Back

ⓘ Isaac Newton ..




                                               

Isaac Newton

Sir Isaac Newton Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda on peetud tänapäeva füüsika alusepanijaks. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse.

                                               

De motu corporum in gyrum

De motu corporum in gyrum on käsikiri, mille Inglise füüsik Isaac Newton saatis 1684. aasta novembris astronoom Edmund Halleyle. Varem samal aastal oli Halley Newtonit külastanud ning küsitlenud teda probleemide asjus, mille üle tol ajal arutlesid Halley ja talle lähedased teadlased Londonis, sealhulgas Christopher Wren ja Robert Hooke. Teose pealkiri on oletuslik, kuna algne käsikiri on kaotsi läinud. Selle sisu on taastatud teiste dokumentide põhjal, milleks on kaks tollast koopiat ning üks visand. Ainult visandil on pealkiri, mõlemad koopiad on pealkirjata. Käsikiri mida tavaliselt nime ...

                                               

Gravitatsiooniseadus

Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta. Selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Võrrandi kujul esitatakse see: F = G m 1 m 2 r 2 {\displaystyle F=G{\frac {m_{1}m_{2}}{r^{2}}}}, kus: F on gravitatsioonijõud, G on gravitatsioonikonstant, m 1 on esimese keha mass, m 2 on teise keha mass, r on kehadevaheline kaugus. Kuigi valem on sõnastatud masspunktide jaoks, jääb see kehtima ka sfäärilise sümmeetriaga massijaotust omavate ...

                                               

Newtoni pendel

Newtoni pendel on Isaac Newtoni järgi nimetatud seadeldis, mis demonstreerib impulsi ja energia jäävuse seadust ning hõõrde ja võnkeenergia hajumise efekte. Newtoni pendel koosneb mitmest metallkuulist, mis on kinnitatud kahe paralleelselt asetseva raami külge, igaüks kahe nööri abil. Metallkuulid asetsevad puhkeolekus ühes reas raamide vahel ning on üksteisega kontaktis. Kui ühest otsast tõstetakse kuul üles ja lastakse lahti, siis liigub see alla nagu pendel ja tõukab järgmist kuuli. Esimese kuuli impulss ja energia antakse edasi ülejäänud metallkuulide kaudu raami teises otsas olevale k ...

                                               

Newtoni seadused

Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale. Need kirjeldavad kehale mõjuvat jõudu ja keha liikumist sellele mõjuvate jõudude toimel. Neid seadusi nimetatakse ka mehaanika põhiseadusteks. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus ütleb, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuv jõud – täpsemalt resultantjõud – on null. Resultantjõu nulliga võrdumine tähendab seda, et kehale ei mõju üldse jõude või sellele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Sellist nähtust ...

                                               

Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica

Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica on Isaac Newtoni kolmeosaline raamat, mille esmatrükk ilmus 5. juulil 1687. Kui Newton oli varustanud oma isikliku eksemplari esimesest trükist märkuste ja parandustega, avaldas ta teosest veel kaks trükki, 1713. ja 1726. aastal. "Principias" esitas Newton liikumisseadused, mida tänapäeval tuntakse Newtoni seadustena ja mis on kogu klassikalise mehaanika alus, samuti gravitatsiooniseaduse ning Kepleri seadused planeetide liikumise kohta mille Kepler esitas esmalt üksnes empiiriliselt. Teadusajaloolase J. M. Steelei sõnul peetakse "Principia" "õig ...

                                     

ⓘ Isaac Newton

  • Põllumajandustegelase kohta vaata artiklit Isaac Newton põllumajandustegelane Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 Juliuse kalendri järgi 25. detsember
  • Isaac Newton 31. märts 1800 Burlingtoni maakond, New Jersey, USA 19. juuni 1867 Virginia, USA oli Ameerika põllumajandustegelane, USA põllumajandusministeeriumi
  • Isaac Newton Van Nuys 20. november 1836 12. veebruar 1912 oli ameerika ärimees, pankur ja kinnisvaraarendaja. Ta asutas 1911. aastal Van Nuysi linna
  • of light on inglise füüsiku Isaac Newtoni 1704. aastal ilmunud teos, milles ta rajas uusaegse optika põhialused. Newton töötas välja värvusteooria, mis
  • Newton võib tähendada järgmist: Newton linn Alabamas Newton linn Georgias Newton linn Illinoisis Newton linn Iowas Newton linn Kansases Newton linn
  • auväärsemaid õppetoole Cambridge i Ülikoolis, millel omal ajal istusid Isaac Newton 1669 1702 Paul Dirac 1932 1969 ja Stephen Hawking 1979 2009 Lucase
  • gyrum Kehade liikumisest orbiidil on käsikiri, mille Inglise füüsik Isaac Newton saatis 1684. aasta novembris astronoom Edmund Halleyle. Varem samal aastal
  • tihti lühendatult Principia on Isaac Newtoni kolmeosaline raamat, mille esmatrükk ilmus 5. juulil 1687. Kui Newton oli varustanud oma isikliku eksemplari
  • teadusliku maailmapildi kujunemisest. Eesti keeles on ilmunud Kuznetsovi biograafia Isaac Newton Tallinn: Valgus 1988. aastal Igor Gräzini tõlkes.
  • Pulitzeri auhinna nominent kategoorias Biograafia või autobiograafia Isaac Newton 2011 National Book Critics Circle Awardi nominent kategoorias Mitteilukirjandus
  • 27. aasta. . . . 31. märts 20. märts Juliuse kalendri järgi Isaac Newton inglise füüsik 17. mai Katariina I 22. juuni George I, Suurbritannia
Optika (Newton)
                                               

Optika (Newton)

"Optika" on inglise füüsiku Isaac Newtoni 1704. aastal ilmunud teos, milles ta rajas uusaegse optika põhialused. Newton töötas välja värvusteooria, mis põhineb tähelepanekul, et prisma lahutab valge valguse spektri nähtavateks värvusteks.

Users also searched:

...
...
...