Back

ⓘ Looduskaitse ..




                                               

Looduskaitse

Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Uuemates eestikeelsetes allikates ei püüta eristada termineid loodushoid ja looduskaitse ", vanemad allikad nt "Ökoloogialeksikon" püüavad aga vahet teha. Umbes 1980ndateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, nüüdisajal on see vastupidi. Looduskaitsepiiride hägustumise ja mitmepalgelisuse tõttu on sageli eraldi määratletud nõndanimetatud klassikaline looduskaitse, mis keskendus ül ...

                                               

Aasta putukas (Läti)

Aasta putukas on putukaliigile antav aunimetus, mille valimist Lätis korraldab Läti Entomoloogiaühing aastast 1999. 2008 – hiidsikk Ergates faber 2017 – suur palvetajaritsikas Mantis religiosa 2011 – suur-mosaiikliblikas Euphydryas maturna 2009 – pääsusaba Papilio machaon 2020 – sirelased Syrphidae 2004 – vesineitsik Calopteryx 2003 – surulased Sphingidae 2005 – harilik sipelgakiil Myrmeleon formicarius 2007 – kaerasori gryllotalpa 2019 – hallasääsk Anopheles maculipennis 2000 – ninasarvikpõrnikas Oryctes nasicornis 1999 – kakstäpp-lepatriinu Adalia bipunctata 2013 – sinitiib-tirts Oedipod ...

                                               

Brundtlandi komisjon

Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon oli 1983. aastal ÜRO juures moodustatud ja Gro Harlem Brundtlandi juhitud komisjon, mille ülesandeks oli säästliku arengu põhimõtete määratlemine.

                                               

Eesti punane raamat

Eesti punane raamat ehk punane nimestik on Eesti riigi territooriumil leitud looduslike liikide andmestik, mis annab hinnangu liikide ohustatusele ehk nende väljasuremise tõenäosusele. Eesti punase raamatu eesmärgiks on meie ala asustavate elustikuliikide ja madalamate taksonite ning koos sellega kogu looduse seisundi hindamine, tähelepanu pööramine liigilise mitmekesisuse vähenemise ohule, üleskutse esitamine selle ohu ärahoidmiseks ning alusteadmiste andmine looduskaitselise tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. Punaste nimestike pidamise algatus on pärit Rahvusvahelisest looduskaitsel ...

                                               

Elupaigatüüp

Loodusdirektiivi elupaigatüüp ühendab omadustelt sarnaseid elupaiku, mille säilitamist peetakse Euroopa Liidus oluliseks, nende kaitseks on moodustatud Natura 2000 alad. Elupaigatüübid on loetletud Loodusdirektiivi I lisas; iga Euroopa Liidu liikmesriik, sealhulgas Eesti, on koostanud tema territooriumil esinevate elupaigatüüpide kirjeldused. I lisas olevate elupaigatüüpide rühmad on järgmised: Jäiklehised võserikud Ranniku- ja sisemaaluited Paljandid ja koopad Looduslikud ja poollooduslikud rohumaad Soode elupaigad Rannikud ja soolakud Metsade elupaigad. Mageveekogud Parasvöötme nõmmed ja ...

                                               

Elupaikade direktiiv

Elupaikade direktiiv on üks kahest Euroopa Liidu looduskaitse direktiivist. Direktiivi ülesanne on kaitsta ohustatud looma- ja taimeliike ning nende elupaigatüüpe ja kasvukohti. Kaitsmisega aidatakse kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi eesmärkide saavutamiseks on loodud loodusalade võrgustik Natura 2000. Direktiiv võeti vastu 21. mail 1992, kuid seda on hiljem mitu korda muudetud, viimati 2013. aastal seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega Euroopa Liiduga.

                                     

ⓘ Looduskaitse

  • tegutsenud valitsusasutus. KKI sai alguse 1988 1991 tegutsenud Riiklikust Looduskaitse Inspektsioonist. Aastail 1991 1995 moodustas see ühe keskkonnaministeeriumi
  • Looduskaitse biogeograafia inglise conservation biogeography on vastselt eristatud teadusharu, mis käsitleb biogeograafiliste põhimõtete, teooriate ja
  • alustati 1975. aastal Eerik Kumari eestvedamisel Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjonis. Raamatu teaduslik käsikirjaline variant neljas eksemplaris
  • Eesti Noorte Looduskaitse Ühing ENLÜ on ühendus, mis propageerib noorte loodusteadvuse kasvu ja aitab kaasa loodus kaitse teemaliste probleemide lahendamisele
  • aastast töötas looduskaitse ja kalakaitse valdkonnas. Aastatel 1963 1981 töötas Eesti NSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi Looduskaitse Valitsuses
  • omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Haanja valda. Külas asub looduskaitse all olnud Klaasi tamm. Maa - amet, vaadatud 21.11.2020. Eesti 2011. aasta
  • omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Haanja valda. Külas asub looduskaitse all olnud Majori tamm. Mäe - Murati endine küla Maa - amet, vaadatud 21
  • omavalitsuste haldusreformini asus küla Vastseliina vallas. Külas asuvad looduskaitse all olnud Pedajamäe männid. Maa - amet, vaadatud 21.11.2020. Statistikaamet
  • omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Misso valda. Külas asub looduskaitse all olnud Kriiva kask. Maa - amet, vaadatud 21.11.2020. Statistikaamet
                                               

Adaptiivne kaitsekorraldus

Adaptiivne kaitsekorraldus ehk kohanduv kaitsekorraldus on kaitsekorraldus, mille käigus kogutakse pidevalt andmeid objekti seisundi ja kaitsekorralduslike tööde tulemuslikkuse kohta ning tuginedes nende andmete jooksvale analüüsile, kohandatakse kaitsekorraldust vastavalt ökosüsteemi terviklikkuse hoidmise vajadustele. Kohanduv kaitsekorraldus tugineb peaasjalikult kohanduva majandamise inglise adaptive management lähenemisviisile ja põhimõtetele.

Asendustaastamine
                                               

Asendustaastamine

Asendustaastamine inglise compensatory mitigation on hävinud või tugevasti kannatanud populatsiooni või elupaiga asendamine uuega kuskil mujal. Üks võimalikest keskkonnamõju hinnangutes nõutavatest "leevendavatest meetmetest".

Biosfäärikaitseala
                                               

Biosfäärikaitseala

Biosfäärikaitseala on rahvusvahelise tähtsusega kaitseala, mis on tunnustatud UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" alusel. 2007. aastal oli The World Network of Biosphere Reservesi andmeil 105 riigis kokku 529 biosfäärikaitseala. Eesti ainus biosfäärikaitseala on Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Selle põhimäärus küll tühistati Eesti valitsuse poolt 2006. aastal, kuid UNESCO tunnustab seda endiselt. Biosfäärikaitseala tegevust juhib Sihtasutus Biosfääri Programm.

                                               

Euroopa kaitsealade diplom

Euroopa kaitsealade diplom on 1965. aastal asutatud diplom, millega Euroopa Nõukogu tõstab esile Euroopa erandliku tähtsusega kaitsealasid. Diplom antakse viieks aastaks ja see on uuendatav. XXI sajandi teise kümnendi seisuga oli diplomi saanud üle 60 kaitseala 23 riigist. Eestis on ainsana diplomi saanud Matsalu rahvuspark.

                                               

Ex situ looduskaitse

Ex situ looduskaitse on elurikkuse komponentide kaitse väljaspool nende looduslikku esinemiskohta. Kaitsealuseid liike hoitakse sel puhul näiteks looma- või botaanikaaedades. Ex situ looduskaitse vastand on in situ looduskaitse.

IBA
                                               

IBA

IBA ehk Tähtsate linnualade projekt on projekt, mille eesmärk on välja selgitada tähtsamad lindude pesitsus- ja talvitusalad ning rändepeatuspaigad kogu maailmas ja organiseerida nende kaitset. Projekti algataja on looduskaitseorganisatsioon BirdLife International. Eristatakse rahvusvahelise ja rahvusliku tähtsusega linnualasid. Eestis käivitus tähtsate linnualade projekt Eesti Ornitoloogiaühingu juures 1991. aastal.

                                               

In situ looduskaitse

In situ looduskaitse ehk looduskaitse looduses elurikkuse komponentide kaitse nende looduslikes esinemiskohtades.

                                               

Kaitsealade võrgustik

Kaitsealade võrgustik on kaitsealade süsteem, milles üksikkaitsealad täiendavad üksteist ning moodustavad ühendusteede abil tervikliku võrgustiku, mis kaitseb elurikkust võimalikult täielikult ja suurel alal.

                                               

Karstikaitseala

Aula karstikaitseala Paeala karstikaitseala Palamulla karstikaitseala Pae karstikaitseala Aandu karstikaitseala Uhaku karstikaitseala Savalduma karstikaitseala Kostivere karstikaitseala Hageri karstikaitseala

                                               

Kohalik areng

Kohalik areng on majanduslik ja sotsiaalne ning looduskasutuse ja looduskaitsega seotud edenemine kogukonnas, mis on määratletud kindla, enamasti ühe kohaliku omavalitsuse või muu väiksema haldusalaga.

Users also searched:

...
...
...