Back

ⓘ Eesti rahvausund ..




                                               

Eesti rahvausund

Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest.

                                               

Kratt

Kratt on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara kokku veab. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam mitmesugustest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk, et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Piltlikult võidakse kratiks nimetada varast või vallatut last. Tulihändasid kujutatakse enamjaolt inimestena, kes on võimelised punasteks tulejugadeks muutuma ja naabertaludes varastamas käima. Muutumi ...

                                               

Kuri silm

Kuri silm on paljudes kultuurides ja usundites, sh eesti rahvausundis esinev kujutelm – teatud inimestel usutakse olevat võime kahjustada oma pilguga teisi inimesi, koduloomi või muud.

                                               

Nõiamärgid

Nõiamärgid olid rahvausundis maagilise tähendusega märgid, loodus- ja üleloomulike jõudude sümbolid. Kogu maailmas on kasutatud nõiamärke juba alates esiajast. Märke tehti kaitseks kurja vastu. Märke tehti ehitistele ja esemetele ka jumalustele pühendamiseks või neid vaimude kaitse alla andmiseks. Nõiamärkideks olid põhiliselt kujundid, mis sümboliseerisid üleloomulikke jõude, aga ka kujundite kombinatsioonid. Neid joonistati, põletati, lõigati või kanti muul moel vastavale objektile: hoonele või hooneosale, tarbe- või tööriistale, ka loomale. Nõiamärke võis teha ka käega. Rohkesti olid na ...

                                               

Ristipuu

Ristipuu on eesti rahvausundis suurem puu, mille koorde on surnu mälestuseks lõigatud rist. Komme on olnud tavapärane eelkõige Lõuna-Eestis, kus see on paiguti tuntud tänapäevalgi. Tihti, kuid mitte alati on ristipuu mänd ristimänd, võru keeles ristipetäi ehk ristipettäi. Puude tukka, milles on hulk ristipuid, võidakse nimetada ristimetsaks võru keeles ristimõts. Saaremaa lääneosas on vahel risti asemel lõigatud puu koorde ka lahkunu peremärk.

                                               

Sammaspool

Sammaspool, ka ekseem on inimeste ja koduloomade krooniline nahahaigus. Sammaspooleks kutsutakse erinevaid nahahaigusi, mille väljenduseks on naha peale tekkivad vistrikud, lööve jms. Samuti naha pindmise kihi põletik, kuivus, sügelus või punetus. Enamjaolt on tegemist mingisuguse ekseemi liigiga. Selle haiguse täpsed põhjused on teadmata, kuid tekkimise põhjuseks on sageli ka kehasisesed mõjurid. Seda soodustavad: allergeenid, näiteks õietolm, loomade kõõm, tolmulestad, hallitus stress geneetika – 50-70%-l ekseemiga patsientidel on lähisugulane, kes on seda haigust põdenud parfüümid naha ...

                                     

ⓘ Eesti rahvausund

  • Eesti rahvausund on eesti rahva pärimuslike usuliste kujutelmade ja tavade kogum. Eesti hõimude ristiusustamise 13. sajandil eelse muinasusundi kohta
  • sanktsioneeritud ühegi organisatsiooni poolt. Mõnikord nimetatakse rahvausundiks ka rahvusreligiooni. Eesti rahvausund Eesti mütoloogia Jumalate loend
  • belemniit. Eesti rahvakultuuri leksikon 3. trükk 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 53 Kaarnakivi rahvausund Eesti
  • Sirvilauad Eesti rahvakunst Ruunid Vöökiri Eesti taluarhitektuur Rehielamu Parred Saun Eesti rahvaluule Eesti rahvalaul Regivärss Ahjualune Eesti rahvausund Maausk
  • kummitus, kodukäija, tont kuid kaitstes ja hoides heatahtlikult haldjas Rahvausund vaimust tekkis suhteliselt hiljuti, kuid oli 19. sajandil juba üldine
  • küündimatuid ja primitiivseid ebausk, väärusk, ebajumalate kummardamine, paganlus jmt Rahvausund Eesti rahvausund Eesti mütoloogia Jumalate loend
  • loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sealhulgas rahvausund tavandid, muusika ja muu. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule
  • valdkondasid: Nõukogude ühiskonna kultuurilooline kontekst juht Sirje Olesk Rahvausund ja rahvajutud juht Mare Kõiva Retoorika ja fraseoloogia teooria juht
  • Maailmareligioonidele on vastandatud ka primitiivseid religioone vt rahvausund aga tänapäeval püütakse sellistest hinnangulistest liigitustest hoiduda
  • sotsiaalfarmatseutiliste uuringutega. Hobideks fotograafia, folkloor, rahvausund poeesia, jahindus. Taimedes talletuv tervis Tallinn: Valgus, 2003
  • regivärss saaga Folkloristide loend Eesti mütoloogia Etnograafia Etnoloogia Etnomusikoloogia Mütoloogia Eesti rahvakalender Rahvamuusika Rahvausund
                                               

Arbumine

Arbumine on nõidumise varal ennustamine ja liisuheitmine läänemeresoomlaste vanas rahvausundis; endemaagia liik. Arbumisvahendid ehk arbud olid näiteks nõiatrumm, sõel või laastud. Handidelt on teada ka surnukehaga arbumist. Ida-Eestis nimetati arbudega ennustajat või nõida arbujaks või arbulööjaks.

                                               

Hõbevalge (etnograafia)

Hõbevalge on hõberaha või hõbeehte kraapimisel saadud puru. Eesti rahvausundis arvati hõbedal olevat imeväge ja hõbevalget kasutati mitmete haiguste ravimisel.

                                               

Kaarnakivi (rahvausund)

Kaarnakivi on rahvausundis sile must kivi, millel arvati olevat maagilisi omadusi. Nimetus "kaarnakivi" tuleb sellest, et uskumuse järgi võis neid leida kaarna pesast, kusjuures kaaren olevat toonud selle Ees-Aasiast Jordani jõelt vm kaugelt soojalt maalt. Usuti, et kaarnakivi leidja saab targemaks ja suudab mõista lindude keelt. Kaarnakivi vahendusel püüti ravida ka haigusi nt silmapõletikku. Arvatakse, et kaarnakivi on geoloogiliselt belemniit.

                                               

Lokspäri

Lokspäri on nõidade pidu ehk nõiasabat, ühtlasi koht, kus nõiad käivad kuradiga pidutsemas. Tuntud eelkõige Saaremaa rahvapärimuses. Jõulu- või nääriööl lendavad nõiad peamiselt lõugutite seljas Kuramaale, Maksamerele või mõnda Saaremaa kõrvalisse kohta lokspärile, et seal kuradiga pidu pidada. See rahvapärimus on tulnud hilise laenuna saksa mütoloogiast, kus nime Blocksberg, mis on Harzi mäestiku kõrgeima tipu nimi, on juba 14. sajandil mainitud nõiasabati toimumise paigana.

                                               

Merihärg (mütoloogia)

Merihärg on müütiline olend, kes käib mõnikord veest väljas kaldal söömas ja kes mõnikord võib jääda ka karjaloomade juurde elama. Eesti rannikualadel on merehärjaks nimetatud ka hüüpi – lindu kes kuulutavat ette halba. Mütoloogias on merihärga kui kalaliiki peetud nõialoomaks.

                                               

Merilehm

Merilehm on müütiline olend. Merilehm on tuntud erakordselt suure piimaanni poolest. Vahel harva tulevad merilehmad kaldale ning inimesel õnnestub loom kinni püüda vaid tema ümber täisringi tehes. Merilehmade kari kuulub mere valitsejale haldjale, kuningale vm. Merilehma motiivi on kasutanud Andrus Kivirähk oma romaanis "Rehepapp".

                                               

Reomägi

Reomägi on koht, kus vastavalt rahvapärimusele on kunagi toimunud mõrv, enesetapp või mõni erakordne surmajuhtum ning kus surnute vaimud võivad inimestele ohtlikud olla. Lepitusohvriks ja õnnetuste ärahoidmiseks viskavad möödujad ristimäele kive, oksi jms või püstitavad väikeseid ristikesi.

                                               

Vaenuköis

Vaenuköis ehk vainuköis on vaenusääse vaklade moodustatud ahel, mis on kuni 15 cm lai ja 3–4 m pikk. Vaklade ahelat võib märgata juuli- või augustiöödel niisketes metsades. Vaenuköiega seondub Eesti rahvakultuuris mitmeid pärimusi. Usutakse, et vaglaahela koost lahutamine annab käele erilised võimed.

Users also searched:

...
...
...