Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. Tallinna vesi ja sajandid Eesti Raamat. Tallinn 1967 Tallinna tänavad Valgus. Tallinn 1972 Isikunimelised
  • Tallinna raekoda on Põhja - Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See on pärit 13. sajandist ning seega vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias

Users also searched:

tallinna vesi aktsionärid, tallinna vesi töötajad, tallinna vesi veemõõdusõlm, toivo aps tallinna vesi,

...
...
...