Back

ⓘ Tõde ja õigus IV on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja Tõde ja õigus eelviimane osa, mis ilmus 1932. aastal. Neljas köide kujutab inimese võit ..




                                     

ⓘ Tõde ja õigus IV

"Tõde ja õigus" IV on Eesti kirjandusklassiku A. H. Tammsaare romaanisarja "Tõde ja õigus" eelviimane osa, mis ilmus 1932. aastal.

Neljas köide kujutab inimese võitlemist iseendaga ja tegevuskohaks on Tallinn. Samuti pakub see Eesti ühiskonna ajaloofilosoofilist tõlgendust tsivilisatsioonikriitikana, mis meenutab O. Spengleri "Õhtumaa allakäiku."

Teoeses on äärmiselt palju dialooge, lugejani jõuavad abielupaari omavahelised probleemid ning läbi kohtuprotsessi ja pihtimuste saab vaadata ka tegelaste teadvusesse ning hinge.

Tegelased kujutavad endast Esimese maailmasõja ajal rikkaks saanud ja Eesti Vabariigis tõusikseltskonnaks saanud inimesi. Romaanis valitseb ängistav meeleolu, mille loovad majanduskriis, hoolimatus riigi ja isamaa suhtes, riigi ja rahva paljaksröövimine, lokkav korruptsioon, mustad tehingud ja isiklike kirgede rahuldamine. Sellises atmosfääris peab Indrek rasket võitlust iseenda ja oma õnne pärast.

Indrek kehastab justkui uustestamentlikku lunastajarolli. Mari teadvuses olid Jussi surm ja Indreku visatud kivi ühinenud ja Indrek on Mari kohtumõistjaks, mistõttu peab just tema halastama ja lunastuse tooma. Nii jääbki Indreku kanda Mari süü, kuid Indrekule on läbi kannatuste antud ka lunastaja roll. Neljandas köites loodabki Indrek oma süü lunastada Karinile süüd tekitavate saladuste avaldamise kaudu ja ta räägibki naisele, kuidas ta oma ema kiviga viskas ja kuidas ta talle tolle palvel surmava annuse valu vaigistavat rohtu andis. See saladus on justkui Karini ja Indreku abielu sakraalne alus, kuid kui nende abielu on karile jooksnud, paiskab Karin selle Indrekule võõra inimese kuuldes näkku. Indreku ja Karini suhetes peegeldub ka üks Tammsaare lemmikteemasid – mehe-naise võimetus teineteist mõista. Karin tunneb tühjust uue ajastu sunnil, mil armastus ja pere on muudetud seltskondlikuks formaalsuseks ja inimsuhteid mõõdetakse nende fassaadi järgi. Ta tunneb, et on jõuetu tegemaks end Indrekule mõistetavaks.

Karin ja Indrek moodustavad samasuguse vastandite paari nagu Andres ja Pearugi. Nimelt tahab Indrek maailma mõistusega kontrollida, seda süstematiseerida ja analüüsida, kuid Karin on kahtleja ja tõdedega mängija. Tema eesmärk on jõuda lõpliku tõeni ning paljastada ka kõik varjatu, kuid samas ei rahuldu ta ühegi tõega. Tihti peegeldab Karin lugejale Indreku sisemaailma. Karinis ilmnevad inimest juhtivad irratsionaalsed tungid nt. armastus, võimuiha ja süütunne ning ta vallandab neid ka teistes. Indreku provotseerimisega saavutab ta viimase vabanemise sisemisest paigalseisust ja avab tema hingeelu keerukuse.

Indreku naise Karini iseloomus on nähtud sarnasusi Tammsaare naise Käthe Hanseni omaga ja tegelikult ongi teos pühendatud Käthele. Tammsaare tütar Riita leiab, et Karini loomisel on olnud kolm prototüüpi: Käthe Hansen, Marta Simsivarti neiupõlvenimega Uibopuu ja Karin Bauman.

Mõned kriitikud hindavad "Tõe ja õiguse" IV raamatut parimaks osaks pärast I jagu, mõned on seda pidanud lausa terve romaanitsükli parimaks osaks, kuid Kanada filmirežissöör Bernard Émond, kes peab "Tõe ja õiguse" I osa šedöövriks, hindab IV osa abielusaagat "erakordselt halvaks".

Teos on tõlgitud soome 2010, saksa 1940 ja 1988, prantsuse, vene, tšehhi ja läti keelde.

Kultuuriministeeriumi toetusprogrammi "Eesti kirjandus" tulemusel saab selle teose Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiivist DIGAR tasuta alla laadida

                                     

1. Sisukokkuvõte

Indrek peab kooliõpetaja ametit ning ta on loonud pere. Nimelt on tal naine Karin ja kaks tütart, kelle eest hoolitseb ustav ning natuke salapärane teenija Tiina. Juba enne romaani algust aga on paarikesel alanud abielukriis, kuna Karin ei tule oma elu sisustamisega hästi toime. Ta süüdistab meest selles, et too ei armasta teda enam nii tuliselt kui mesinädalatel. Indrek on tõsist tööusku ja püüab seda sisendada ka naisele. Karin aga käib kohvikus ja olengutel, kus vohab võrdlemisi labane uusrikaste seltskonnaelu. Ehkki Karin on tõusikuprouadest tunduvalt sisukam naine, nakatavad ajastule omased väärtusorientatsioonid ka teda, mis aga kiirendab eemaldumist Indrekust. Abielukriis aga muutub sügavamaks, kuna Karin õrritab Indrekut. Lõpuks haarab Indrekut pime viha ning ta tühjendab Karini suunas revolvri. Kuigi Karin arvab, et Indrek tegi seda armukadedusest, siis tegelikult toimis mees nii, kuna ei suutnud taluda oma naise madalat käitumist. Indrek laseb aga mööda ja kohus karistab teda tingimisi. Surma jookseb aga Karin ise. IV jagu lõppeb Indreku poolt öeldud lausega: "Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda."

                                     
  • Tammsaare romaanile Tõde ja õigus Eelma tutvustas end nende illustratsioonide kaudu kui rahulikku, elu ja elunähtusi kainelt vaatlevat ja oma vaatlustes
  • kirjandusauhind Jaan Kross 2014 Jaan Krossi kirjandusauhind romaani Tõde ja õigus tõlge soome keelde Vieraalla maalla, novelle, 1983, WSOY Pitkä nuoruus
  • 1934 1932 a. ja 1933 a. algupärase kirjandusliku toodangu eest: I auhind 1500 krooni A. H. Tammsaare, romaani Tõde ja õigus IV ja V osa. III auhind
  • jumal 1977 Tõde ja õigus 1978 ja Kihnu Jõnn 1980 1952 Otškar Gorbatovi Isade noorus 1953 Koletis Prints Karnauhhova ja Brauzevitši Helepunane
  • Undiin Andres Tammsaare ja Kasterpalu Tõde ja õigus Pierre Cauchon Anoiulh ja Undi Lõoke taeva all Hamlet Shakespeare i ja Undi Hamleti tragöödia
  • 1979 Keisri hull 1984 ja Doktor Karelli raske öö 1994 Anton Hansen Tammsaare Tõde ja õigus II põhjal Armastus ja surm 1984 Eino Tamberg
  • tema paljude rollide seas oli ka Jussi roll A. H. Tammsaare romaanil Tõde ja õigus põhinevas lavatükis. Soome harrastusteatris tegi ta koostööd lavastaja
  • õnnesoov sünnipäevaks: Reklaam. A. H. Tammsaare. Tõde ja õigus 2. jagu: Romaan. A. H. Tammsaare. Tõde ja õigus 3. jagu: Romaan. Artur Adson. Ise idas silmad
  • Tammsaare Osvald Toominga Tõde ja õigus 1980 Veera Olev Antoni Laudalüürika 1982 Melania Gorki Jegor Bulõtšov ja teised 1982 Claire, vana daam
  • diplomilavastus Noorsooteatris, 1976 Maurus Anton Hansen Tammsaare Tõde ja õigus Teine osa Tallinna Linnateatris, 2006 Aivar Tommingas on osalenud

Users also searched:

tõde ja õigus 4 kokkuvõte,

...
...
...