Back

ⓘ Eesti õpperajad ..




                                               

Hüpassaare õpperada

Hüpassaare õpperada on Karjasoo külas Põhja-Sakala vallas Viljandimaal asuv õpperada. See on 5 km pikkune ja viib läbi Soomaa rahvuspargi rabastuva metsa Kuresoo rabasse. Laudtee möödub omapärastest piklikest laugastest, mille kaldale on ehitatud jalapuhkamiseks ja rabavaikuse nautimiseks platvorm.

                                               

Jussi loodusrada

Jussi loodusrada on 8.8 kilomeetri pikkune ning läbib vahelduva maastikuga kanarbikunõmme, lava- ja küngasmõhnasid, eri metsatüüpe ja Jussi järvemaastikku. Rada algab Soodla jõel asuva Koersilla parkla juurest, kulgeb üles-alla mööda Jussi järvede äärde jäävaid oose ja jõuab Jussi nõmmele, mis on Eestis ainulaadne tundrailmeline looduskooslus. Rada on tähistatud kollaste värvimärkidega puudel. Jussi loodusrada kuulub Riigimetsa Majandamise Keskuse RMK Oandu–Aegviidu–Ikla matkatee hulka, mis on 375 kilomeetri pikkune kogu Eestit läbiv matkarada, mille üks ots asub põhjaranniku lähedal RMK O ...

                                               

Kabli looduse õpperada

Rada on 1.8 km pikk ja ringikujuline. See algab Kabli külastuskeskuse juurest parklast, kus on kohti kümnele autole. Külastuskeskuse juures on lõkkekoht koos grillimisrestidega. Ratastooliga või lapsevankriga saab rajal liikuda Kabli külastuskeskusest kuni pesakastimaailmani u 200 m. Rajale jääb vahelduvaid maastikke ja eri elupaiku, sh vääriselupaiku. Õpperajal on puidust suunaviidad ja infotahvlid. Need tutvustavad piirkonna vaatamisväärsusi. Raja läbimiseks kulub üks-kaks tundi, selle lõpus on Priivitsa lõkkekoht, kus saab tuld teha ja piknikku pidada.

                                               

Keila-Mudaaugu loodusõpperada

Keila-Mudaaugu loodusõpperada on loodud kultuurmaastikule, kus on näha inimese jalajälge ja sekkumist. Loodusõpperada algab Keila Terviseradadelt ning on 7 km pikk. Rada on varustatud viitade ja infotahvlitega, mis tutvustavad sealset faunat ja floorat. Rajal on 15 kontrollpunkti. Raja ettevalmistajate Lii Sepa, Toivo Lodjaku ja Heli Nurgeri peamiseks eesmärgiks oli luua matkatee õpilaste koduümbrusesse, kus oleks näha suur osa Põhja-Eestile omasest loodusest. Rajal saab tutvuda loomännikuga, kunagise Kaitseliidu lasketiiru maa-alaga, looniiduga, kadakatega, rändkividega, salumetsaga, tamm ...

                                               

Kiidjärve kuklasterada

Rada tutvustab laanekuklaste elukorraldust spetsiaalselt selleks ehitatud 1.5 km pikkusel õpperajal. See asub 20 hektari suurusel alal, kus paikneb 200 pesa. Ekskursioonide kõrgperioodil on Kiidjärve kuklaste kuningriik jagatud kahe võrdväärse õpperaja vahel. Mõlemad rajad on varustatud viitade ja infotahvlitega. Matkarajal käies tuleks kasutada pesade läheduses liikumiseks vaid sinna paigaldatud sillakesi, et vältida sipelgate hukkumist. 14.02.2019 seisuga tegeleb Riigimetsa Majandamise Keskus RMK Kiidjärve kuklaste õpperaja ääres süsteemse metsahävitamise ja lageraiega. RMK kahjustab sea ...

                                               

Lemmjõe keelemetsa õpperada

Lemmjõe keelemetsa õpperada on 5.8 km pikkune, kulgedes mööda Raudna jõe kaldast kuni Lemmjõe ühinemiskohani. Edasi läheb rada mööda Lemmjõe kallast ja lõpeb Kuusekääral. Õpperaja ääres võib kohata kobraste tegutsemise jälgi. Rada on pinnasrada, mis on üleujutusperioodil ületamatu. Raja ujutavad üle Keelemetsa jõed. Lemmjõe keelemets on lammimets, mis on haruldane ja mujalt Euroopast kadunud. Õpperajal on telkimis- ja matkavõimalus ning lõkkekoht.

                                               

Loode Tammiku õpperada

Rada algab Kuressaare–Sõrve maantee teisel kilomeetril Loode parklast. Loode tammik oli kunagi Kuressaare linnalähedane karjamaa, mis praegu asub Kuressaare kesklinnast u kolm kilomeetrit edelas.

                                               

Seljamäe õppematkarada

Seljamäe õppematkarada asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Tudusoo maastikukaitsealal. 5 km pikkune matkarada kulgeb ümber Punasoo lõunaosa. Õpperada tutvustab Seljamäge, palumännikut, siirdesood ja Põdraallikaid. Rakvere poolt tulles näitab teeviit enne Tudu Tudusoo maastikukaitsealale. 5 km kaugusel Punasoo ja Järvesoo vahel asub parkimisplats, katusealune ning lõkkeplats. Rajale jäävad ka puhkepaviljonid ja lõkkeplatsid.

                                               

Vanapagana õpperada

Matkaaja algus- ja lõpp-punkt on Vanapagana metsamaja juures, kuid rada võib alustada ka käbikuivati juurest või Tõrvaaugult. Üldiselt metsas kulgev rada viib läbi endise Tõrvaaugu küla ning seda saab läbida ainult jalgsi. Raja keskmine läbimisaeg on umbes 1–1.5 tundi. Rada on umbes 3 kilomeetri pikkune ning peale vaadates ringikujuline. Rada on looduses märgitud sinise värviga puutüvedel, punase-kollase värviga madalatel postidel ning ristumiskohtadel asuvate teeviitadega.

                                               

Viitna loodusõpperada

Viitna loodusõpperada on õpperada, mis asub Viitna maastikukaitsealal, Lääne-Viru maakonnas. Rada algab Viitna Pikkjärve põhjakaldalt viib kõigi kolme järve äärde ning tutvustab jääaja kujundatud pinnavorme, nende teket ning seal kasvavaid metsakooslusi. Õpperajal on 27 huvipunkti. Rada tähistavad valged märgid puudel, mille keskel on roheline triip. Samuti asub rajal 3 infotahvlit, 28 infoalust, märjemates kohtades laudrada, vaateplatvorm, purre, 2 kuivkäimlat ja 4 prügikasti.

                                     

ⓘ Eesti õpperajad

  • kuuluvad ka looduse õpperajad Oandu - Ikla matkatee Piusa ürgoru matkarada Väike Väerada Pieterpad loodusrada Matkaraja mõistest. Eesti matkaradade trükised
  • ehk loodusreservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest näiteks õpperajad ja puhkepiirkondadest. Esimene rahvuspark oli Yellowstone i rahvuspark
  • jalutusrada või matkarada, mis on varustatud õppeotstarbelise teabematerjaliga. Õpperajad toetavad õuesõpet. Loodusõpperadadel ei keskenduta vaatamisväärsustele
  • Looduse õpperajad Jaan Eilart kuulus koos Voldemar Panso, August Sanga, Karl Adra, Juhan Smuuli, Friedebert Tuglase ja teistega oma kaasaegsete eesti kultuuritegelaste
  • luidet ja Aabla raba ning viib mööda Pikanõmme vaatetornist ja Majakivist, Eesti kolmandast suurimast rändrahnust. Vaade Aabla raba läbivale õpperaja laudteele
  • Läbimiseks kulub umbes paarkümmend minutit. Raja lõpus asub Sopa allikas, mis on Eesti sügavaim allikas 4, 8 meetrit Allikas on oma nime saanud kunagise Sopa
  • maakonnas Viljandi vallas, Viljandi linnast 6 km kaugusel. See tutvustab Eesti kõige levinumaid kõvalehtpuid. Õpperada algab Heimtali mõisasüdamest Viljandi
  • mille üks ots asub põhjaranniku lähedal RMK Oandu looduskeskuses ning teine Eesti - Läti piiril Iklas. Jääajal peatus praeguse Jussi nõmme alal taanduva liustikujää
  • Mõnikümmend tuhat aastat tagasi valgus Skandinaavia mägialadelt praeguse Eesti territooriumile 0, 5 - 2 kilomeetri paksune jääkilp, mis tõi endaga kaasa kivirüngad
                                               

Heimtali õpperada

Heimtali õpperada on õpperada Viljandi maakonnas Viljandi vallas, Viljandi linnast 6 km kaugusel. See tutvustab Eesti kõige levinumaid kõvalehtpuid. Õpperada algab Heimtali mõisasüdamest Viljandi poole minnes Heimtali viinaköögi juurest, kus asub ka parkla, infotahvel ja käimla. Õpperada koosneb kahest osast: 2.5 km pikkune rada ja 1.2 km pikkune rada, mis mõlemad algavad ja lõpevad parkla läheduses. Rada on osaliselt kaetud hakkpuiduga ning rajal on palju astmestikke.

Ingatsi õpperada
                                               

Ingatsi õpperada

Ingatsi õpperada on Kuresoo rabas asuv õpperada Sandra külas Põhja-Sakala vallas Viljandimaal. Raja pikkus on 4.3 km. Rajal asuvad vaatetorn, 8 pinki, 5 puhkekohta ja kuivkäimla.

                                               

Kamari–Kärevere veerada

Kamari–Kärevere veerada rada) on mööda Põltsamaa, Pedja ja Emajõge kulgev veerada. Rada peaks algama Kamarist ja lõppema Käreveres. Raja pikkus on 75 km. Rada jääb Alam-Pedja looduskaitseala piiresse.

Kopraraja õpperada
                                               

Kopraraja õpperada

Koprarada on 1.8-kilomeetrine õpperada Soomaa rahvuspargis. Õpperada saab alguse Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse kõrvalt. Rajal olles saab jalutada läbi kuusiku, sõnajala-kaasiku ja lodumetsa, lõpuks jõuab rada välja Mardu oja äärde. Õpperaja infotahvlitelt saab teavet kobraste ehituskunsti kohta. Rajale pääseb ka lapsevankri ja ratastooliga. Invaraja pikkus on 660 meetrit. Talvel ja kevadel võib rada olla üleujutatud.

                                               

Kuuraniidu õpperada

Kuuraniidu õpperada on Soomaa rahvuspargis Sandra külas Põhja-Sakala vallas Viljandimaal asuv õpperada, mis kulgeb läbi Kuuraniidu kõdusoometsa. Raja laudtee algab ja lõppeb samas punktis, raja pikkus on 1 km. Rajal on puhkekohad ja vaatetorn. Raja alguses on parkla, kuivkäimla, infostend, lõkkekoht grillrestiga ja telkimisvõimalus kuni viiele 4-kohalisele telgile.

                                               

Majakivi-Pikanõmme õpperada

Majakivi-Pikanõmme õpperada asub Juminda poolsaarel, Lahemaa rahvuspargi alal, Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndis. Rajal on kaks lähtekohta - parkla Leesi-Hara tee ääres, Virve küla ligidal, ja parkla Aabla-Tapurla tee ääres, umbes 2.5 km Pedaspeast või Kolga-Aablast. Rada läbib Pikanõmme luidet ja Aabla raba ning viib mööda Pikanõmme vaatetornist ja Majakivist, Eesti kolmandast suurimast rändrahnust.

                                               

Meiekose õpperada

Meiekose õpperada lookleb esmalt piki Raudna ja Tõramaa jõe kallast ja viib tutvuma Tõramaa jõe suudmeala luhtadega, mis on üks osa Soomaa pärandmaastikest. Meiekose õpperada on 5.6 km pikk. Rada võib läbida jalgsi, jalgratta või hobusega ja talvel suuskadega. Meiekose õpperada ei jõua ringiga algpunkti tagasi, seega tuleb hoolitseda, et raja lõpus ootaks mõni sõiduvahend. Lisaks jääb matkarajale ka mitu lõkkekohta ja telkimispaika, kus aega veeta.

                                               

Nohipalo õpperada

Nohipalo õpperada saab alguse ja lõpeb Ilumetsa metsamaja juurest, kus on parkimisvõimalus kuni kolmele autole. Rajal on suunaviited ning 16 jahindust ja metsandust tutvustavat infotahvlit. Rada on 3 kilomeetri pikkune ja selle läbimiseks kulub ligikaudu 2 tundi. Õpperajal on mustikad, pohlad ja seened.

Riisa õpperada
                                               

Riisa õpperada

4.8 km pikkune õpperada kulgeb läbi raba ja rabaäärse metsa. Raja ääres asuvad puhkekohad, laukad, raba tutvustavad infotahvlid ja kuivkäimla. Rajal asuvast vaatetornist saab näha raba vaadet. Raja lähedale jääb juba kiviajal asustatud Riisa küla ja Navesti jõgi. Rada on võimalik läbida jalgsi, lapsevankriga ja ratastooliga läbitav invarada on põhirajast lühem 1.22 km. Sügisel saab rabast marju korjata, seal kasvavad murakad, kukemarjad, sinikad, mustikad ja jõhvikad.

                                               

Roiupalu õpperada

Roiupalu õpperada on õpperada Põlva maakonnas Põlva vallas Kiidjärve külas. Raja pikkus on 2.5 km. Rada jääb Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale. Vaatamisväärsusi: Linasoo ohvrikivi korgikuusk krokodillikuusk Palanumägi Ahja jõgi. Hatiku oja rekordmänd Kunnimägi Sõnajalamägi

                                               

Saarjõe õpperada

Õpperada kulgeb Saarjõe kallastel. 8-kilomeetrise raja läbimiseks peaks varuma piisavalt aega, et jälgida ka infotahvleid, ja aastaajast lähtuvalt sobivad jalanõud rada võib märg olla. Rajal võib näha koprakäike. Raja alguses on lõkkekoht, kus võib koguda infot metsavendade eluolu kohta. Rada on tähistatud sinise värviga puutüvedel.

                                               

Selli-Sillaotsa õpperada

Selli-Sillaotsa õpperada asub Tartumaal Tartu vallas Alam-Pedja looduskaitsealal. Õpperada algab Laeva–Palupõhja teelt Sellilt, läbib suure kaarega Laeva soo lõunaosa ja selle ümbritseva soometsa- ja palumetsavööndi ning lõpeb jälle Laeva–Palupõhja teel Sillaotsas. Kaar läbi soo on 3.5 km pikk, ringtee tagasi Sellini lisab 1.2 km kruusateed.

Öördi õpperada
                                               

Öördi õpperada

Öördi õpperada on 2.4 kilomeetrit pikk ning juhatab Öördi järveni, mis on Soomaa ainus järv. See on jäänukjärv kunagisest jääjärvest. Järve pindala on 4.4 ha. Öördi raba on tekkinud sügavaveelise järve kinnikasvamisest ning raba turbalasund ulatub 9.5 meetri sügavusele.

Users also searched:

...
...
...