Back

ⓘ Rukkilill on rohttaim korvõieliste sugukonnast jumika perekonnast. Rukkilill on 1969. aastast Eesti rahvuslill. Rahvuslille valimine sai alguse 1968. aastal ETV ..




Rukkilill
                                     

ⓘ Rukkilill

Rukkilill on rohttaim korvõieliste sugukonnast jumika perekonnast. Rukkilill on 1969. aastast Eesti rahvuslill. Rahvuslille valimine sai alguse 1968. aastal ETV saatesarjas "Tammelehe viktoriin". ETV ja Eesti Looduskaitse Seltsi koostööna valminud saates küsiti inimeste arvamust, milline võiks olla meie rahvuslik lill. Pakkumisi kogunes 38 erinevale lillele. Avalikkus sai teada kinnitatud Eesti rahvuslillest 1969. aastal ajakirja "Eesti Loodus" juunikuu numbrist.

                                     

1. Levila ja kasvukoht

Pealevila on Euroopa ja Põhja-Ameerika, kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta arheofüüt. Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud. Rukkilill kasvab peamiselt põlluumbrohuna eriti taliviljapõldudel, kuid ka tee- ja kraaviservadel ning jäätmaadel. Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju.

                                     

2. Kirjeldus

Rukkilill on ühe- või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15 cm kuni 1 meeter.

Rukkilille lehed on lihtlehed, mille pealmine pind on helbelistest karvadest valkjas kuni hallikas, alakülg viltjaskarvane. Juurmised ja alumised varrelehed on süstjad, veidi tömbi tipu ja terve kuni lõhestunud servaga, rootsulised. Need kuivavad varakult. Keskmised ja ülemised varrelehed on kitsamad, tipul teritunud, enamasti terveservalised, rootsutud. Nende pikkus on kuni 10 12.5 cm ja laius kuni 0.6 sm.

Varred kasvavad enamasti üksikult, on püstised ja harunevad enamasti keskpaigast või sellest veidi altpoolt. Varreharud on viltu üles suunatud ja pikad. Kogu vars on heledamate kantidega ja kaetud helbeliselt võrkjate valkjate kuni hõbedaste karvadega. Taimel on sammasjas harunev juur, mis ulatub mullas kuni 20 cm sügavusele.

Õied moodustavad korvõisiku, mis koosneb õisiku keskel asuvatest mõlemasugulistest putkõitest ja steriilsetest kellukjatest äärisõitest. Värvuselt on õied enamasti sinised, kuid võivad olla ka sinivioletsed, harvem purpurpunased, lillakasroosad kuni valged. Korvõisiku läbimõõt on 2.5–3.5 cm. Õisikul on munajas kuni 1.5 cm pikkune üldkatis. Korvõisikud on koondunud peaaegu kännasjaks liitõisikuks. Õitseb juunist septembrini oktoobrini. Taim on putuktolmleja

Rukkilille viljad on äraspidimunajad, veidi karvase pinnaga, keskmiselt 4 mm pikkused, helehallikad või kollakad seemnised. Seemnistel on 3–3.5 mm pikkune ruugjas pappus. Viljad valmivad alates juulikuust. Ühel taimel on seemneid üle 5000. Seemned levivad nii viljapõllu õlgedega, viljaseemnete sees ja ka loomade ning vee abil.

                                     

3. Kasutamine

Rukkilill on hea meetaim. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Peamised tolmeldajad on mesilased.

Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina.

Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi.

Mitmeid vorme ning sorte kasvatatakse aedades suvelilledena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks.

                                     
  • Tartusse püstitatud mitmeid teemakohaseid mälestusmärke, näiteks Murtud Rukkilill Tartu Memento asutati 23. aprillil 1989 ja algul tegutses see Eesti Õigusvastaselt
  • lõvilõug metsülane nartsiss nelk nurmenukk näkilill orhidee pojeng preeriakell prootea päevalill ratsuritäht roos rukkilill streliitsia tulp võsaülane ülane
  • noortaimedena. Otse kasvukohale külvatavad suvelilled: harilik saialill rukkilill harilik kosmos kalifornia läänemagun kipslilled harilik päevalill kivikilbik
  • Tartu Memento esimees aastatel 1990 1994. Tema idee oli mälestusmärgi Rukkilill algatamine ja ta oli selle realiseerimise peaorganisaator. Mälestusmärk
  • alad jäävad Lähis - Idasse. Jumika perekonda kuulub ka eesti rahvuslill rukkilill Centaurea cyanus Esimesena kirjeldas jumikaid teaduslikult Linnaeus
  • taevalaotust ning õnne. Rahvuslilleks on rukkilill Kuna rukkilill on seotud rukkiga, sümboliseerib rukkilill musta leiba. Rahvuskiviks on paekivi, sest
  • ülaserva keskele. Valgel kolmnurga keskel seitsme kroonlehega sinine rukkilill Kumbalgi sinisel väljal valge veepiisk. Lipu normaalsuuruseks on 105 105
  • sinisem. Värvus on karakterilt kevadine, õrn, kerge ja värske. Õitsev rukkilill Centaurea cyanus Kahvatum rukkililleõis Rukkilillesinine safiir RAL
  • meenemünti. Uut meenemünti kaunistab Eesti rahvuslik sümbol, meie rahvuslill rukkilill Esimest korda on Eesti mündile vermitud sulami tähis Au 999, 9. Mündi
  • tänava nurgal avati 1990. aastal kommunismiohvrite mälestusmärk Murtud Rukkilill mis on nüüdseks teisaldatud haljasalale Tartu maavalitsuse hoone kõrval

Users also searched:

kuivatatud rukkililled,

...
...
...