Back

ⓘ Eesti maavarad ..




                                               

Graptoliitargilliit

Graptoliitargilliit on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim. Sarnaselt kukersiidiga kuulub ka graptoliitargilliit põlevkivide hulka.

                                               

Kukersiit

Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus, lisaks veel Austraalias ja USA Michigani, Illinois, Wisconsini, Põhja-Dakota ja Oklahoma osariikides Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud tsüanobakteri arvatavasti Gloeocapsomorpha prisca jäänustest. See bakter on lähedane tänapäevasele bakterile Entophysalis major, mis elab madalas vees ning moodustab mere ja maa piiril kividele rohekat kilet. Kukersiit on üks maailma kõige rikkamatest põlevkivilademetest: rohkem kui 40% sellest moodustab orgaaniline ollus ning 66% sellest ...

                                               

Lubjakivi

Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest. Peamine mineraal lubjakivi koostises on kaltsiit vahel ka kaltsiidi polümorfne erim aragoniit. Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist CaCO 3. Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes anna ...

                                               

Maavarade kaevandamine Eestis

Maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või mille lasundi lasumistingimused vastavad maapõueseaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele või uuringu tellija esitatud nõuetele ja mille lasund või selle osa on keskkonnaregistris arvele võetud. Maavarade otsimist, kaevandamist ja määratlemist reguleerivad mitmed erinevad seadused ja määrused, näiteks maapõueseadus, kaevandamisseadus, keskkonnamõju hindamise ja juhtimise seadus, looduskaitseseadus ning haldusmenetluse seadus. Nimetatud määruste ja seaduste peamine eesmärk on tagada maavarade säästlik ja otstarbe ...

                                               

Paekivi

Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi on ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalises Paleobalti meres 472–417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga. Põhja-Eestis tekkis esialgu glaukoniiti ja raudooide sisa ...

                                               

Sooraud

Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum. Soomaak on limoniit, mis on ladestunud rauarikkast põhjaveest soisel alal. Soomaagist hakati Eesti alal rauda sulatama meie ajaarvamise alguse paiku ja seda tehti 17.–18. sajandini. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel ja seda tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukoh ...

                                     

ⓘ Eesti maavarad

  • Põhja - Eesti maapõues on maagaasi. Olulisimad Eesti maavarad on kukersiit põlevkivi ja fosforiit. Peale nende on Eesti maavaradeks: savi, liiv, kruus, karbonaatkivimid
  • geofüüsika teadmisi maavarade otsimisel. 1991 Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad Eesti Geoloogia Selts 1946 Eesti NSV maavarad Artur Luha
  • karjääri aluspõhja paljand. Ürglooduse objekt: Aluspõhja paljand Kunda - Aru karjääris Eesti Looduse Infosüsteemis Aru - Lõuna lubjakivikarjäär Eesti maavarad
  • võisid purustavat mõju avaldada ka tektoonilised protsessid. Eesti maavarad Eesti maavarad Vaadatud 21.11.2013. Digiraamatud, ajakirjad digira.ee
  • kivimite koostisest, vanusest ja lasumusest mitte ainult maapinnal, vaid ka sügavamal. Geoloogiline kaardistamine Eesti geoloogiline kaart ja maavarad
  • labori vanemteadur. Uurimisvaldkond: Eesti maavarad peamiselt klaasiliivad, savid, rauamaagid, polümetallid, Eesti aluspõhja polümetalne maagistumine
  • 2020. Eesti haldus - ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014. Kultuurimälestiste riiklik register. Mälestis nr 11666. Kalmistu Maavarad Suuremäe
  • km² suurune maardla. Eest maavarad 21.04.2014 Eesti entsüklopeedia veebiversioonis Töid diatomiidi kaevanduses 1937 Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr
  • kristallide teradest. Teraliste agregaatidena esinevad paljud tardkivimid ja maavarad Sageli annab agregaati moodustavate terade kuju sellele veel täiendava
  • 1963 2002 Eesti Geoloogiakeskuses mitmesugustel ametikohtadel sh peageoloog ja maavarade osakonna juhataja Uurimisvaldkonnad: maavarad kui looduslikud
  • : Puura, Väino Kalm, Volli Puura, Ivar toim. Eesti geoloogiline ehitus ja maavarad Ekskursioonijuht. Tallinn: Eesti Geoloogia Selts, lk. 70 72.
                                               

Eesti Maavarade Komisjon

Eesti Maavarade Komisjon on aastal 1990 asutatud, praegu Eesti Keskkonnaministeeriumi alluvuses tegutsev komisjon, kuhu kuulub geoloogia, mäenduse, keskkonnakaitse ja teiste erialade asjatundjaid. Komisjoni põhiülesanne on nende põhimääruse järgi "Keskkonnaministeeriumi nõustamine maapõue uurimise ja kasutamise ning maavarade arvestamise, maavaravarude kinnitamise, kvalifitseerimise ja mahakandmise ning kaitse küsimustes".

                                               

Järvemaak

Järvemaak on järves tekkinud peamiselt raua ja mangaaniühendite konkretsioonide kogum. Hüdrogötiidi sisalduse tõttu on järvemaagis märkimisväärselt rauda kuni 60%. Ajalooliselt on järvemaagist toodetud rauda, ka Eestis. Eestis on järvemaaki palju Vagula järves.

Vasalemma marmor
                                               

Vasalemma marmor

Vasalemma marmor on valkjashall hästi töödeldav marmorilaadse struktuuri ja tekstuuriga lubjakivi, mida leidub Vasalemma ja Padise ümbruse maapõues. Seda marmorit on kasutatud ehituskivina ja skulptuuritöödes. Ehituskivina on seda kasutatud nt Padise kloostri ja Keila kiriku ehitamisel.

Users also searched:

...
...
...