Back

ⓘ Eesti militaarehitised ..




                                               

Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse

Punalipulise Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse КБФ) oli Lätis, Eestis ja NSV Liidu Leningradi oblastis rannikualal paiknenud Punalipulise Balti laevastiku mereväebaaside kaitsesüsteem Teises maailmasõjas, mille juhtorganiks oli Läänemere rajooni rannakaitse staap. 1940. aastal pärast Balti riikide annekteerimist ja okupeerimist NSV Liidu poolt ning NSV Liidu – Soome vahelise Talvesõja tulemusel hõivatud Soome territooriumitega kujunenud strateegilises situatsioonis uute Balti laevastiku mereväebaaside loomisega moodustas PBL mereväebaaside ning Läänemere kaitseks võimaliku rün ...

                                               

Jalaka liin

Jalaka liin oli 1941. aasta suvel Teise maailmasõja Sõjategevus eel Eestis, enne Saksa vägede pealetungi teostatud kindlustustööde ajal kaevatud tankitõrjekraav Riia maantee ääres Räni küla lähedal, 4 kilomeetri kaugusel Tartust. Kindlustustöid tehti kahel pool Tartut, ka Tartust 7 km kaugusel asuvast Lemmatsis rajati mõlemal pool Riia maanteed ja Tartu-Viljandi maanteed tankitõrjekraavid ja kaevikud. Seal saadi töödega valmis 7. juuli õhtuks ja kaitseraav tuli kogupikkusega umbes 10 km. Ehitati ka kaitsekraave 5-6 km kaugusel Meleskist, Maramaa all ning Peetri surnuaia juures ning Luunjas ...

                                               

Laidoneri liin

Laidoneri liin on 1930. aastatel püstitatud Eesti Vabariigi idapiiri kindlusehitiste rahvapärane nimetus. Johan Laidoner oli küll Sõjavägede Ülemjuhataja, kuid pole teada, et ta oleks olnud rohkem kui oma ametikohustuste tõttu seotud just piirikindlustustöödega. Samuti pole teada, et sellist nime oleks kasutatud ametlikes dokumentides. Tulevast Eesti Vabariigi kirde- ja kagupiiri kindlustati juba I maailmasõja ja Vabadussõja ajal ja järel, kuid need tööd ei ole olnud seotud hilisemate piirikindlustustöödega. Eraldi kindlustati kirde- ja kagupiiri. Üldiselt kasutatakse Laidoneri liini nime ...

                                               

Lembitu kasarmud

Lembitu kasarmud on sõjaväekasarmud Pärnus, aadressil A. H. Tammsaare puiestee 70. Kasarmud ehitati 1906. aastal ja neid hakkas kasutama 24. jalaväediviisi Pärnu garnisoni kuulunud 95. Krasnojarski jalaväepolgu rood. Polgu nimetuse tõttu nimetati kasarmuid Krasnojarski kasarmuteks. Pärast Vabadussõda kasutas 1921. aastast kasarmuid Eesti kaitseväe 6. Üksik Jalaväepataljon. Nõukogude okupatsiooni ajal oli hoonete viimane valdaja aastal 1992 oli Nõukogude armee 6. keemiakaitsebrigaad. Tänapäeval on kasarmud Kaitseministeeriumi valduses. Muinsuskaitseamet uurib kasarmulinnaku kasarmute ja söö ...

                                               

Nursipalu harjutusväli

Nursipalu harjutusväli on Kaitseliidu ja Kaitseväe kasutatav sõjaväe harjutusväli, mis asub Võru maakonnas Rõuge ja Võru valla territooriumil. Harjutusvälja pindala on umbes 3300ha. Nõukogude perioodil oli Nursipalu harjutusväli osa Nõukogude armee Visnevski sõjaväelinnakust, kus 3703ha suurusel alal treenisid Venemaa õhudessantväed ja raketibrigaad. Nursipalu harjutusväli võeti uuesti kasutusele Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2008 korraldusega nr 79 "Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine". Kaitseministeerium kavandab harjutusvälja arendamist eesmärg ...

                                               

Pahkla raketibaas

Pahkla raketibaas oli Eesti NSV territooriumil paiknenud NSV Liidu õhukaitseväegede 6. üksiku punalipulise õhukaitsearmee 14. õhukaitsediviisi 94. õhutõrjebrigaadi õhutõrje raketibaas, Kohila vallas Pahkla küla lähedal. Raketibaas rajati Pahklasse 1973. aastal ning asus umbes 195 hektari suurusel alal. Baasis oli 2. divisjonigrupi juhtkond s/o 56178, neli juhtimiskeskust, igaühe ümber kolm stardiseadeldist nelja S–200 tüüpi seniitraketikompleksi stardipaigaga ja kahe radarijaamaga 1 ja 5. seniitraketidivisjonid s/o 56178-I ja s/o 56178-N). Pahklas oli baasi tehniline rühm ja raketihoidla, ...

                                     

ⓘ Eesti militaarehitised

  • maailmasõda paiknesid piirkonnas Nõukogude armee sõjaväeosade rajatud militaarehitised ja objektid. Elanikkond koosnes peamiselt Nõukogude armee ohvitseridest
  • Tallinnas Kristiine linnaosas, Tondi tänava ääres asuvad endised militaarehitised Tondi sõjaväelinnakus. Ehitised kuuluvad muinsuskaitse alla. Peeter
  • sõjaväelinnak on Tallinnas Tondi, Järve ja Mustamäe asumis paiknevad militaarehitised moodustades ühe osa Peeter Suure merekindluse rajatistest. Tuntumad
  • Laidoneri liin on 1930. aastatel püstitatud Eesti Vabariigi idapiiri kindlusehitiste rahvapärane nimetus. Johan Laidoner oli küll Sõjavägede Ülemjuhataja
  • kuna Rootsi väed võitlesid sel ajal Eesti alast kaugemal. Eesti sõjaajaloo teejuht. Kristjan Luts koostaja Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010. Lk 232
  • Eesti Vabariigi kirdepiiri kindlusehitised 1934 1939 olid Eesti Vabariigi kaitseesmärgil kavandatud ja teostatud kaitseehitiste vöönd Kirde - Eestis ja
  • esmane sihtotstarve on riigikaitsemaa. Keskpolügoonile kavandatud militaarehitised hooned ja rajatised on kavandatud nii, et neid ümbritsevad ohualad
  • Aegna Komandantuur ka Aegna Saare Komandantuur oli Eesti sõjaväe merekindluste territoriaalne rannakaitseüksus aastail 1918 1940. Selle koosseisu kuulusid
  • kinnitavad ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard de Oberge nimetas end Eesti Narva ja Tallinna komandandiks capitaneus per Estoniam, Narwiam atque
  • veebruaril 1918 tulid Saksa üksused Saaremaalt üle jää ning alustasid Eesti mandriosa hõivamist. Pirita jõe suudmes asunud Keiserliku Venemaa Tallinna
  • Lennubaas suunab siia. Eesti esimese iseseisvusaja väeosa kohta vaata artiklit Lennubaas 1927 1940 Ämari lennubaas on Eesti õhuväe väeosa, mis teenindab
Rootsi vall
                                               

Rootsi vall

Rootsi vall oli 1704 Põhjasõja ajal Sinimägede piirkonda venelaste ehitatud muldkindlustusliin koos reduutidega. Kindlustusliin algas mere äärest ja lõppes Tornimäe juures. Endisaegne kindlustusliin on ka tänapäeval maastikuliselt eristatav. Venelased said neid kindlustusi Põhjasõja keerises ehitada, kuna Rootsi väed võitlesid sel ajal Eesti alast kaugemal.

Sirgala harjutusväli
                                               

Sirgala harjutusväli

Sirgala harjutusväli on üks kuuest Kaitseliidu kasutatavast sõjaväe harjutusväljast. See umbkaudu 3000 ha suurune ala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas. Harjutusväli on suuremas osas põlevkivi kaevandamise ala, mille Riigimetsa Majandamise Keskus on lasknud metsa kasvada. Sirgala harjutusväli võeti uuesti kasutusele 2008. aasta 12. juunil Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 272,Kaitseväe Sirgala harjutusvälja asutamine."

Users also searched:

...
...
...