Back

ⓘ Paisud ..




                                               

Assuani pais

Assuani pais on pais Egiptuses Niiluse jõel Assuani lähedal. Paisu geograafilised koordinaadid on 23° 58′ 14″ N, 32° 52′ 40″ E. See asub umbes 7 km 20. sajandi alguses valminud vanast paisust lõuna pool. Assuani lähedale otsustati pais rajada 19. sajandi lõpus, et reguleerida jõe veehulka ja üleujutusi kontrolli all hoida ning ühtlasi rajada põldude niisutussüsteemid. Esimene pais valmis aastal 1902. Seda ehitati kahel korral kõrgemaks, kuid 1946. aastal otsustati vana paisu ümber ehitamise asemel rajada uus. Uue Assuani paisu ehitamist alustati 1960. aastal Egiptuse ja Nõukogude Liidu pro ...

                                               

Hooveri pais

Hooveri pais on pais Ameerika Ühendriikides Colorado jõel Black Canyonis. Pais asub Nevada ja Arizona osariigi piiril umbes 48 km Las Vegasest kagu pool ja umbes 10 km kaugusel Boulder Cityst kirdes. Selle geograafilised koordinaadid on 36° 0′ 56″ N, 114° 44′ 16″ W. Hooveri pais on betoonist gravitatsiooniline kaarpais, mille pikkus on 379 meetrit ja kõrgus 221 meetrit. Pais on alusel 200 m lai ja tema hari on 14 m lai. Hari asub 376 m kõrgusel merepinnast. Paisu kogumaht on 2.48 miljonit m³ ja ta võimaldab endast läbi lasta vooluhulka 11 tuhat m³/s. 20. sajandi alguses hakati kavandama Co ...

                                               

Kolme Kuristiku tamm

Kolme Kuristiku tamm on Jangtse jõel asuv, maailma suurimate hulka kuuluv pais. Asub Hubei provintsi Yichangi ringkonna õigustega linnas. Paisu ehitamist alustati 1994. aastal ja see sai täielikult valmis ning avati pidulikult 2012. aastal. Paisu tekitatud veehoidla jätab vee alla 1000 km 2. Üleujutatavate alade tõttu pidi elukohta vahetama 1.9 miljonit inimest. Kolme Kuristiku tamm on Hiinas Suure Hiina müüri järel suuruselt teine ehitis. Samuti on hiiglaslik ehituse eelarve, 60 miljardit USA dollarit. Paisu pikkus on 2335 meetrit ja kõrgus 101 meetrit. Pais asub merest 1500 km kaugusel. ...

                                               

Orovillei pais

Orovillei pais on pais Featheri jõel USA-s Californias. Pais asub Orovillei linnast idas. Orovillei pais on 235 meetriga USA kõige kõrgem pais, mis toodab hüdroelektrienergiat, varustada veega ja kontrollida üleujutusi. Tammi tõttu tekkis Featheri jõele suuruselt teine inimtekkeline järv Californias, milles on 4.3 triljonit liitrit vett. Orovillei paisu hakati ehitama aastal 1961. Ehituse käigus esines mitmeid üleujutusi. Pais valmis 1967 ning hakkas elektrit tootma 1968. Aastast 1968 on Orovillei paisu tõttu ümber suunatud osa Featheri jõe vooluhulgast California akvedukti, mis varustab v ...

                                               

Pumpelektrijaam

Pumpelektrijaam ehk hüdropumpjaam ehk hüdroakumulatsioonijaam ehk pumphüdroakumulatsioonijaam on hüdroelektrienergiat salvestav rajatis, mida kasutatakse elektrivõrgu balansseerimiseks energia salvestamiseks. Energia salvestamiseks kasutatakse gravitatsiooni potentsiaalset energiat, pumbates vett madalamast veehoidlast kõrgemasse. Pumpamiseks kasutatakse tavaliselt odavat elektrienergiat vähese tarbimise ajal. Suure energianõudlusega aegadel vabastatakse hoitav vesi elektri tootmiseks läbi hüdroturbiinide. Kuigi kaod süsteemis muudavad jaama energianegatiivseks, siis on see siiski kasulik ...

                                               

Kaiserbach

Kaiserbach on jõgi Tiroolis Austrias Kaisertali orus Kaiseri mägedes Tiroler Unterlandis. See algab u. 1500 m kõrgusel Stripsenjochi sadula juures ja suubub Kufsteini Untere Sparcheni kvartalis Inni. Kaiserbach oli metsanduse jaoks oluline kuni 20. sajandi alguseni. Langetatud palgid veeti paljudelt Kaisertali külgorgude metsastelt mäekülgedelt jõkke. Kaiserbachi tõkestati mitme ülevoolupaisuga. Lüüsiväravate hilisemal avamisel tekkis tugev vool, mis võimaldas kokkuseotud palke mitmes etapis Kufsteini transportida. Paisud olid tuntud kui Klausen ja palgitransport kui Trift. Tänapäeval on s ...

                                     

ⓘ Paisud

  • kividest, betoonist või ka vähem vastupidavatest materjalidest, nagu puutüved. Tüüpilised vesiehitised on tammid, paisud lüüsid, poldrid jne. Liigveelase
  • põldudel. Nende võtete hulka kuuluvad vallid, terrassid, kuivenduskanalid, paisud tammid, tugiseinad jne. Olemasolevate jäärakute laienemise vältimiseks
  • vee hulka paisu abil. Hüdroenergia on taastuvenergia. Paisud häirivad jõe ökosüsteemi. Paisud segavad kaladel ülesvoolu kudema minemast. Kalade aitamiseks
  • mis võimaldas kokkuseotud palke mitmes etapis Kufsteini transportida. Paisud olid tuntud kui Klausen ja palgitransport kui Trift. Tänapäeval on säilinud
  • Tallinn - Käsmu 2009 Jahtidega ajaloo faarvaatril. Tallinn - Käsmu 2009 Paisud Kaasautor Ruttar Roo. Tallinn 2010 Ahto Valter 100. Tallinn - Käsmu 2012
  • tekita õhusaastet. See on stabiilse toodanguga, aga jõele ette ehitatud paisud või üles paisutatud vesi võib tekitada palju keskkonnaprobleeme. Paisude
  • on pärssinud jõele rajatud kalade rännet takistavad paisud 2015. aasta lõpuks olid kõik jõe paisud saanud kalapääsu, kujundatud ümber kärestikuks või
  • veetaset ülemjooksul reguleerivad karst ja endiste hüdroelektrijaamade paisud Alamjooksul on jõgi laevatatav. Nagu ülejäänudki selle kandi jõed, jäätub
  • kasutab vett kahest veehoidlast, mida hoiavad kinni mõned Austria suurimad paisud Veehoidlate piirkond on saanud turismisihtkohaks, vaadetega Kaprunile ja
  • põhja lõunasuunaliselt. Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis järve ning suuremad paisud sellel on Tegeler See ja Große Wannsee järved. Berliini linna jäävad veel
  • kaitsetööstustehased, strateegilised sillad ja tunnelid, suurt tähtsust omavad paisud jne Riiklikku tähtsust omavate veoste valve nende transpordil. Kinnipidamiskohtade
Noraki pais
                                               

Noraki pais

Noraki pais on Noraki hüdroelektrijaama pais Vahši jõel Tadžikistanis. 304 meetri kõrgune pais on maailma kõrgeim. Noraki hüdroelektrijaama võimsus on 3015 megavatti. Seal toodetakse kuni kolmveerand riigis tarbitavast elektrienergiast. Tadžikistan ei suuda siiski oma elektrienergiavajadust ise katta. Noraki pais ehitati aastatel 1961–1980.

Users also searched:

...
...
...