Back

ⓘ Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja s ..




Võidupüha
                                     

ⓘ Võidupüha

Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest.".

Võidupüha on eraisikutele kohustuslik lipuheiskamise päev. Võidupüha tähistamine on tseremoniaalselt seotud jaanipäeva tähistamisega 24. juunil.

                                     

1. Ajalugu

1919. aastal Vabadussõja päevil käis Punaarmee vägede väljalöömine Eesti ja Läti aladelt. Mai lõpuks vabastati Eesti punastest. Lätis oli Landesveer võtnud oma ülesandeks bolševikud ka sealt välja lüüa. Landesveer oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis. See sai algatuse Läti baltisakslastest ja sinna kuulusid baltisakslastele lojaalsed inimesed. 2. juunil 1919 kohtusid punaseid taga ajavad Eesti väed Põhja-Lätis lõunast tulnud sakslastega. Kuigi eesmärgid olid sarnased, sakslased eestlastes liitlasi ei näinud ja algas lahingtegevus.

23. juunil 1919 andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval "saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud."

16. veebruaril 1934 otsustas Riigikogu muuta 23. juuni riiklikuks pühaks. Võidupüha tähistati peamiselt kohalike pidudega, erandiks oli vabariigi 20. juubeliaasta 1938, kui Tallinnas võidupüha ja XI üldlaulupeo puhul pühitsemine suurejooneliselt ette võeti. Vabaduse väljakul toimunud paraadil osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, kokku 16 000 inimest.

23. juunil 1940 muudeti Võidupüha Vabariigi Presidendi dekreediga Vabaduspühaks.

Uuesti sai võidupüha pidama hakata pärast Eesti riiklikku taasiseseisvumist. 1992. aastal oli kaitseväelaste pidulik rivistus Kadrioru lossi aias. 1993. aastal toimus Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus kõigepealt Tallinnas, kus õnnistati ja anti üle lipud kaitseväe üksustele. Tartus rivistusid kaitsejõudude üksused Raekoja platsile. President Lennart Meri pidas seal kõne, milles teatas, et tegi kaitsejõudude juhatajale kindralmajor Aleksander Einselnile ülesandeks võidupüha paraade korraldada vaheldumisi kõigis Eesti linnades.

Alates 2000. aastast korraldab võidupüha paraadi Kaitseliit.

                                     

1.1. Ajalugu Paraadid

  • 2015 Kärdla
  • 2014 Valga
  • 2008 Tallinn
  • 2017 Rakvere
  • 2010 Viljandi
  • 2019 Tartu
  • 2000 Haapsalu
  • 1996 Narva
  • 2001 Pärnu
  • 2003 Jõhvi
  • 1997 Võru
  • 2002 Põlva
  • 2011 Tartu
  • 2009 Jõgeva
  • 2005 Paide
  • 1998 Viljandi
  • 2016 Võru
  • 2018 Tallinn
  • 2007 Rapla
  • 2012 Pärnu
  • 2004 Rakvere
  • 1999 Valga
  • 1994 Tartu
  • 2013 Haapsalu
  • 1995 Pärnu
  • 2006 Saaremaa mereparaad
                                     
  • Võidupüha on tähtpäev, millega tähistatakse liitlasvägede võitu teises maailmasõjas natsionaalsotsialistliku Saksamaa üle. Sel päeval 8. mail 1945 kell
  • Võidupüha mereparaad on võidupüha tähistamiseks peetav mereparaad. Esimene võidupüha mereparaad toimus 23. juunil 2006 Saaremaal. Mereparaadil osales 19
  • 2020. aasta võidupüha paraad Minskis oli 2020. aasta 9. mail Valgevene pealinnas Minskis peetud sõjaväeparaad tähistamaks kolmveerand sajandi möödumist
  • arhitektid Alar Oruvee ja Jüri Uppin Marge Allandi. Kolm tuld: Jüriöö, võidupüha laulupidu. Ajalooline Ajakiri, 2014. Lk 177 180 Tallinna entsüklopeedia
  • 2013 Ameerika autode paraad Valgas Valgamaalane, 27.07.2009 vaadatud 6. augustil 2013 Haapsalus toimus võidupüha paraad Postimees, 23.06.2013
  • et taastatud Vabadussõja mälestusmärk saaks tagasi endisele kohale. Võidupüha eel avab president Tartu vabadussamba Tartu Linnavalitsuse pressiteade
  • ülestõusmispühade 1. püha 1. mai kevadpüha nelipühade 1. püha 23. juuni võidupüha 24. juuni jaanipäev 20. august taasiseseisvumispäev 24. detsember
  • tähistati alates 1954. aastast lõikuspidu ja alates 1965. aastast võidupüha Göteborgi Põllumeeste Kogu liikmed kuulusid Rootsi Eestlaste Esinduse
  • ka ressurssidest, kuid aastaid hiljem on saavutatud teatud edusamme. Võidupüha tähistamisel Kärdlas 23. juunil 2015 osalesid merenoorkotkad võidutulede
  • ülestõusmispühade 1. püha 1. mai kevadpüha - - - - nelipühade 1. püha 23. juuni võidupüha 24. juuni jaanipäev 20. august taasiseseisvumispäev 24. detsember
  • alates 2008. aastast Kaitseliidu orkestreid uuesti kasutama suvistel võidupüha paraadidel. Alates 2013. aastast koordineerib ta Kaitseliidu kooli juures

Users also searched:

iseseisvuspäev, võidupüha paraad 2019, võidupüha paraad, võidupüha tähistamine, võidutuli,

...
...
...